Noored ja areng (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

docx

ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED

arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti selline mõiste nagu sotsiaalne areng. Tuuakse välja ka kolm põhilist mõjutegurit, mis lapse isiksust kujundavad. Teises peatükis seletatakse sotsialiseerimise terminit. Veel tulevad selles peatükis vaatluse alla soorollid ja nende mõjutatavus kasvatusest. Kolmas peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. 2 Kolmandas peatükis käsitletakse lapse arengufaktorina sotsiaalset keskkonda. Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule

Sotsioloogia

8

docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll

Arengupsühholoogia

5

pdf

Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust

pidevat täiuslikku kontrolli veresuhkru näitude üle, mis ikka kipuvad kõikuma. Nagu näeme, esitab diabeet perele piisavalt kõrgeid nõudmisi ja väljakutseid, tuues välja pere tugevused ja nõrkused. Tubli kolmandik peresid vajaks lapse haigusega paremaks toimetulekuks psühholoogilist nõustamist. Hästi toimiv ja terve perekond on parimaks abiks, et tagada diabeeti põdevate laste normaalne sotsiaalne areng. 2. Lapse east sõltuvad probleemid. Diabeetiku edasine sotsiaalne areng on sõltuv lapse vanusest haigestumise ajal. Samuti on ettetulevad probleemid east sõltuvad. Kasvades muutuvad lapsed füüsiliselt, intellektuaalselt ja emotsionaalselt ning võtted, mis aitavad diabeeti kontrollida kuue aasta vanuselt, ei aita enamasti kuueteistkümneaastaselt. Seepärast peavadki vanemad arvestama laste kasvu- ja arengumuutusi, normaalseid käitumisiseärasusi teatud perioodidel ja kuidas see kõik mõjutab diabeeti. 2

Eripedagoogika

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

vanematest ja mitme hooldaja kasvatusviis, vaid personali stabiilsuse puudumine (tööjõu voolavus), mis välistab lähisuhete tekkimise lapse ja püsiva hooldaja vahel (2003). 15 Kasvataja Lastekodus on ta süsteemi kujundav element, aktiivne alge, kes kannab nii juriidilist kui ka moraalset vastutust kõigi nende detailide eest, millest sõltub tema hoolde usaldatud laste heaolu ja areng. Kasvataja on isiksus kõigi oma vooruste ja puudustega. Kasvataja on roll,mille tähendus ilmneb suhtlemisel nendega, kes on teistes rollides nii lastekodus kui ka väljaspool lastekodu. Kasvataja on ühiskonna- ja kultuuritegelane, kes osaleb arutlustes ja otsustustes, mis ei puuduta ainult lastekodu, vaid ka ühiskonna- ja kultuurielu. Kasvataja on hea inimene, selline, keda ei saa välja õpetada ega kasvatada; nagu ka usku või armastust

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

5

docx

gulliveri reisid

Nooremad lapsed peavad tavaliselt kohanema vanemate lastega. Valitseb kõige tugevam ja tuleb ette altkäemaksu. ,,Kui sa ära kaebad, saad tappa, kui oled vait, saad pepsit." (Mangs & Martell, 2000, 251.) Nii mõnigi noor inimene on väga mõjutatav. Kui sõpruskonnas liigub alkohol, narkootilised ained, sigaretid on see kindlasti oht noorele inimesele. Risk hakata suitsetama ja tarbima alkoholi ning proovima narkootilisi aineid on suurem. Need noored on aga paraku ka just õpiraskuste ning käitumisprobleemidega laste riskigrupis. Mare Leino kirjutab oma artiklis probleemsetest lastest, olles vaadanud alaealiste asjade komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise,

Kategoriseerimata

14

docx

Distsipliin koolis, õpetaja kui klassi juht ja suunaja

rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele. / Krull 2000/  Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga. Inimeste võime käituda kindlate reeglite järgi kujuneb sotsialiseerimise tulemusena, millele pannakse alus perekonnas. Koolis see areng jätkub, kus omandatakse üha keerulisemaid sotsiaalse käitumise, sh rutiinse ja tahtelise käitumise vorme. Kõik see toimub õppimise vahendusel ja tulemusena. Tänapäeval on hakatud distsiplineeritud käitumise põhiallikana üha enam tähelepanu pöörama koolile. Inglismaal avaldatud Eltoni raport (Department of....1989) kinnitab veenvalt, et õppetööks soodsa distsipliini kujunemisel ühes või teises koolis mängib otsustavat rolli koolis valitsev atmosfäär

Pedagoogika

32

doc

Pedagoogilise psühholoogia olemus

loomingulisus avalduda ühes või teises õppeaines, kuid mitte kõikides. Võimalikud on juhud, kus ühes aines hea õppeedukusega ja loomingulisust ilmutav õpilane on teises aines täiesti keskpärane. Sageli peetakse andekateks oma lemmikõpilasi, vähem andekaks aga sotsiaalselt madalamatest kihtidest pärit, kasimata välimuse ja halva käitumisega õpilasi. Õpetaja peaks aga tegema omalt poolt kõik, et õpilaste loomevõimed võiksid ja saaksid areneda. V Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika Arengu, kasvamise ja intellektuaalse küpsemise mõisted. Areng- süsteemi (sh ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole. Arengust saab rääkida nii vaimses, sotsiaalses kui ka kehalises tähenduses. Organismi areng haarab kogu eluperioodi sünnist surmani. Kui vananevate inimeste organismis toimubki füüsiline taandareng, siis teadvuses esineb ikkagi vähem või rohkem liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse poole.

Pedagoogiline psuhholoogia

6

docx

Essee aju areng

Ma tahan, et tulevikus minu õpilased teaksid, kuidas oma aju kasutada ja nad teaksid, et nad saavad treenida oma oskusi. Mulle on andnud terve see kursus nii palju teadmisi juurde ning ma tunnen, et lisaks õpilaste mõistmisele ja nende motiveerimisele saan ma aidata oma pojal efektiivsemalt õppida ning saan toetada tema eesmärkide saavutamist. Samuti mõistan teda paremini, kuna tean, kuidas ta maailma vastavalt oma vanusele tajub. Kognitiive areng Enne lapse saamist ning ülikooli astumist olin arvamusel, et lapsed on nagu väiksed täiskasvanud ning vastavalt tuleb nendega suhelda. Tänu sellele, et olen tutvunud Jean Piageti teooriaga, kus on välja toodud erinevad arengu etapid, olen muutnud oma arusaama laste arengust ja nende mõttemaailmast. Minu jaoks oli huvitab A.Geselli ja H.Thomsoni (1929) katse, kus uuriti kahte kaksikut, et välja selgitada, kas pideva treeninguga üks lastest õpib

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)