ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused:
Bilanss võib olla: · tasakaalus- org kaotab lämmasiku sama palju kui omastab · negatiivne- lämmastikku eritatakse rohkem kui omastatakse (haiguste ja nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest
Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta. Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine Sisaldis-pea kõik imendumatu on kogunenud jämesoolde Mikroorganismid-nad mõjutavad seedetraktis käitumist ja meeleolu. Terves organismis on normaalne soole mikrofloora, kuid haiges organismis on põletikku, kõhulahtisus jne. Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust. 61.Kõhunääre Paiknemine-Kõhunääre asub mao all Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni
*võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF. Inimese F harud: närvisüsteemi-, liikumisaparaadi-, sisesekretsiooni-, vereringe-, hingamisaparaadi-, seedimise-, erituselundite-, termoregulatsiooniF. F seosed teiste teadustega. F-st on välja arenenud eraldunud anatoomia, biokeemia ja biofüüsika. F uurimismeetodid on valdavalt *keemilised või *füüsikalised. *Psühholoogia on kujunenud närvielundite ja meeleelundite F baasist. *Anatoomiaga talitlust ei saa uurida, kui ei tunne ehitust. *Bioloogia, *Histoloogia, *Funktsionaalne morfoloogia, *Biokeemia, *Spordi bioloogia käsitlevad üht- sama vaatlusaluste ringi erinevatest vaatenurkadest. F kujunemisel iseseisvaks teadusalaks olulist tähtsust omavad teadlased: *HIPPOKRATES (460 377 e.m.a
lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus
organismis alaliikide kaupa). Leukotsütaarvalemi mõiste ja tähtsus haiguste diagnostikas. Leukotsüütide e. valgeliblede füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine. Leukotsüütide sisaldus veres on küllalt kõikuv ja sõltub vanusest, tööst, toiduvõtmisest, tiinusest, laktatsioonist jne. Leukotsüütide arvu suurenemine veres (leukotsütoos) võib olla füsioloogiline või patoloogiline. Füsioloogiline leukotsütoos esineb näiteks tugeva füüsilise pingutuse korral, enne sünnitust, vastsündinutel, erutuse korral, pärast söömist jne. Patoloogiline leukotsütoos esineb põletikuliste haiguste, kudede nekroosi ja kasvajate korral. Leukotsütoos võib esineda pärast mõningate ravimite manustamist. Suhtelise leukotsütoosi korral on muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutse leukotsütoosi korral on suurenenud valgeliblede
Kõik kommentaarid