50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingeborg
Õppematerjali autor
Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus
................................................................................................................ 34 LISA 4 ............................................................................................................................. 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks.
hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane 3 1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 1.1. Stress on pinge Stress on elu lahutamatu koostisosa. On tabavalt öeldud, et olla elus tähendab olla stressi all, see tähendab, et inimene on närvipinge all. Mitte ükski elu ei ole olnud seni stressivaba. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre
stressiga toime tulla. Valisin teema, sest olen huvitatud psühholoogiaga tegelemisega. Töös on välja toodud stressi mõiste, miks üldse tekib stress, kellel tekib ja millised on võimalused sellega toimetulekuks. Samuti olen põhiosas toonud välja erinevad stressitegurid, mis inimesi iga päev läbi elu ümbritsevad. Tihti ei osata sellistele teguritele tähelepanu pöörata. Noortel väljendub stress halbades õpitulemustes, aga põhjused võivad olla hoopis sotsiaal- majanduslikus, elukeskkonnaga seotud, probleemid noorte omavahelistes suhetes ja suhtlemisel. Suhtlemise kompetentsus on oluline tegur, mis vähendab stressi, aga mida ka täiskasvanud omavahelistes suhetes ei oska väärtustada. Uurimismeetodiks oli küsitlus. Soovisin Parksepa Keskkooli 5nda, 8nda ja 10nda klassi õpilastelt teada saada, mis on nende arvates stress, millistel asjaoludel on neil tekkinud või
aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Seega avaldubki stress noortel enamasti koolistressina (1: 153-155, 2, 3). 2. KOOLISTRESS Õpilastel on stress põhiliselt koolist - liiga palju on õppida, aega pole, pikad koolipäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas,
Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks. Peadiagnoosina kasutamine kasutamine näitab, et lapsel või noorukil ei ole psüühikahäireid ja probleemi põhjustavad muud tegurid
Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi
Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud võib olla tänu sellele, et nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus on vähenenud. Siin peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid õpilaste osakaal, kes peavad nende uimastite kättesaadavust kergeks, on langenud. Teises peatükis käsitletakse uimastitega seotud võimalike sõltuvuse põhjusi. Need on keskkondlik-perekondlikud põhjused, keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused ja laste isiksuseomadustega seotud põhjused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid