Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Norra maadeavastajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Norra maadeavastajad #1 Norra maadeavastajad #2 Norra maadeavastajad #3 Norra maadeavastajad #4 Norra maadeavastajad #5 Norra maadeavastajad #6 Norra maadeavastajad #7 Norra maadeavastajad #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RebekaKybard Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
ppt

Roald Amundsen

Roald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 ­ 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *1903­1906 läbis ta laeval "Gjøa *1903­1906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese

Ühiskonnageograafia
thumbnail
12
docx

Maadeavastaja Roald Amundsen

...........................4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Antud referaat räägib maadeavastaja Roald Amundseni elust ning selle referaadi mõte on ennast harida. Referaadi isikut valides otsustasin Roald Amundseni kasuks sellepärast, et tema elus oli pidev võistlemine ning enesetõestamine. Roald Amundseni elu Unistus polaaruurija elust Roald Engelbregt Gravning Amundsen oli sündinud 16. juulil aasta 1872 Norras Sarpsborgi lähedal. Ta oli sündinud laevomanike ja kaptenite peres. Ema püüdis teda merest eemale

Geograafia
thumbnail
4
odt

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889

Geograafia
thumbnail
21
odp

SKL Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10.10.1861-13.05.1930) Siret Bugajev 10a Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal

Ajalugu
thumbnail
9
pdf

Roald Amundseni esitlus kokkuvõte geograafia 7.klass

Roald Amundsen Elisabeth Ots 7.b Audentese Erakool Kes on Roald Amundsen? Roald Amundsen (1872–1928) oli norra polaaruurija. Ta läbis 1903–1906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. Enne ekspeditsioone Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite perekonnas. Tema vanemad olid Jens Amundsen ja Hanna Sahlqvist. Roald oli perekonnas neljas poeg. Tema ema soovis teda vältida pere traditsiooni minna laeva kaubandusse ja julgustas teda hoopis arstiks saama, kuid poeg ise unistas polaaruurija elust. Ema surma järel lahkus Roald 1892. aastal Oslo ülikooli arstiteaduskonnast ning alustas elu merel, olles paljudel laevadel madrus ja tüürimees. Belgia Antartika ekspeditsioon

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
9
docx

Roald Amundsen

....5 Pärast ekspeditsiooni.............................................................................................. ............6 Lisa1: Kaart............................................................................................................ ..............7 Kasutatud materjal....................................................................................................... .......8 2 Sissejuhatus Roald Amundsen oli Norra polaaruurija. Õige nimega Roald Engelbergrt Gravning Amundsen sündis 16.juulil 1872 aastal Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Tema vanemad olid Jens Amundsen ja Hanna Sahlqvist.Roald oli perekonnas neljas poeg.Tema ema soovis,et ta ei valiks elukutseks merendust ja julgustas teda arstiks õppima. Seda lubadust Amundsen ka pidas kuni tema ema surmani, kui ta oli 21 aastat vana.Ta lahkus kohe ülikoolist ja valis ikkagi meremehe elu. Roald Amundsen

Geograafia
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on

Merendus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun