Hormonaalmeetod Hormoonid aitavad reguleerida organismi loomulikke protsesse, sealhulgas viljakust. Saadaval on suur valik erinevaid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuigi nende toimeainete annused ja manustamisviisid on erinevad, kuid toimivad need sarnasel moel. Kombineeritud hormonaalsed vahendid sisaldavad östrogeeni ja kollaskehahormooni (progestiini), mis pidurdavad munasarjade tööd ja takistavad munaraku küpsemist. Ainult kollaskehahormooni sisaldavate vahendite puhul pakseneb lima emakakaelas ja takistab spermatosoidide liikumist emakasse. Osadel naistel peatub selle meetodiga ka munaraku küpsemine. (Sinu Elu, 2008) Pillide toime saabub tablettidega, plaaster toimib naha kaudu ja tuperõngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. (Liit, 2006) Positiivsed omadused Hormonaalne meetod on väga tõhus soovimatu raseduse vältimiseks. Hormonaalse meetodi kasutajad saavad rasestuda kohe pärast vahendi kasutamise lõpetamist. Vahe
Raseduse vältimise meetodid 1. Barjäärimeetodid Kondoomid On naiste ja meeste kondoomid. Kui tõhusad on kondoomid? Kui kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 93% (aastas rasestub 70 naist 1000st) Kui naiste kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 95% (aastas rasestub 50 naist 1000st) Võrreldes kaasaegsete hormonaalsete meetoditega on kondoomid vähem usaldusväärsed ja efektiivsed raseduse ärahoidmisel, kuid need on ainuke meetod, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi eest. Meetodi plussid : Kondoom on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste (STLH) eest. Seetõttu kasutavad paljud paarid suguhaigustest hoidumiseks ja raseduse ennetamiseks kondoomi koos mõne teise usaldusväärsema rasestumisvastase vahendiga nagu seda on rasestumisvastased pillid. Meetodi miinused : Kuigi kondoomid on väga tugevad, võivad need mõnikord vahekorra ajal puruneda või maha libiseda. Kondoome võivad nõrgestada �
probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6. seksuaalkasvatus: teadmiste ja hoiakute kujunemine 7. seksuaalsuhete algus: teadmised, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sugulisel teel levivate haiguste vältimine 8. teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 1.pereplaneerimine: · soovitud rasedused, raseduseaegne jälgimine, ohutu sünnitus, vanemilike rollide kujunemine · soovimatud rasedused/nende vältimine · viljatus: selle ennetamine ja ravi · humaansed aborditeenused 2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 1
instinktide, s.h. ka seksuaalinstinkti avaldumise muutus, kuid ka vastupidi - instinktiivse talitluse häire võib häirida psüühikat. Nii võib neuroos olla impotentsuse või frigiidsuse põhjuseks, impotentsus ja frigiidsus omakorda võivad tekitada neuroosi. Kuivõrd psüühika etendab seksuaalsuse avaldumise juures määravat osa, on psüühikahäired ja seksuaalhäired omavahel tugevalt seotud, nende ravis on oluline osa psühhoteraapial. Seksuaalelu kohta on raske öelda, mis on norm, mis patoloogia. Seksuaalelu "normi" võib vaadelda kolmest aspektist: 1. Moraalses mõttes tähistab norm niisugust käitumist, mida peetakse õigeks kehtiva moraalisüsteemi valguses. Moraalinormid võivad erinevates ühiskondades olla väga erinevad: näiteks suhtumine abielueelsesse suguelusse, abiellumise reeglid ja protseduurid. 2. Statistilises mõttes on normiks see, kuidas inimesed antud ühiskonnas käituvad, millal algab keskmiselt suguelu, missuguse intensiivsusega ta areneb jne. 3
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid