10
NOORED
JA
SPORT
Referaat
Tallinn 2008
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on sport , mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? 4
Sport kui võimalus 6
Noored vs sport 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
379 laadimist
Kokku alla laetud
16 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Belissima
Õppematerjali autor
kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist m�ju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, �petajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. T�nu vabaaja veetmise v�imaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides k�rges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et t�nap�eval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmek�lgsem. Kehaline kasvatus pakub palju v�imalusi �petada last k�ituma r�hma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnam�ngud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolit��s enamasti t�helepanuta j��vad.
sportlaskarj��ri l�petades kokku puutuvad. Kolmas peat�kk annab �levaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest k�simustest. K�sitlemist leiavad sellised k�simused nagu millal on lapsed valmis v�istlussporti oma elu p�hiosaks v�tma? Kas sportimine m�jutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja t�drukud n�evad sporti erinevalt? Neljas peat�kk �ppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike k�simustega. Kuna sport on t�nasel p�eval muutumas �ha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettev�tete huvid, on huvitav nende probleemide �le arutleda. �ppevahendi esimese ja neljanda peat�ki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peat�kk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia m�iste. M�iste "sotsioloogia" tuleneb algselt s�nadest societas (lad.k. �hiskond)ja logos (kreeke k
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise t�htsus t�tarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna G�mnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja f��siline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport t�tarlastle kui tulevasele emadele.....................
hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa h�davajalik arengutegur, t�iskasvanule l�heb neid vaja l�dvestuseks ja t��v�ime s�ilitamiseks. Tehnika t�iusutmise t�ttu j��b kehalist t��d j�rjest v�hemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordi�hingud annavad selleks h�id v�imalusi. Koolis on �pilastel k�ll v�imlemistunnid, ilmselt aga j��b neist napiks. K�ik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult v�imleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, v�rkpalli v�i teisi liikumist n�udvaid m�nge harrastab, on kauem terve ja t��v�imeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate �pilaste v�imed erinevad. M�ni �pilane saab 11 suurep�raselt hakkama keeruliste v�imlemisharjutustega, m�nel on j�udu k�ige rohkem k�tek�verdusi teha ja m�ni kohe j�uab pikka aega j�rjest joosta. Paljud kehalised v�imed on p�rilikud ehk meile geenidega kaasa antud
K�ige sagedasem p�hjus on infarkt. J�relikult pole liigne sporditegemine tervisele kasulik [4]. Alles mitte kaugest ajast on ka n�ide: 18-ndal oktoobril 2009-ndal aastal 32. korda toimunud Detroidi maraton l�ppes traagiliselt. Kuuteistk�mnenda minuti jooksul kukkus kokku ning suri kolm osalejat. Samas surmajuhtumid maratonidel on k�llaltki harvad. Ameerikas tehtud uurimus n�itas, et iga 100 000 maratonil osaleja kohta on 0,8 surmajuhtumit [5]. Sellest v�ib lugeda ohum�rke tulevaseks eluks. Noored, kes treenivad lihtsalt ennast f��silise vormi tippu, peavad olema ettevaatlikud, sest on suurenenud �letreenimise oht. Igal inimesel on n�htud ette oma piir treenimise koha pealt. Selle kohta l�hemat infot saab perearstilt, kui l�bi viia uuringud. Treenides ennast liialt palju, ei suuda inimese keha pingele vastu pidada ja annabki j�rgi, mis v�ib ilmneda infarkti kujul. 6 2. Liikumisaktiivsuse v�henemise p�hjused noorukieas
kooli �pilased said kooli ajal teiste lastega v�rreldes 40 protsenti rohkem f��silist mahvi, ei erinenud nende f��siline aktiivsus n�dala l�ikes sugugi. J�uti j�reldusele, et lapsed, kes saavad koolis palju kehalist kasvatust, kompenseerivad seda tegevusetusega kodus, samal ajal kui need, kes saavad v�ga v�he kehalist kasvatust, kompenseerivad seda aktiivsema tegevusega kodus, mist�ttu n�dala jooksul koguneb f��silist aktiivsust �he palju. K�ik noored inimesed tahavad endale ilusat keha ja osata osavalt liikuda. Selleks peab kehalise kasvatuse tund olema �les ehitatud nii, et k�ik aktiivselt kaasa teeksid. Selleks tuleb valida sobivaid ja ajakohaseid tegevusi, nende eesm�rki arusaadavalt selgitada ja eelk�ige �pilastesse �iglaselt ning lugupidavalt suhtuda. On ju �ldteada, et k�igile inimestele ei sobi spordi tegemine, sest osad inimesed on t�iesti ebasportlikud kujud, nad on s�ndinud sellistena
....................................................10 4. HETKE KURESSAARE G�MNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. K�SITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. K�sitluse kokkuv�te................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja �ldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUV�TE.................................................................................................................. 22
George Demenie kui teaduslikult p�hjendatud kehalise kasvatuse s�steemi looja Prantsusmaal: s�steem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati v�istlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. R�hutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elul�hedased, mittet��tavad lihased tuleb l�dvestada, kehaliste harjutuste �petamisel tuleb rakendada j�rk-j�rgulist printsiipi. III KONTROLLT�� Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende �petuse j�rgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma �ndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest r��mudest. puritaanlus � piibellike k�lblusnormide range t�itmise n�udmine inglise kalvinistide poolt t��stusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused p�llumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimt��j�u asemel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid