..4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................9 SISSEJUHATUS Uurimistöö eesti keeles. Töö eesmärgiks on uurida ja kirjeldada, kuidas noored sisustavad oma vaba aega. Sammuti uurime välja, mis vahet on Vaba aja üldisel mõistel ning, kuidas kirjeldavad seda noored. Oma uurimuse teema valisime sellepärast, et noored hulguvad kasutult ja tegevusetult mööda linna ringi- istuvad pinkidel, suitsetavad ning tarvitavad alkoholi. Et uurida noorte vaba aja kasutamist tegime ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Lõpus küsisime veel eraldi, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Vastuseid lugedes saime teha
Noorte vaba aeg Tänapäeva noortel on palju vaba aega, kuid paljud ei oska sellega ümber käia. Võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Millega tegelevad noored? Paljud noored ei tegele mitte millegagi. Nende põhitegevus on kas arvutis istumine või teleka vaatamine. Kuid vähemalt pooled tegelevad ka muude hobidega. Meie koolis on näiteks väga populaarne rahvatants, millega tegeleb umbes 20 õpilast. Õppida on veel võimalik kunsti ja muusikakoolis ja sellele lisaks on meil olemas, näitering, jalgpall, kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust.
.................................................................................. 11 4 Sissejuhatus Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga. Spordiga tuleks tegelda pidevalt. Sport hoiab inimest vormis ja tervena. Sport arendab ja täiustab inimest mitmeti. Noorte jaoks on loodud küllaltki palju võimalusi selleks, et nad saaksid tegeleda spordiga. Kool loob ka võimalusi selleks, et noored ikka tegeleksid spordiga, selleks on ette nähtud ka koolis kehaline kasvatus ning lisaks on ka erinevad trennid. Milliseid võimalusi aga sport pakub, milleks on vaja spordiga tegeleda. Paljud noored tegelevad spordiga? 5 Spordi ajaloost Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest
Hollandi koolkonnale oli eriti selle kujunemise etapil iseloomulik maalitavate stseenide ja tegelaskujude teadlik vulgaarne ja robustne kujutamislaad ning eemaldumine peenest �anriesteetikast. Sellega p��ti vastanduda teistele Euroopa koolkondadele. V�rdselt Adriaen van Ostadega ja m�jutatuna David Teniers nooremast, esineb Bellekin eelk�ige kiretu vaatleja ja olustikumaalijana. Tema teosel �Kihelkondlik k�lapidu� tantsivad noored talupojad, m�ngib viiuldaja ja k�laelanikud on isekeskis millegi �le arutlemas. Filigraanselt ja realistlikult maalitud stafaa�id vaheldavad kunstniku h�sti komponeeritud �anrimaastikku. Bellekin jutustab talupoegade elulaadist �ksikasjalikult, s�venedes selle igasse detaili. Sarnaselt oma kaasaegsetele suurmeistritele kujutab Bellekin �lima t�psusega oma aja kombeid, inimeste v�limust, riietust ja elukorraldust, lubades endale rahvaelu idealiseerimist. *******
Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70 aastaga noorte väärtushinnangud muutunud. Mis on praeguste noorte jaoks oluliseim elus ja mida tahetakse edaspidises elus saavutada. Arvan, et nende aastatega on noored muutunud iseseisvamaks ja enesekesksemaks. Olulisemad on isiklikud saavutused ja lähedased inimesed. Suuremat tähelepanu pööratakse enda harimisele ja heaolule. Elus edasi jõudmiseks on oluline saada piisavalt hea ja tulevikus kasu toov haridus. Noorte jaoks on oluline tegeleda sellega, mis on enda jaoks huvitav, aga samas ka tulutoov. Tänapäeva noored väärtustavad kül sõpru ja perekonda, aga samas on esikohal siiski mina ise. Paljude jaoks on ahvatlev välismaa,
õpilasmalevas , mis kestab kaks nädalat. Kohilast kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas külas Sutlemas pakuvad tööd kaks firmat. Üks nendest tegeleb puidutoodetega, teine- OÜ Sheiker. Koolinoori kutsutakse sagedamini ajalehemüüjateks, aianditesse, talutöödele, aga ka abiks suurematele üritustele või ehitusele. (Noortele) Peale tööaega on võimalik aega sisustada nii kodulähistel ujudes, skatepargis, grillida või laenutada videofilme. Kuid noored armastavad vaheldust. Üks võimalus rutiini peletamiseks ja enda proovile panekuks on võtta osa kohalikest või maakondlikest spordiüritustest. Põnevamad neist on orienteerumine ja jalgrattavõistlused, mida korraldatakse maakonnas nii etapiti (KOMO klubi), kui ka võistluste kaupa. Enamus lõõgastamist ja põnevust pakkuvaid paiku aktiivseks puhkuseks leiab siiski meie pealinnast. Sealt leiab sportlikku tegevust näiteks bowlingu- või keeglisaalidest, piljardit
Retsensioon etendusest ''Creeps'' Käisin 06.04.09. Kuressaare Linnateatris vaatamas Rakvere Teatri etendust ''Creeps''. Teose autor oli Lutz Hübner, lavastaja Üllar Saaremäe. Tegelasteks olid noored naisnäitlejad Silja Miks, Marin Mägi, Anneli Rahkema ja staazikas meesnäitleja Eduard Salmistu. ''Creeps'' on lugu kolmest noorest tüdrukust, kes tahtsid saada saatejuhiks. Kohale jõudes avastasid tütarlapsed, et neid ei olegi veel lõplikult välja valitud, vaid peavad läbi tegema veel ühe konkursi. Maren, keda mängis Silja Miks oli väga kinnine ja veider tütarlaps, kuid ometi oli temagi välja valitud ja ta eesmärk oli saada televisiooni, vastasel
Noorte püüded Iga inimene maailmas püstitab endale eesmärke - olgu need suured või väikesed. Aastal 1905 elanud Eesti noortel olid aga tänapäeva omadega võrreldes hoopis teistsugused sihid. Kui praegu on noortele oluline vaid enda heaolu, olid sajand tagasi elanud noored huvitatud eesti ühiskonna kokkuhoiust ja üksmeelsusest. Tänapäeva noored käivad koolis, omandavad hariduse ja seejärel suunduvad tööle. Koolilapsed võtavad käsile hobisid ja treeninguid, vaba aeg veedetakse sõprade ja pere seltsis. Kokkuvõttes tehakse seda, mis endale meelt mööda on. Edaspidise elu ideaaliks on kõrge palk,meeldiv töökoht, suur maja ja enda perekond. Suuresti ollakse keskendunud enda heaolule ning kui see on saavutatud, siis võib-olla ka teisi aidata. Aga kui on juttu ühiskonna paremaks muutmisest, ei näita noored välja suurt tähelepanu. Nad on pigem pealtvaataja rollis - ise ei tee midagi, kuid jälgivad sündmuste kulgu.
Kõik kommentaarid