Norra kultuur ja majandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kuressaare Ametikool
Ärikorralduse osakond





NORRA KULTUUR JA MAJANDUS
Referaat


Erle Jaaska
Ä2







Kuressaare 2006
SISUKORD

I KULTUUR 3
1. SISSEJUHATUS 3
2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS 4
3. ASUKOHT 6
4. KLIIMA 7
5. PINNAMOOD 9
6. POLIITILINE SÜSTEEM 10
7. RELIGIOON 12
8. ELUTINGIMUSED 14
9. KEEL 16
10. KOKKUVÕTE 17
II MAJANDUS 18
1. SISSEJUHATUS 18
2. MAJANDUSTEGEVUS 19
3. KOMMUNIKATSIOON 20
4. EKSPORT 21
5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG 22
6. KOKKUVÕTE 24
III KASUTATUD KIRJANDUS 25

I KULTUUR

1. SISSEJUHATUS


Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja teada saada selle riigi kohta seda kõige olulisemat , et kunagi kui soovi on, siis saaksin sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri.

2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS


Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed. Nüüdseks on viikingitest saanud norralased, rootslased ja taanlased .

Keskajal (aastal 1130) toimus rahvaarvu plahvatuslik kasv, kiriku seesmine konsolideerumine ning linnade teke ja areng, seda aega nimetatakse keskaja kõrgpunktiks. Kuna ilmalik ja vaimulik võim koondasid üha enam piirkondi oma valitsemise alla, kasvas avaliku halduse ja avaliku võimu osatähtsus. Hilisel keskajal tabas Norrat märgatav majanduslangus. Suur osa rahvastikust oli möllanud katku ja teiste epideemiate tõttu hävinud. Paljud talud ääremaadel olid maha jäetud, inimeste sissetulekud kahanenud.

Poliitiline võim koondus ajapikku Taanimaale ja viimane saavutas Skandinaavias juhtpositsiooni. Tihe poliitiline side Taaniga tõmbas Norra enesestmõistetavalt kaasa sõdadesse, mida Taani pidas Rootsi ja Läänemereriikide valitsejatega, mis viis Taani kuninga niikaugele, et ta oli sunnitud Norra alad Rootsile loovutama - 1658. aastal loovutatud Båhusläni ja Trondheimi piirkonna sai Norra siiski kahe aasta pärast tagasi. Taani rivaaliks on alati olnud Rootsi. Napoleoni sõdade ajal aastail 1807– 1814 Taani liitus Prantsusmaaga. Kuid karistuseks sõja võitjate Viini kongress aastal 1815 võttis Norra Taanilt ära ja andis Rootsile. Pärast seda tabas Norrat tema ajaloo kohutavaim majanduslangus. Ühisturg Taaniga lagunes , Briti turg muutus Norra puidule suletuks . Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi.
Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 1850–1880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse. Norra parlament kutsus Taani printsi Carli Norrasse konstitutsiooniliseks monarhiks. Temast sai Haakon VII nime all uus Norra esimene kuningas.

Esimeses maailmasõjas jäi Norra erapooletuks. Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse kasulikkusesse ja pärast sõda peeti paremaks ühineda kollektiivse julgeoleku paktiga . Aastal 1949 kirjutas Norra Põhja-Atlandi lepingule alla ja võttis osa ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisest.

3. ASUKOHT












Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet’ saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Ta on üks viiest Skandinaaviamaast.

Norra pindala on 324 000 km², mille poolest on ta Euroopas kuuendal kohal. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.

Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km.

Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri.

Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden ja lõunapoolseim on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km.

Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega – Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.

4. KLIIMA


Arvestades Norra asukohta, on sealne kliima suhteliselt mahe. Ta on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduv Põhja – Atlandi (Golfi) hoovus . Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda.

Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril . Madalaim temperatuur, –51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja - Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel on mõnevõrra hiljem.

Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida – Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul – mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm.

Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Norra kultuur ja majandus #1 Norra kultuur ja majandus #2 Norra kultuur ja majandus #3 Norra kultuur ja majandus #4 Norra kultuur ja majandus #5 Norra kultuur ja majandus #6 Norra kultuur ja majandus #7 Norra kultuur ja majandus #8 Norra kultuur ja majandus #9 Norra kultuur ja majandus #10 Norra kultuur ja majandus #11 Norra kultuur ja majandus #12 Norra kultuur ja majandus #13 Norra kultuur ja majandus #14 Norra kultuur ja majandus #15 Norra kultuur ja majandus #16 Norra kultuur ja majandus #17 Norra kultuur ja majandus #18 Norra kultuur ja majandus #19 Norra kultuur ja majandus #20 Norra kultuur ja majandus #21 Norra kultuur ja majandus #22 Norra kultuur ja majandus #23 Norra kultuur ja majandus #24 Norra kultuur ja majandus #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erlejarvalt Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Sain selle eest viie.
referaat , norra , kultuur , majandus

Mõisted

Sisukord

  • Kuressaare Ametikool
  • Ärikorralduse osakond
  • Referaat
  • Erle Jaaska
  • Kuressaare 2006
  • SISUKORD
  • I KULTUUR
  • SISSEJUHATUS
  • AJALOOLINE ISELOOMUSTUS
  • ASUKOHT
  • KLIIMA
  • PINNAMOOD
  • POLIITILINE SÜSTEEM
  • RELIGIOON
  • ELUTINGIMUSED
  • KOKKUVÕTE
  • II MAJANDUS
  • MAJANDUSTEGEVUS
  • KOMMUNIKATSIOON
  • EKSPORT
  • TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG
  • KOKKUVÕTE
  • III KASUTATUD KIRJANDUS

Teemad

  • NORRA KULTUUR JA MAJANDUS
  • SISSEJUHATUS
  • AJALOOLINE ISELOOMUSTUS
  • ASUKOHT
  • KLIIMA
  • PINNAMOOD
  • POLIITILINE SÜSTEEM
  • RELIGIOON
  • ELUTINGIMUSED
  • KEEL
  • KOKKUVÕTE
  • MAJANDUSTEGEVUS
  • KOMMUNIKATSIOON
  • EKSPORT
  • TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG
  • KOKKUVÕTE

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

28
docx
Riikide kokkuvõte
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
226
doc
Portugali põhjalik referaat
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !