Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kihid ?
  • Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on ?
  • Kuidas veregruppe määrata ?
  • Miks on see rõhu langus nii suur ?
  • Mida pulsi abil hinnatakse ?
  • Kuidas toimub termoregulatsioon (püsiva temperatuuri hoidmine) ?
  • Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral ?
  • KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ?
  • Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel) ?
 
Säutsu twitteris

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

4.loeng
Refleksid, refleksi mõiste
Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart.
Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor ---aferentsed( sensoorsed )---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa).
Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit.
Seljaaju, ehitus ja funktsioonid
Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale.
Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma -motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu.
Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu.
Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik.
Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens.
Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes.
Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele , aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine).
Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult
  • Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine
  • Tundlikkuse juhtimine
  • Motoorika e liigutuste juhtimine
  • Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon
  • Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalšokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult.
    Piklik aju, ajusild , ehitus ja funktsioonid
    Piklikaju , mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons ). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9- 12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed . Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku ( kont ) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistruktuuridest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist ja veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtlikke liigutusi, mis pärinevad peaaju koorest ja lähenevad seljaaju alfa-motoneuronitele, lihaste toonust ja koordinatsiooni. (UURI PEAAJUNÄRVI KESKUSED 9-12)
    11nes on lisanärv, see juhib kaelalihaste tööd, peapööramist
    12nes on keelenärv, see on oluline kõnelemisel
    11-12 on puhtalt ajukoore kontrolli all!
    9sas on neelunärv, see juhib neelamist
    10nes on uitnärv- innärveerib maonäärmeid, sapipõit jne
    Ajusild, ülaltpoolt piirneb ta keskajuga ja tema taha jääb väikeaju e. ajuke ja kokku sild ja väikeaju moodustavad tagaaju . Sillas asuvad 5-8nda peaajunärvi tuumad . Viies on kolmiknärv, kuues on eemaldajanärv, 7mes on näonärv ja 8sas on kuulmis ja tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, need mis juhivad tundlikkust peaaju kõrgematesse osadesse (peaaejukoorde) ja läbivad ka alanevad juhteteed, mis juhivad motoorikat e. liigutusi. Silla funktsioonid: Hingamise talitluse koordineerimine (St. osa hingamiskeskuse neuronitest on sillas, just need mis sisse-väljahingamise faaside kestust reguleerivad,.), kolmiknärv on põhiliselt näopiirkonnast pärit tundlikkust juhtiv närv, kuues peaaju närv pöörab silmamuna väljapoole, seitsmes näonärv innärveerib näolihaseid ( miimika ), kaheksas on seotud kuulmise närviimpulsside sisendamisega kõrvast ajju.
    5.loeng
    Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid
    Väikeaju koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis – uss e. vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis – esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese kahjustusel või nende juhteteedes kahjustusel, mis infot ajukesse toovad, võib tekkida nelja liiki talitluse häireid:
  • Asteemia – lihaste kiire väsimine
  • Astaasia – pea ja jäsemete väsimine
  • Ataksia – liituste koordinatsioonihäired
  • Atoonia - lihaste toonuse langus
    Nimetatakse ka 4 A- süsteemiks.
    Keskaju ehitus ja funktsioonid
    Altpoolt piirneb sillaga ja ülalt vaheajuga.Keskajus paiknevad kolmanda ja neljanda peaajunärvi tuumad. Kolmas on silmaliigutaja närv (innärveerib silmamuna lihaseid (6)nelja neist innärveerib silmaliigutaja- pupilliahendaja, ripsmelihased, pisaranäärmeid, ) Neljas on blokinärvi (ld. Nervous trochlearis) innärveerib alumist põikelihast. Keskajus paiknevad närvirakukehade kogumikud, mis kannavad nimetusi: punatuum ja mustaine ja katkeplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasikandvate neuronite kehad. Need paiknevad nelikküngastikus (4 kõrgemat moodustist)ja nendest nelikküngaste ülemistes toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed.
    Funktsioonid on seotud struktuuridega:
  • Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine. Kui ühendus katkeb, tekib sirutajate toonuse ülekaal (toonuse ülekaal on nii suur, et takistab liikumist)
    VAHEAJU ehitus ja funktsioonid
    Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde . Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid:
  • Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik.
  • Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt.
  • Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti . Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid .
    3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja .
  • Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses.Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse mediaalses piirkonnas e sisepoolses piirkonnas, aga näljatunnet reguleeriv keskus hüpotaalamuse külgmisemas e. lateraalsemas piirkonnas. Need kaks keskust saavad erin. Keskustest pidevat infot, mis neid mõjutab. Osa infost tuleb seedekulglast, hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus või selle puudumine tühja mao või soole korral antakse edasi piklikku ajju. Piklikust ajust omakorda erutus levib hüpotaalamusse. Tühja kõhu, ja soolestiku korral on ülekaalus need närviimpulsid, mis stimuleerivad näljakeskust, sunnivad inimest toiduotsingule. Sama on ka peensoolest pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud . Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses.


    6.loeng
    ( prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid)
    PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
    Need on närvid, mille närvirakkude tuumad paiknevad peaajus, Piklikus sillas, keskajus. Need närvid funktsioneerivad nagu seljaaju närvid, aga erinevus on selles, et osade peaaju närvide koostises on ka parasümpaatilise närvi osad.
    Otsaju
    Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid (jäävad peaaju koore alla). Nende(basaalganglionite) funktsioon on liigutuste koordinatsioon, nende ärritus kutsub esile stereotüüpseid liigutusi, nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel (nt. võimlemiskompleksi meeldejätmine). Nende kahjustusel on häiritud liigutuste koordinatsiooni sujuvus, selle tüüpilisem haiguse nimetus on barkinsionism.
    Basaakganglionite tuumade nimed:
  • Juttkeha ehk corpus striatum( tal on 2 osa: sabatuum ja läätstuum)
  • Kahvatu kera ehk globus pallidum
    Kokku moodustavad juttkeha ja kahvatu kera striioallitaarse süsteemi! (strioallitaarse närvirakkudel on ühendus mustainega)
    Peaaju koor
    Otsaju suuremat osa nim. peaju kooreks. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat
  • Frontaal ehk otsmikusagar
  • Parietaal ehk kiirusagar
  • Oktsipitaal ehk kuklasagar
  • Temporal ehk olmusagar
    Ajukäärud, nende vahele jäävad sissesopistused ehk vaod .
    Peaaju koore ehitus
    Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 – kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihilne ehk närvid paiknevad kihiti , erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku kehade vahele jäävad jätked.
    Millised on kihid ? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid)2. on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid ), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht.
    Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust . See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku(basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega.
    Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaalńe koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed. Selles piirkonnas on sõmerrakke ja vähe 3,4 kihi rakke.
    Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on?
    On kolme liiki siduvaid teid peaaju koores :
  • Projektsiooniteed- need on närvikiud, mis seovad koore struktuure koore alla jäävate moodustistega ühe ja sama poolkera piires.
  • Assotsiatiivsed teed eh. Assotsiatiivsed kiud- need lähevad sama poolkera koore teistele aladele .
  • Komissuraalsed teed- need ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga) nii ühendavad nad ka samu struktuure. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi corpus gallosum’i
    Peaaju koore keskused
    Peaju koore keskused jagatakse 2. suurde rühma
  • Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha tundlikkus erinevatelt piirkondadelt)
    • Somatosensoorne keskus – sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi.
    • Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon’i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum - ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused.
    • Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda. Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele- hapule, soolasele, magusale ja mõrule. Selles piirkonnas on osa neuroneid tundlikud huulte ja temperatuurikeskuste suhtes. Erinevates maitsekvaliteetide sensorid paiknevad keelel. Magusaid on kõige rohkem keele tipus , külgedel on hapud sensorid, umbes samas piirkonnas on ka soolased, ja mõru suhtes tundlikud sensorid on tagumises keeleosas. Haistmismeel võib mõjutada ka maitsmismeelt (nt. haiguse ajal).
    • Nägemiskeskus - Nn. primaarne nägemiskeskus paikneb kukla sagarates ja seal on Brodmani väljad 17-19 (need moodustavad kokku nägemiskeskuse aga esmane neist on väli 17) 17. nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt ja selles piirkonnas on nn. lihtsad retseptiivsed väljad. 18-19 väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute-ja kuulmistundlikkus, nende väljade kahjustusel tekivad üsna erinevat laadi häired, nagu nt. kirjalike sõnade äratundmise häired. Ruumitundmiskeskused on seotud nägemismeele abil sooritatavate liigutustega. Kiirusagara 7nda väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse struktuuridega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda, nende seoste häirituse või nõrgenemisel ei tunta enam nägusid ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda ja see pole haiguslik.
    • Kuulmiskeskus - Paikneb oimusagaras. Brodmani väljad 41 ja 42. Peaaju koore kuulmiskeskuse närvirakkudel on erinev spetsiifika. Osa närvirakke reageerivad heliärrituse algusele, osad lõpule, osa teatud heli pikkusele, osa ainult muutuva sagedusega või muutuva amplituudiga helile. Müned närvirakud reageerivad ainult müradele, st. laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca .


    2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused
    • Somatomomotoorne keskus

    Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu.
    • Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega)

    Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased, õhusurve on oluline, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa :
    • Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara tagumises alaosas. Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo, keele, neelu , suulae lihaste tööd. Motoorne afaasia – kõnevõimetus (inimene saab aru temale räägitavast, aga ei suuda ise rääkida, või siis mõne aja pärast kahjustust räägib lühikeste fraasidega ja ei suuda ka oma mõtteid kirjas väljendada)
    • Sensoorne kõnekeskus – seda autori järgi nim. ka Wernicke keskus. Wernicke 1876 kirjeldas, et oimusagara tagaosas paikneva piirkonna kahjustusel tekib sensoorne afaasia, inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa, esineb nn. spontaanne kõne. Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus läheduses.
    • Sekundaarne ehk teisane motoorne ala – nimetatakse ka motoorse ala lokaliseerimispiirkond (hääle tekitamise ala) paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle piirkonna kahjustusel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala.
    Kaarkimp kujutab enesest närvijätkeid, mis seovad Wernicke ala ja Nnägemiskeskuses ja selle naabruses olevat ajukoort Broca keskusega.
    Brodmani väli 39, see on nö assotsiatiivne nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuselt Broca alale . 39 nimetatakse nurk kääruks .
    Kõne formeerumine – kõne kujunemisel on kaks erinevat teed.
  • Kuuldud sõnadega – tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära.
  • Kirjasõnast lähtuv – silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19 väljale, mis on ka nägemiskeskuse väljad. Edasi läheb erutus naabruses olevatele nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb. 1) hädavajalik, et erutus läheks edasi Werincke alale, et kirjasõnas aru saada, see tee iseenesest on olemas. Ja Wernike alalt kaarkimbu alalt Broca alale ja sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale.

    Mõningad mõisted:
    Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga.
    Agraafiakirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga.
    Akalkulia – arvutamise häire.
    7.loeng
    Kõne ontogeneetiline areng- ajustruktuuride ja kõnekeskuste kujunemise areng.
    Kõnekeskus on enamikel inimestel vasakul pool. Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, siis areneb täielik afaasia (rääkimisvõimatus), umbes aasta pärast kõnevõime taastub ja taastub ta tänu sellele, et kõnekeskus asub vasakul pool. Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks?
  • Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse
  • Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine , kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad.
    PEAAJUKOORE FUNKTSIOONID JA TALITLUS KOKKUVÕTE!!!!!
  • Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st. et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde.
  • Kuigi ajupoolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool.
  • Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud protsessid on rohkem koondunud rohkem otsmikusagarasse. B) kiirusagarad – on enam seotud tundlikkuse vastuvõtmisega kehalt peegeldavad keha tundlikkust. C) Oimusagarad- nendega on seotud kuulmine ja kuulmisega enam seonduvad funktsioonid (õppimine, mälu, emotsioonid ). D) Kuklasagar – põhiliselt seotud nägemisfunktsiooniga. E ) basaalganglionite tuumad –seotud liigutuste e. motoorikaga seotud . F) HippoCampus – seotud …… g) mandeltuum - on seotud vegetatiivsete ja sisesekretoorsete reaktsioonide ja koordineerimisega emotsioonide korral.
    EEG – ajubiovoolude registreerimise meetod.
    Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad.
    Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #2 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #3 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #4 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #5 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #6 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #7 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #8 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #9 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #10 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #11 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #12 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #13 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #14 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #15 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #16 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #17 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #18 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #19 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #20 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #21 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #22 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #23 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #24 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #25 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #26 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #27 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #28 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #29 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #30 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #31 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #32 Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 208 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lalaaaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    loengukonspekt (4-24 loeng). Eksami sai selle materjaliga B peale ilusti tehtud. 25-32 loengu konspektid on olemas, vajadusel võib kirjutada.
    anatoomia , füsioloogia , vaasa

    Mõisted

    refleks, slejaaju ise, gamma, spinaalganglioni, seljaaju funktsioon, refleksid puuduvad, motoorikat, väikeaju, tractus vestibulocerebelluis, ajukese funktsioonid, asteemia, nägemiskühmud, hüpofüüsi eessagarat, portaalvereringe, hüpotaalamuses, angiotensiin ii, hüpotaalamuse külgmisemas, leptiin, leptiin, peaaju, närvide koostises, otsaju osad, juttkeha, frontaal, astmes 9, neid väljasid, homotüüpilised kooreosad, projektsiooniteed, assotsiatiivsed kiud, komissuraalsed teed, sensoorsed, pinsula, maitsmiskeskuses, magusaid, nägemiskeskus, ruumitundmiskeskused, kahjustuse korral, kuulmiskeskustel, motoorsed, kõnekeskusel, motoorne afaasia, kõne formeerumine, kuuldud sõnadega, kraniaalnärvid, agraafia, kõnekeskus, kõnekeskuse ümberasetsemine, laste võimed, ajukoore poolkerades, oimusagarad, eeg, biovoolud, elektroensefalogrammil, beetarütm, deltarütm, epilepsia, neuron, läheb närvitänku, veresoontele, lõpolüüs, piklikus ajus, mõju südamele, veri, epo, epo kasutamine, vere plasmas, punalibled ise, osmootne emolüüs, füüsikaline emolüüs, mehhaaniline emolüüs, bioloogiline emolüüs, geeniline emolüüs, erinevad valgevererakud, südames, kopsuarteri algusosa, looteeas, vatsakeste muskulatuur, purkinje, erutus, alfa adenoretseptorid, isheemia, löögimaht, löögisagedus, toonus, hingamis arütmia, bradükardia, ekstrasüstol, blokaad, fibrillatsioon, elektrogardiogrammil, segment, 1 punkt, vererõhk veresoontes, arterid, rõhuväärtuste norm, kõrgvererõhu haigust, arterioonide alguses, otsene mõõtmine, rõhu mõõtmisel, enamus inimesi, pulss, pulssi, sellisteks kohtades, veresoontele, väikelastel, suuremal lapsel, parem bronh, kopsud, täiskasvanuga võrreldes, rindkere, tagajärjel kopsukelme, sügava sisse, pneumotooraks, spiromeeter, alveoolis, venoosses kopsukapillaaris, co2 osarõhk, hemoglobiiniga seotult, süsihappena, karbohemoglobiin dissotseeruvad, hingamiskeskusel, neuroneid, regulatsiooni juures, humoraalne regulatsioon, tsentraalsed, saata, seedeelundkonna funktsiooniks, näärmerakke, pepsinogeenid, lipaasid, emulgeeritud rasvadeks, limal, vereloome faktor, ajufaas, maofaas, maohappe regulatsioon, soolefaas, stiimuliteks, soolefaasis, üheks nendeks, soolefaas, peensoole limaskestas, segmentliigutused, pendelliigutused, ajufaas, maofaas, stiimuliteks, gastriin, soolefaas, vallanduvaks hormooniks, koletsüstokiniin, hommikuks, kolesterooli süntees, sapi süntees, fosfolipiidid, jämesooles, defekatsioon, pav, hüpo, koorehormoon, hüperglükeemia korral, hüpoglükeemia, näljatunne, õisis, mineraalaine keedusool, vee bilanss, pidev kasutamine, toiduvalmistamisel, parim valmistamisviis, kõigusoojaste temperatuur, sellisteks piirkondadeks, keemiline termoregulatsioon, kananahk, füüsikaline termoregulatsioon, juhtivuse teel, kuivem, kilpnäärme hormoonid, neerud, nefroneid, glomeerul, adh, magediabeet, diurees suureneb, glükoos, aminohapetega, sagedasemaks põhjuseks, sisesekretsiooni näärme, membraanretseptorid, steroidhormoonid, näärme hüpo, näärme hüperfunktsioon, ületalitluse korral

    Sisukord

    • EREPLASMA
    • VALKUDE
    • SÜNTEES
    • LÜKOGEENI
    • ETOKSIKATSIOONI
    • FUNKTSIOON
    • ALKUDE
    • DESAMINEERIMINE
    • TRANSAMINEERIMINE
    • ISESEKRETOORNE
    • OLESTEROOLI
    • ITAMIINIDE
    • DEPONEERIMINE
    • MAKSAS
    • TAGAVARAKS
    • SALVESTAMINE
    • AKSAS
    • TOIMUB
    • GLÜKONEOGENEES
    • ENERGEETILINE
    • PLASTILINE
    • EHITUSLIK
    • RIINI
    • JAGUNEB
    • PALJU
    • TAGASI
    • IMENDUB
    • AATRIUM
    • LÜKOOSI
    • AMINOHAPETE
    • TAGASIIMENDUMINE

    Teemad

    • Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
    • loeng
    • Refleksid, refleksi mõiste
    • eljaaju, ehitus ja funktsioonid
    • radix
    • Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid
    • loeng
    • Väikeaju e. ajuke (ld. Cerebellum) ehitus ja funktsioonid
    • Keskaju ehitus ja funktsioonid
    • loeng
    • prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid
    • PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
    • Otsaju
    • corpus striatum
    • globus pallidum
    • corpus
    • gallosum
    • Peaaju koore keskused
    • Sensoorsed e. tundlikkust vastuvõtvad keskused (sinna projekteerub keha
    • tundlikkus erinevatelt piirkondadelt)
    • rhinencephalon
    • prepirformne koor, mandeltuum
    • Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused
    • Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus
    • Motoorne afaasia
    • Sensoorne kõnekeskus
    • Sekundaarne ehk teisane motoorne ala
    • Mõningad mõisted
    • Aleksia
    • Agraafia
    • Akalkulia
    • loeng
    • KOKKUVÕTE
    • Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
    • Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid)
    • Lõpolüüs
    • tuumad (närvirakukehade kogum)
    • kolinoretseptoriteks
    • M- kolinoretseptorid
    • N- kolinoretseptorid
    • Parasümpaatilise ns toime efektoritele
    • Vere füsioloogia 1
    • loeng
    • Reesusfaktor
    • loeng
    • õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule
    • tippu ja põhimikku
    • tipu
    • tõukeks
    • vanusest ja treenitusest ja patoloogiast
    • Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem
    • jääkmahuks
    • loeng
    • Vererõhk
    • Vererõhu mõõtmine
    • PULSS
    • Vere liikumine veenides
    • Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon
    • VI. HINGAMINE
    • Hingamiselundid – ehitus ja iseärasused lastel
    • Eustachi
    • Hingamisakt ja selle osad. Sisse-ja väljahingamise mehhanism
    • Hingamisakti osad on
    • Sisse- ja väljahingamise mehhanismid
    • Sissehingamine
    • muutub atmosfääri rõhust madalamaks
    • Väljahingamine
    • atmosfääri rõhust kõrgemaks
    • Pneumotooraks e õhkrind
    • Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud
    • ja –mahtuvused
    • Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid
    • Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal
    • hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine
    • Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega
    • kõige välisem näitaja
    • Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2
    • Väljahingamise reservmaht, 3. Sisshingamise varumaht e reservmaht
    • Maksimaalne minuti ventilatsioon – s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline
    • sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda
    • teha)
    • Gaasivahetus ja gaaside transport veres
    • Hingamise regulatsioon
    • VII. SEEDIMINE
    • Maonõre koostis
    • Maonõre eritumise regulatsioon
    • Seedimine peensooles
    • Peensoole motoorika
    • Kõhunääre: nõre koostis, omadused
    • loeng (20.10.2010)
    • ÕISist toitumise analüüsi tabel KT jaoks!!!!!!!!!!
    • Urmas Kokasaar – „Vitamiinid“ ja „Mineraalained“
    • Kingissepa õpik
    • Räni, seleen ja magneesium (lisaks ÕISis nimetatutele). Mineraalained – vees
    • lahustuvad (B-rühm B1,B2,B12) ja C-vitamiinid. Rasvlahustuvad on A,D ja K
    • Mida õppida vitamiinide ja mineraalainete juures
    • Vitamiini ja mineraalaine funktsioon;
    • Mis tekib vitamiini puudumisel ja vähesusel (hüpovitaminoos ; avitaminoos)
    • Saamisallikad (vitamiinide ja mineraalide)
    • Kõhunäärme eritumise regulatsioon
    • Ajufaas
    • Maofaas
    • Soolefaas
    • sekretiin
    • Maksa funktsioonid
    • Maksa funktsioonid
    • loeng (21.10.2010)
    • Sapi koostis
    • Sapi happed ja nende soolad
    • Fosfolipiidid
    • Kolesterool
    • Sapipigmendid (värvained
    • **Sapi ülesanded
    • Seedimine jämesooles
    • ileotsökaalsulguriks
    • Defekatsioon(rooja väljutamine)
    • VIII AINE – JA ENERGIAVAHETUS
    • põhiainevahetus
    • Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus (kogu seedekulgla ulatuses)
    • Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja
    • põhjused
    • LOENG VAHELT PUUDU!!!
    • Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid
    • Toitumise põhinõuded
    • Termoregulatsioon
    • Keemiline termoregulatsioon
    • Soojuse äraandmine toimub
    • kiirguse teel katmata osadelt ümbritsevasse õhku
    • Juhtivuse teel
    • Väljahingatava õhu kaudu
    • Higi aurumise teel keha pinnalt
    • Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral?
    • Termoregulatsiooni iseärasused lastel
    • IX ERITUMINE
    • hea verevarustusega
    • nefron
    • Nefron ja tema ehitus
    • veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman’i kapsliga
    • torukeste süsteem. Torukesed jagunevad
    • Uriini teke
    • Esmase uriini teke
    • Glomeerul
    • Lõpliku uriini teke
    • Magediabeet
    • Uriini hulk, koostis ja omadused
    • billirubiin
    • kreatiniini
    • Kusepõie täitumine ja tühjenemine
    • sisemine ehk põie sulgurlihas
    • väline ehk kusiti sulgurlihas
    • Põieseinte venitus ehk tuntav
    • urineerimisvajadus
    • Põie tühjenemine
    • Põiepidamatust
    • Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)?
    • X SISESEKRETSIOON
    • verre
    • rakuvahelisse ruumi
    • a) vere kaudu e endokriinselt
    • b) parakriinselt
    • autokriinselt
    • d) neurokriinselt
    • Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
    • Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon
    • Näärme hüpofunktsioon
    • Näärme hüperfunktsioon

    Kommentaarid (1)

    estoonian profiilipilt
    estoonian: tundub hea materjal...
    11:37 13-01-2012


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
    39
    docx
    Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt
    12
    odt
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
    40
    docx
    Anatoomia ja füsioloogia eksam
    88
    doc
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    33
    doc
    Füsioloogia
    16
    docx
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
    12
    odt
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !