Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

Briti peaministrit Winston Churchilli painasid mälestused liitlaste 29 aasta tagusest katastroofilisest lüüasaamisest Gallipoli all. Britid ei aimanudki, et oma kodumaad kaitsvate türklaste vastupanu võib olla nii tugev. Tagajärg? Vetevood, mis kobrutasid liitlaste verest. Churchill soovis oma naisele head ööd sõnadega: "Kas mõistad, et selleks ajaks, kui sa hommikul üles ärkad, võib olla tapetud 12 000 meest?" Dwight Eisenhoweri taskus oli kiri juhuks, kui dessant peaks läbi kukkuma. Liitlasvägede ülemjuhataja oli valmis kogu süü enda peale võtma. Edukas maabumine Normandia rannikul pidi tema hinnangul maksma minema vähemalt 10 000 sõduri elu ning lööma haavatuna rivist välja 30 000. Kuid liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleheitlikumaid ettevõtmisi.

Ajalugu

6

docx

Tiise rinde avamine. Operatsioon overlord tekst

1. Teine maailmasõda algab 1. Septembril 1939, kui Saksamaa tungib Poolasse. 5. Oktoobril sõlmivad Saksamaa ja NSV Liit piiri- ja sõpruselepingu (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poole, NSV Liit sai Leedu). 29. Maist – 3. Juunini toimub Dunkerque’I operatsioon, mille käigus britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, mistõttu astub USA sõtta

Ajalugu

16

doc

Stalingradi lahing - põhjalik referaat

Stalini keeldumine uskumast Hitlerilt tulevat rünnakut, paneb arvama, et Stalin võttis MRP-d tõsise lepinguna ning ei kavatsenud sellest iial taganeda. Seega võis ta oletada, et ka Hitler ei oleks suuteline lepingut rikkuma. Teisalt võib-olla ta ei tahtnud tunnistada, et teda on petetud. Oluline on see, et lõpuks Stalin hakkas siiski tegutsema ning endise liitlase vastu väärilist vastupanu osutama. Sissetung algas 22.juunil 1941 öösel. Sissetungi Nõukogude Liitu nimetatakse operatsioon Barbarossaks. Hitler andis mõista oma kindralitele, millist käitumist sõjakäigul oodatakse: ,,Võitlus tuleb hoopis teistsugune kui sõda läänes. Idas tähendab karm käitumine heategu tuleviku seisukohalt. Juhid peavad tooma selle ohvri, et suruvad oma südametunnistuse piinad maha." (Newark 2002: 101) Rünnak tabas NSVL ootamatult ning Punaarmee polnud suuteline vastupanu osutama. Ühe päeva jooksul tungisid Saksa soomusüksused kuni 80 km kaugusele piirist

Ajalugu

8

doc

KT II maailmasõda

varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg · Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht.  · Tankidiviisid ­ läbimurre, rünne, sissepiiramine. · Lennuvägi/Luftwaffe­ sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. · Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) ­ strateegiliste objektide vallutamine

Ajalugu

8

doc

KT II maailmasõda

Taani ja Norra alistamine 1940 · Tähtsad sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. · 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. · Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" · 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile. · Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. · Belgia kaitseliinide läbimurdmine. · Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva · Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest

Ajalugu

2

docx

NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas

Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe. Normandia dessant Normandia dessantoperatsioon kujutas enesest USA ja Suurbritannia ekspeditsioonivägede ning Kanada ja Poola väeosade maabumist Prantsusmaa looderannikule 6. juunist kuni 24. juulini 1944. Operatsioon kuulus "Overlordi" plaani ning see oli II maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, avades Euroopas teise rinde. Võitlus tugiala laiendamise pärast kestis 25. juulini, seejärel murti Saksa rinne läbi. Normandia dessandi õnnestumisele aitasid

Ajalugu

6

doc

II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa

Väegrupp Mitte sai purustatud. Tekkis võimalus anda hoop ka Nordile. Sakslased taandusid Balti riikidest, tõmbusid nn Kuramaa kotti. Punaarmee ründas suurte jõududega Soomet. 1944. aasta septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Ring Sks ümber tõmbus koomale. 1944. aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. Normandia dessant Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi kogu 1944. aasta hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti. Hitler tahtis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele. 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. Liitlastel oli ülekaal õhus ­ 11 000 lennukit Sks 500 vastu. 25

Ajalugu

14

doc

II maailmasõda

kuni 1945 alguseni pidama. 1942. lõpp – 1943 algus - Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus umbes 300 000 saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. 5. Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur- Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? 1944. 6. juuni - Normandia dessant: USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude tungimine Saksamaa poolt okupeeritud Euroopasse, avades sellega teise rinde. Sakslastele aga söödeti ette valeinformatsiooni Normandia dessandi toimumise paiga ja aja kohta. Sakslased said info, et dessant toimub Normandiast 250 km kaugusel. 1945 veebruar - Jalta konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.

Ajalugu

Kommentaarid (0)