Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ninaverejooks - sarnased materjalid

verejooks, ninaverejooks, verekaotus, tagaj, abistamiseks, hepatiit, hoidke, vann, jooke, vatti, hjused, verehaigused, koduste
thumbnail
11
ppt

Ninaverejooks

Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma

Esmaabi
13 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

......................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast ....................................................................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esmaabi

1.Ninaverejooks Ninaverejooksul tuleb suruda kannatu ninasõõrmed kokku ja asetada külma kuklale ja otsaesisele ning see järel kallutada kannatanu pea ette. Hoida 10 kuni 15 minutit. Juhul kui verejooks ei peatu, siis kutsu hädaabi ehk helista tasuta hädaabi numbrile 112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või

Inimese füsioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................

Esmaabi
103 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

- kroonilised neeruhaigused ( ureemilises faasis ) - lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom ) - hüübivushäired ( trombotsütopeenia, -paatia, vWt, hemofiilia, jt. faktordefitsiidid ) - sepsis, multiorganpuudulikkus, DIK - AIDS - endometrioos, PCO, rasedus, vererohked menstruatsioonid - Osler-Weber- Rendu haigus ( autosoom-dominantselt päritav hemorraagiline telangiektaasia- 80%-l juhtudest esineb ninaverejooks ) - granulomatoossed haigused ( Wegener, süüfilis, tbc, sarkoidoos ) - primaarne amüloidoos - vaskulaarsed malformatsioonid ( kongenitaalsed aneurüsmid, omandatud-taumaga seotud pseudoaneurüsmid, a/v malformatsioonid) - atmosfääri rõhu muutused (sukeldumine, kessoontõbi, kõrgmäestikud ) 25. Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud: kaebused, diagnostika ja ravi

Inimeseõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk

voolikud). Kahjustatud või valesti asetatud stetoskoobi korral, võivad helid moonduda või halvasti levida ­ see aga võib põhjustada ebatäpsed mõõtmistulemused. · Sulgege kummiballooni õhuventiil. Pumbake ballooni seejärel ühtlase sagedusega. Täitke mansett rõhuga ca 200 mm Hg. Süstoolse vererõhu näit: · Avage õhuventiil aeglaselt (et manomeetri näit väheneks ligikaudu 2 ... 3 mm Hg iga sekundi jooksul) ja hoidke stetoskoobi otsikut õlavarrearteri kohal. Fikseerige mõõdikunäit kui kuulete nõrka rütmilist tooni. See ongi süstoolse vererõhu näit. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Diastoolse vererõhu näit: · Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega. Kui rõhk on langenud diastoolse rõhu

Riski- ja ohuõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus ­ punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad ­ hallitusseened tavalised inimesed ­ leegionääri haigus põllumajandus ­ kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale

PANGANDUS
23 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Kirurgilise haige õenduslugu

04 – Turse on minimaalne. Lubatud koduseleravile. 7 Verejooks, mis on Verejooksu risk Lähieesmärk: Jälgi, millal 27.04 – Tekkis tingitud kudede (00206) Peatada verejooks ninaverejooks, kahjustusest ninaverejooks. tekib.* mis sai suupiirkonnas, mis Kaugeesmärk: Selgita peatatud. Antud väljendub Ninaverejooks patsiendile, külmakott. ninaverejooksus. u ei teki miks verejooks 28.04 – Tekkis tekib.* ninaverejooks,

Õendus
220 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Pärilikud Haigused, nende põhjused ja ravi

· Skisofreenia ravi vastu võideldakse sellega, et luuakse inimesele stressivaba elukeskkond. Kasutatakse ka Neuroleptikume e. grupp keemilisi ühendeid, mis omavad head ravivat efekti psühhoosile. Hemofiilia · Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. · Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema vormi korral alles täiskasvanueas. Hemofiilia puhul on iseloomulikuks verejooks liigestesse ja lihastesse, veritsus tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult. · Haemophilia (ld.k), Hemophilia (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri ehk hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu. · Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vaikelapse esmaabi referaat

kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid

Lapse tervise edendamine
20 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE

• Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.

Meditsiin
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne ­ otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) ­et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või er

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Hemorraagia

Hemorraagia ehk verejooks Mis on verejooks? · Verejooks on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõnetesse või väliskeskkonda. · Verejooks ja verekaotus on vigastuste kõige sagedasemad ja ohtlikumad tüsistused. Verejooksud jaotatakse kaheks: 1. Väline verejooks. 2. Sisemine verejooks. Haigused, mille sümptomite alla käib ka hemorraagia Trombotsüütide salvestushaigus Werlhofi tõbi Kulutav koagulopaatia Von willebrandi tõbi Ninaverejooks · Enamasti on ninaverejooks ohutu, vahel aga mõne haiguse esimeseks sümptomiks. Õhukese ninalimaskesta veritsused pole haruldased ega harvad. Eristatakse lokaalset ja sümptomaatilist nina-verejooksu. Pilte Kasutatud kirjandus · http://wiki.e-tervis.ee/wiki/index.php/Verejooks · http://www.kliinikum.ee/ho/index.php?menu=1 · http://www.fertilitas.ee/korva-nina-kurguhaigus

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti

Esmaabi
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inglise keele töö

Illnesses/health: (Suffer from) an earache ­Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe deprive of sleep/insomnia/overtire

Inglise keel
15 allalaadimist
thumbnail
20
docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

85% inimestest pole sümmeetrilise kehakujuga. Rühihäirete peamised põhjused on keha raskuskeskme muutus kasvuspurdi ajal, vale tööasend, suutmatusest keha stabiliseerida tekkinud kehatüve lihaste nõrkus ja lihaste asümmeetriline areng (näiteks tennisistidel). Rühihäirete ravi oleneb raskusastmest. Kehahoiakut korrigeerib ravivõimlemine, massaaž ja ka toetav korsett. Valu nimme piirkonnas tekitavad selgroo alumiste nimmelülide vaheketaste muutused. Seda ravib puhkus, soe vann, valuvaigisti, tugikaitse, venitusharjutused ja massaaž. Nimmevalu ennetamiseks tuleb kindlasti tugevdada selja ja kõhulihaseid ning magada kõval alusel, kuna siis on koormus nimmelülidele väiksem. Lihaste düsbalanss on ebatasakaal lihaste nõrkusest või lühenemisest. See võib tekkida ühekülgsel koormusel, kestval staatilises asendis istumisel (näiteks autos), lihaste alakoormuse korral (nõrk lihasjõud), lihaste vale koormuse korral, traumajärgselt ja

Terviseõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Taastumisvahendid

· rasked neeruhaigused · akuutsed põletikulised protsessid · tähelepanelik tuleks olla madala vererõhu, struuma, astma, suurte sünnimärkide puhul Vesiravi Vesiravi ehk hüdroteraapia on lihtsalt kasutatav ja tõhus teraapiameetod. Saab teha kodustes tingimustes aga samuti on see efektiivne taastusravis ja SPA-des kasutatav teraapiviis. Vesiravi on tõhus vahend pingesoleku, seedehäirete ja valu leevendamiseks. Duss on oma olemuselt mitu korda tõhusam kui vann - Programmduss ehk Vichy duss Jugaduss ehk Charcot duss hüdromassaaz (veealune dussmassaaz) Samuti kuuluvad vesiravi alla mähised ja kompressid. Vesiravi sobib suurepäraselt kasutamiseks koos teiste erinevate teraapiameetoditega, nt. Massaaz. Kui tegeleda hüdroteraapiaga kodustes tingimustes, peaks meeles pidama: Temperatuuri mõõtmiseks tuleb kraadiklaasi vees hoida vähemalt minuti jagu. Kui vannisolijal hakkab paha tekib iiveldus, nõrkus,

Terviseõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID

 Palju kasutatud ja uuritud.  Manustatakse i/v  Korduvkasutamiselt võivad areneda Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin antikehad, mis inaktiveerivad ravimit. lõhustab fibriini.  Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga! KÕRVALTOIMED:  Verejooks KÕRVALTOIMED:  Verejooks VASTUNÄIDUSTUSED:  Vere hüübivushäirete korral VASTUNÄIDUSTUSED:  Hemorraagilise insuldi korral  Vere hüübivushäirete korral  Traumade korral

Farmakoloogia
67 allalaadimist
thumbnail
83
ppt

Esmaabi konspekt 2011

Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal ­ pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine

Terviseõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Esmaabi

paljuneda. Väike haav o 1 ­ 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist o Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee all. o Puhasta haav desifitseeriva vahendiga. o Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest o Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku o Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Suure haava esmaabi Oleneb haava tüübist. Kutsu kiirabi Tuleb kontrollida teadvust ja olla abi saabumiseni kannatanuga Vajadusel pressida puhta riidetükiga haavale, et peatada verejooks, põletuse korral mitte.

Esmaabi
6 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Esmaabi küsimused

VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.) ● Väldi verega kokkupuudet ● Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Puhasta haav desifitseeriva vahendiga ● Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest ● Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku ● Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. SUUR HAAV Tõsisemate haavade korral on kahjustunud ka elundid, närvid, veresooned jne., mis on eluohtlikud Rindkere haavade esmaabi ● Kontrolli hingamisteede avatust, hingamist, pulssi ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)

Esmaabi
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides?

külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Väike haav: väike kriimustus Suur haav: astud naela peale, suur kukkumine ja nahk on väga katki või kui on vaja õmmelda ning on suur verejooks, kui on sügav 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Kutsuksin esmaabi ja ei liigutaks inimest. 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite?

Meditsiin
18 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esmaabi iseseisva töö juhend

Haav võib valutada, kuid paraneb armita. Kasuta kindaid! Kui ei veritse, pole vaja siduda. Tugevasti määrdunud marrastus uhu puhtaks külma voolava veega ning pärast seda tupsuta õrnalt desinfitseeriva lahusega. Väike haav on 1-1,5 cm . Haav ei vaja õmblemist. Võib tekkida terariistaga lohakalt ümberkäimisel. Kasuta kindlasti kindaid ja väldi verega kokku sattumist! Aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla. Puhasta desinfiseeriva vahendiga. Verejooks lõppeb tavaliselt iseenesest. Pärast verejooksu pane haavale side või plaaster. Suur haav võib olla nii rindkeres kui kõhuõõnes näiteks. Ta on sügav ja valulik ning veritseb palju Vaja on kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava. Kannatanu tuleb panna õigesse asendisse, vastavalt vajadusele siis (olenevalt haavast) Haav katta puhta sideme või riidega, et takistada õhu sissepääsu. Vajadusel avaldada haabale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet

Esmaabi
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Esmaabi juhtumite juhendid

Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult kinni, tupsutan desinfitseeriva vahendiga, vajadusel katan plaastriga või marliga. Suur haav- venoossel haaval asetan suure imava padja haavale ja seod kinni. Arteriaalse puhul tõstad jäseme kõrgemale südamest ning sulen rõhupadjaga. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Sisemise verejooksu kahtlus

Esmaabi
12 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide)

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

- kroonilised neeruhaigused ( ureemilises faasis ) - lümfoproliferatiivsed haigused ( lümfoom, müeloom ) - hüübivushäired ( trombotsütopeenia, -paatia, vWt, hemofiilia, jt. faktordefitsiidid ) - sepsis, multiorganpuudulikkus, DIK - AIDS - endometrioos, PCO, rasedus, vererohked menstruatsioonid - Osler-Weber- Rendu haigus ( autosoom-dominantselt päritav hemorraagiline telangiektaasia- 80%-l juhtudest esineb ninaverejooks ) - granulomatoossed haigused ( Wegener, süüfilis, tbc, sarkoidoos ) - primaarne amüloidoos - vaskulaarsed malformatsioonid ( kongenitaalsed aneurüsmid, omandatud-taumaga seotud pseudoaneurüsmid, a/v malformatsioonid) - atmosfääri rõhu muutused (sukeldumine, kessoontõbi, kõrgmäestikud ) 25. Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud: kaebused, diagnostika ja ravi

Anatoomia ja füsioloogia
289 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sisesekretsioon

vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADHd profutseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADHd tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku, vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taasrada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev, kui produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2

Terviseõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

Sooja vanni võib endale igaüks lubada, vanni mõju tõhusamaks muutmisel kasutatakse erinevaid lisandeid; vanniõli, meresool, spetsiaalsed lisandid, piim jne., efektiivsust tõstab masseerimine veejugadega ning mullivanni puhul ka õhumullide masseeriv toime. Vesiravi alla kuuluvad ka erinevad dussid Charcot duss ehk jugaduss, hüdromassaaz (veealune dussmassaaz), süsihappegaasivann (kihisev, stimuleeriva toimega vann mõjub ergutavalt ainevahetusele ja vereringele) jne. Samuti kuuluvad vesiravi alla mähised ja kompressid. Vesiravi sobib suurepäraselt kasutamiseks koos teistev erinevate teraapiameetoditega, nt. massaaz, sest soe vesi pehmendab lihaseid ning loob suurepärased eeldused tulemuslikuks protseduuriks. Olenevalt vesiravi tüübist on vastunäidustusi, mõistlik on probleemide puhul eelnevalt konsulteerida oma arstiga, SPA-des ja taastusravikeskustes on võimalik spetsialisti käest nõu küsida

Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mis paneb vere soontes liikuma?

Vereülekande ajal tundis noormees tugevat kuumust mööda käsivart, kuid ta nägu muutus selgemaks ning sinna ilmus naeratus. Vereülekande põhjuseks oli kaua kestnud palavik ja korduv aadrilaskmine. * 1667 - Jean Denis ühendas vasika reiearteri 34-aastase mehe küünarveeniga ning kandis üle viis-kuus untsi verd. Vereülekande ajal tundis mees tugevat kuumust käsivarres ning valu neerude piirkonnas ja rinnaku taga. Järgmisel päeval tekkis ninaverejooks, uriin oli muutunud tumedaks, veriseks. See on tüüpiline sobimatu vereülekande kirjeldus. Vereülekandekatsetused katkesid 150 aastaks. * 1818 - Londoni füsioloogiaprofessor James Blundell tegi esimese eduka vereülekande. Ta oli veendunud, et verd võib üle kanda ainult sama liigi piires. Ka sai ta pärast ebaõnnestumisi aru, et iga veri igaühele ei sobi. * 1900 - Austria arst Karl Landsteiner näitas, et segades ühe inimese

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
48
doc

VITAMIINID

 50 g rapsiõlis;  85 g oliiviõlis;  650 g võis. ( http://www.telegram.ee/wp-content/uploads/2013/11/nuts.jpg ) 8 1.4 Vitamiin K K-vitamiini (ehk füllokinoonid) on vaja vere hüübimiseks. K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas,

Keemia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun