Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente.
Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? Tööpuudus noorte seas on riigis viimaste aastatega üha enam kasvanud Millest on tingitud see, et noored, tööjõulised inimesed hoolimata nende soovist endale igapäevaselt leiba teenida siiski enamjaolt vanemate kulul elama on sunnitud? Üha enam on võtnud nii riik kui ka erinevad organisatsioonid endale eesmärgiks vähendada noorte seas valitsevat tööpuudust. Kas ja milliste vahenditega oleks võimalik efektiivselt suurendada noorte eestlaste tööhõivet, andes neile samaaegselt tulevaseks eluks vajalikke kogemusi? Noorte madalas tööhõives on osalt süüdi majanduskriis, mistõttu on tööpuudus terves riigis suurenenud, kuid on ka teisi faktoreid, miks just noortel raske tööd leida on. Üheks põhjuseks on näiteks see, et üks firma on korra juba palganud mõne verinoore teenistuja kui see oma ametipostil toime ei tulnud, siis ei julgeta enam kogemusteta töötajat palgata, kartes et ka temal oskustest vajaka jääb
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori
Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas? Tasakaal tööpuuduse ja tööjõupuuduse vahel on probleemiks nii riigi kui ka ettevõtjate ja töötajate seas. Ettevõtjate jaoks valitseb pidevalt tööjõu puudus, tihti ei leita endale piisavalt kvalifitseeritud töötajat, lisaks see raske palga suuruse küsimus ja üleüldse pole võimalik leida endale perfektset töötajat ergo valitseb tööjõupuudus. Töötajate jaoks aga valitseb alatine tööpuudus, kui mitte selles otseses tähenduses (kuid tihti ka selles), siis puudub lihtsalt selline töö, mida ta südames sooviks teha, selline palk, mis oleks talle vastuvõetav ning ülemus, kes suhtuks temasse vajaliku respektiga. Suuremaks probleemiks on aga see tõeline tööpuudus, kus oldaks nõus tegema peaaegu ükskõik missugust tööd, aga see lihtsalt pole võimalik. Riigil on selles situatsioonis aga raskeim roll laveerida kahe poole: töötaja ja tööandja vahel.
SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel
elutingimusi. Miks suureneb aga emigratsioon Eestist ja seda eriti nooremate inimeste seas? Eestis on emigratsiooni probleem hoo sisse saanud just viimastel aastakümnetel. Kõige muret tekitavam on see, et lahkujateks on peamiselt noored. Nad soovivad leida endale paremaid elu- ning töötingimusi. Ka üldise arvamuse kohaselt sisendatakse juba varakult noortele, et Eestis on nii halb ning kui soovid ennast tõsiselt arendada, tuleb kaugemalt võimalusi otsida. Noorte väljarände tulemusena hakkab omakorda aga rahvastik vananema ning võib tekkida kvalifitseeritud tööjõu puudus. Emigratsiooni lihtsustab see, et riigid ei ela enam isolatsioonis ja piirid on lahti. Inimestel on väga lihtne lahkuda ning mujal uut elu alustada. Peamiseks põhjuseks peetakse madalaid palku ning samal ajal ka kõrgeid hindu. Inimesed peavad leppima vähemaga ning ei saa endale ja oma lähedastele pakkuda seda, mida sooviks. Peale selle häirib inimesi ka
Kõik kommentaarid