1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused. 3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud. 4
Pille-Riin Pruus Youth. Identity Young, K. (1999) The Art of Youth Work. Russell House Publishing Autorist Kerry Yong on seotud Noorsootööga aastal 1977 kui eraldi Noorsootöötaja ja hiljem Riiklik Noorsootöö Büroos,Riiklik Assotatsioon ja Noorte klubi( nüüd Noorte Klubi UK) ja Riiklik Noorsootöötaja Agent. Nüüd on ta sõltumatu konsultant ja partner Noorsöötöö asjade üksuse De Monforti Ülikooli,Leicester. Kui sa soovid arutada ja esitada vastulauseid selle raamatu asjus või sinu mõtteid tuleviku suunal seoses Noorsootööga ja noorsoo,kui teenusega, kontakt Kerry via e-mail: [email protected] Tunnustused
Järvakandi valla pindala on 4,83 km² ja elanike arv on umbes 1300 inimest. Kohtla-järve pindala on 54,02 km2 ja elanike arv on umbes 44000 inimest. Noori on Järvakandi vallas 21% ning Kohtla-Järve linnas 27% (Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas). Oma töös võrdlesin ma kõigepealt neid asju, mis on minu arvates kõige tähtsamad. Need on rahastamine, nii noorteühenduste ja proektide toetamine, kui ka kogu eelarve, projektide ja toetuste kordade olemasolu omavalitsuses, noorteühendused, mis tegutsevad selles omavalitsuses, asutused, mis on seotud noorsootööga ja tegutsevad selles omavalitsuses, ametnikud, kes koordineerivad selles omavalitsuses noorsootööd, asutused, mis on seotud noorsootööga, noorte osaluskogu olemasolu selles omavalitsuses ning võimalused, mis aitavad noori otsutusprotsessides osaleda ja oma vaba aega aktiivselt veeta. Rahastamine. Kohtla-Järves on väga mitmesugune noorsootöö toetamine, seda näitab see, kui
Tehes noorsootööd mõistan antud ütlust üha enam. Loomulikult on probleeme ka täiesti korralikus perekonnas kasvnud noortel kuid erand kinnitab reeglit. 2 Oma töö algus aastatel ei suutnud ma mõista, kuidas raskete noortega koostööd teha. Nüüd üha enam olen hakanud mõistma, et kõige tähtsam üldse on jõuda nooreni. Vaja oleks, et noor laseks endale kedagi ligi, et noorsootöötaja võidaks usalduse, et meil endil oleks olemas teadmised kuidas seda kõike teha ja sealjuures igati abi vajavat noort toetada. Lugedes MIHUS artiklit jäin mõtistklema seal öeldu üle – noorele ei ole vaja üha uuesti öelda, et nende seaduserikkumised tingivad suuremaid karistusi või et narkootikumid on nende tervist kahjustavad, neile on seda korduvalt öeldud ja nad ei näe mingit põhjust neist loobumiseks. Tegin seda ise korduvalt kuna
olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele ja tõrjutuse vältimine. • Aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes. • Edukus tööturul. • Kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö Tänaseks on valminud noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja töö sisuks on • individuaalne töö noorega ja noortegruppidega, • programmide ja projektide planeerimine, teostamine ja hindamine, • koostöö noortega, nende vanematega, teiste huvi- ja sidusgruppidega ning valdkondade spetsialistidega.
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt,
Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte.
mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33– 34). Katseaja tulemusi hindab tööandja. Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööajanorm täistööaja puhul enamasti 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kutsestandardi kohaselt on: 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust? Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama.
Kõik kommentaarid