Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (1)

5 VÄGA HEA
 
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
4.loeng
Refleksid, refleksi mõiste
Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart.
Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib
edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on
lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus
(see pole enam tegelt refleksikaare osa).
Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon
realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet.
Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit.
Seljaaju, ehitus ja funktsioonid
Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad.
Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks
justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus
vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud,
mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise
peale.
Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad,
valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja
külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad .
Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid
juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite
närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu.
Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole
seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad
spinaalganglioni ehk närvikäigu.
Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik.
Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse
sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad
on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad
närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud
kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt.
seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed
nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT-
tractus spinothalamiens.
Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad
tagumistes ja külgmistes sammastes.
Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit
närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate
motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju
kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu
lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste
sujuvuse kindlustamine).
Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult
1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine
2. Tundlikkuse juhtimine
3. Motoorika e liigutuste juhtimine
4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #2 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #3 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #4 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #5 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #6 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #7 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #8 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #9 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #10 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #11 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #12 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #13 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #14 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #15 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #16 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #17 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #18 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #19 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #20 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #21 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #22 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #23 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #24 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #25 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #26 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #27 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #28 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #29 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #30 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #31 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #32 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #33
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
208 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lalaaaa Õppematerjali autor

Lisainfo

loengukonspekt (4-24 loeng). Eksami sai selle materjaliga B peale ilusti tehtud. 25-32 loengu konspektid on olemas, vajadusel võib kirjutada.
anatoomia , füsioloogia , vaasa

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millised on kihid ?
  • Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on ?
  • Kuidas veregruppe määrata ?
  • Miks on see rõhu langus nii suur ?
  • Mida pulsi abil hinnatakse ?
  • Kuidas toimub termoregulatsioon (püsiva temperatuuri hoidmine) ?
  • Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral ?
  • KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ?
  • Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel) ?

Mõisted

refleks, slejaaju ise, gamma, spinaalganglioni, seljaaju funktsioon, refleksid puuduvad, motoorikat, väikeaju, tractus vestibulocerebelluis, ajukese funktsioonid, asteemia, nägemiskühmud, hüpofüüsi eessagarat, portaalvereringe, hüpotaalamuses, angiotensiin ii, hüpotaalamuse külgmisemas, leptiin, leptiin, peaaju, närvide koostises, otsaju osad, juttkeha, frontaal, astmes 9, neid väljasid, homotüüpilised kooreosad, projektsiooniteed, assotsiatiivsed kiud, komissuraalsed teed, sensoorsed, pinsula, maitsmiskeskuses, magusaid, nägemiskeskus, ruumitundmiskeskused, kahjustuse korral, kuulmiskeskustel, motoorsed, kõnekeskusel, motoorne afaasia, kõne formeerumine, kuuldud sõnadega, kraniaalnärvid, agraafia, kõnekeskus, kõnekeskuse ümberasetsemine, laste võimed, ajukoore poolkerades, oimusagarad, eeg, biovoolud, elektroensefalogrammil, beetarütm, deltarütm, epilepsia, neuron, läheb närvitänku, veresoontele, lõpolüüs, piklikus ajus, mõju südamele, veri, epo, epo kasutamine, vere plasmas, punalibled ise, osmootne emolüüs, füüsikaline emolüüs, mehhaaniline emolüüs, bioloogiline emolüüs, geeniline emolüüs, erinevad valgevererakud, südames, kopsuarteri algusosa, looteeas, vatsakeste muskulatuur, purkinje, erutus, alfa adenoretseptorid, isheemia, löögimaht, löögisagedus, toonus, hingamis arütmia, bradükardia, ekstrasüstol, blokaad, fibrillatsioon, elektrogardiogrammil, segment, 1 punkt, vererõhk veresoontes, arterid, rõhuväärtuste norm, kõrgvererõhu haigust, arterioonide alguses, otsene mõõtmine, rõhu mõõtmisel, enamus inimesi, pulss, pulssi, sellisteks kohtades, veresoontele, väikelastel, suuremal lapsel, parem bronh, kopsud, täiskasvanuga võrreldes, rindkere, tagajärjel kopsukelme, sügava sisse, pneumotooraks, spiromeeter, alveoolis, venoosses kopsukapillaaris, co2 osarõhk, hemoglobiiniga seotult, süsihappena, karbohemoglobiin dissotseeruvad, hingamiskeskusel, neuroneid, regulatsiooni juures, humoraalne regulatsioon, tsentraalsed, saata, seedeelundkonna funktsiooniks, näärmerakke, pepsinogeenid, lipaasid, emulgeeritud rasvadeks, limal, vereloome faktor, ajufaas, maofaas, maohappe regulatsioon, soolefaas, stiimuliteks, soolefaasis, üheks nendeks, soolefaas, peensoole limaskestas, segmentliigutused, pendelliigutused, ajufaas, maofaas, stiimuliteks, gastriin, soolefaas, vallanduvaks hormooniks, koletsüstokiniin, hommikuks, kolesterooli süntees, sapi süntees, fosfolipiidid, jämesooles, defekatsioon, pav, hüpo, koorehormoon, hüperglükeemia korral, hüpoglükeemia, näljatunne, õisis, mineraalaine keedusool, vee bilanss, pidev kasutamine, toiduvalmistamisel, parim valmistamisviis, kõigusoojaste temperatuur, sellisteks piirkondadeks, keemiline termoregulatsioon, kananahk, füüsikaline termoregulatsioon, juhtivuse teel, kuivem, kilpnäärme hormoonid, neerud, nefroneid, glomeerul, adh, magediabeet, diurees suureneb, glükoos, aminohapetega, sagedasemaks põhjuseks, sisesekretsiooni näärme, membraanretseptorid, steroidhormoonid, näärme hüpo, näärme hüperfunktsioon, ületalitluse korral

Sisukord

  • EREPLASMA
  • VALKUDE
  • SÜNTEES
  • LÜKOGEENI
  • ETOKSIKATSIOONI
  • FUNKTSIOON
  • ALKUDE
  • DESAMINEERIMINE
  • TRANSAMINEERIMINE
  • ISESEKRETOORNE
  • OLESTEROOLI
  • ITAMIINIDE
  • DEPONEERIMINE
  • MAKSAS
  • TAGAVARAKS
  • SALVESTAMINE
  • AKSAS
  • TOIMUB
  • GLÜKONEOGENEES
  • ENERGEETILINE
  • PLASTILINE
  • EHITUSLIK
  • RIINI
  • JAGUNEB
  • PALJU
  • TAGASI
  • IMENDUB
  • AATRIUM
  • LÜKOOSI
  • AMINOHAPETE
  • TAGASIIMENDUMINE

Teemad

  • Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
  • loeng
  • Refleksid, refleksi mõiste
  • eljaaju, ehitus ja funktsioonid
  • radix
  • Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid
  • loeng
  • Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid
  • Keskaju ehitus ja funktsioonid
  • loeng
  • prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid
  • PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
  • Otsaju
  • corpus striatum
  • globus pallidum
  • corpus
  • gallosum
  • Peaaju koore keskused
  • Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha
  • tundlikkus erinevatelt piirkondadelt)
  • rhinencephalon
  • prepirformne koor, mandeltuum
  • Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused
  • Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus
  • Motoorne afaasia
  • Sensoorne kõnekeskus
  • Sekundaarne ehk teisane motoorne ala
  • Mõningad mõisted
  • Aleksia
  • Agraafia
  • Akalkulia
  • loeng
  • KOKKUVÕTE
  • Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
  • Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid)
  • Lõpolüüs
  • tuumad (närvirakukehade kogum)
  • kolinoretseptoriteks
  • M- kolinoretseptorid
  • N- kolinoretseptorid
  • Parasümpaatilise ns toime efektoritele
  • Vere füsioloogia 1
  • loeng
  • Reesusfaktor
  • loeng
  • õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule
  • tippu ja põhimikku
  • tipu
  • tõukeks
  • vanusest ja treenitusest ja patoloogiast
  • Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem
  • jääkmahuks
  • loeng
  • Vererõhk
  • Vererõhu mõõtmine
  • PULSS
  • Vere liikumine veenides
  • Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon
  • VI. HINGAMINE
  • Hingamiselundid – ehitus ja iseärasused lastel
  • Eustachi
  • Hingamisakt ja selle osad. Sisse-ja väljahingamise mehhanism
  • Hingamisakti osad on
  • Sisse- ja väljahingamise mehhanismid
  • Sissehingamine
  • muutub atmosfääri rõhust madalamaks
  • Väljahingamine
  • atmosfääri rõhust kõrgemaks
  • Pneumotooraks e õhkrind
  • Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud
  • ja –mahtuvused
  • Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid
  • Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal
  • hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine
  • Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega
  • kõige välisem näitaja
  • Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2
  • Väljahingamise reservmaht, 3. Sisshingamise varumaht e reservmaht
  • Maksimaalne minuti ventilatsioon – s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline
  • sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda
  • teha)
  • Gaasivahetus ja gaaside transport veres
  • Hingamise regulatsioon
  • VII. SEEDIMINE
  • Maonõre koostis
  • Maonõre eritumise regulatsioon
  • Seedimine peensooles
  • Peensoole motoorika
  • Kõhunääre: nõre koostis, omadused
  • loeng (20.10.2010)
  • ÕISist toitumise analüüsi tabel KT jaoks!!!!!!!!!!
  • Urmas Kokasaar – „Vitamiinid“ ja „Mineraalained“
  • Kingissepa õpik
  • Räni, seleen ja magneesium (lisaks ÕISis nimetatutele). Mineraalained – vees
  • lahustuvad (B-rühm B1,B2,B12) ja C-vitamiinid. Rasvlahustuvad on A,D ja K
  • Mida õppida vitamiinide ja mineraalainete juures
  • Vitamiini ja mineraalaine funktsioon;
  • Mis tekib vitamiini puudumisel ja vähesusel (hüpovitaminoos ; avitaminoos)
  • Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide)
  • Kõhunäärme eritumise regulatsioon
  • Ajufaas
  • Maofaas
  • Soolefaas
  • sekretiin
  • Maksa funktsioonid
  • Maksa funktsioonid
  • loeng (21.10.2010)
  • Sapi koostis
  • Sapi happed ja nende soolad
  • Fosfolipiidid
  • Kolesterool
  • Sapipigmendid (värvained
  • **Sapi ülesanded
  • Seedimine jämesooles
  • ileotsökaalsulguriks
  • Defekatsioon(rooja väljutamine)
  • VIII AINE – JA ENERGIAVAHETUS
  • põhiainevahetus
  • Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus (kogu seedekulgla ulatuses)
  • Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja
  • põhjused
  • LOENG VAHELT PUUDU!!!
  • Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid
  • Toitumise põhinõuded
  • Termoregulatsioon
  • Keemiline termoregulatsioon
  • Soojuse äraandmine toimub
  • kiirguse teel katmata osadelt ümbritsevasse õhku
  • Juhtivuse teel
  • Väljahingatava õhu kaudu
  • Higi aurumise teel keha pinnalt
  • Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral?
  • Termoregulatsiooni iseärasused lastel
  • IX ERITUMINE
  • hea verevarustusega
  • nefron
  • Nefron ja tema ehitus
  • veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman’i kapsliga
  • torukeste süsteem. Torukesed jagunevad
  • Uriini teke
  • Esmase uriini teke
  • Glomeerul
  • Lõpliku uriini teke
  • Magediabeet
  • Uriini hulk, koostis ja omadused
  • billirubiin
  • kreatiniini
  • Kusepõie täitumine ja tühjenemine
  • sisemine ehk põie sulgurlihas
  • väline ehk kusiti sulgurlihas
  • Põieseinte venitus ehk tuntav
  • urineerimisvajadus
  • Põie tühjenemine
  • Põiepidamatust
  • Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)?
  • X SISESEKRETSIOON
  • verre
  • rakuvahelisse ruumi
  • a) vere kaudu e endokriinselt
  • b) parakriinselt
  • autokriinselt
  • d) neurokriinselt
  • Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
  • Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon
  • Näärme hüpofunktsioon
  • Näärme hüperfunktsioon

Kommentaarid (1)


estoonian: tundub hea materjal...
11:37 13-01-2012


Sarnased materjalid

30
docx
39
docx
12
odt
40
docx
88
doc
33
doc
16
docx
12
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto