Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1 aastastel 100-120 korda minutis.). Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe sõrmega) Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis). Vererõhk Arteriaalse vereringe seisundi kohta ja vere liikumisest erinevatesse kehaosadesse saadakse teavet vererõhu mõõtmisega . Pulssi kombeldes saab hinnata ka kriitilises situatsioonis ligikaudset vererõhku. Südametöö ebaefektiivsus alandab vererõhku, mis mõjutab südamest eemalolevate kehaosade arterites olevat (nt. kodarluuarter) rõhulainet ja pulss ei ole kombatav.
Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda.. Soovitav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus pole võõrkehi ja need eemaldada. ELUSTAMINE 1. Südameseiskuse tunnused · Teadvus puudub · Vererõhk pole mõõdetav · Arteritel pole tunda pulssi Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks: · Vereringe seiskus · Pulsi puudumine · Nahavärvuse muutused · Teadvusetus · Agonaalne hingamine, hiljem hingamise lakkamine · Pupillide laienemine (ei ole absoluutne sümptom)
Aitan naist poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele - vasakule. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel asetan naise stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Kontrollin naise elulisi näitajaid. Rahustan inimest ning ei lahku enne kiirabi saabumist. 7. Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Panen teadvusel kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma või teadvusetult stabiilsesse küliliasendisse. Surun ninatiivad kokku nina luulise osa alt ninaseljal. Hoian tugevat survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi. Kui ei suuda ninaverejooksu peatada (kestab üle 10 minuti), kutsun 112 või transpordin kannatanu haiglasse. 8. Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
Keeran pea halvatud küljele. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel vabastan hingamisteed ja proovin teha nii et ta ülakeha oleks 30° kõrgusel. Vajadusel asetan naise stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Pärast kontrollin naise elulisinäitajaid. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Panen kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma, teadvusetu stabiilsesse küliliasendisse. Selili pannes valgub veri neelu kaudu makku, mis võib põhjustada okseärrituse, suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal. Hoian niimoodi tugevat survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi. Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada (kestab üle 10 minuti), kutsun 112 või transpordi kannatanu haiglasse.
Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel ütle, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis. Ole valmis elustama Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda šokisümptomid Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112
VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.) ● Väldi verega kokkupuudet ● Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Puhasta haav desifitseeriva vahendiga ● Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest ● Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku ● Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. SUUR HAAV Tõsisemate haavade korral on kahjustunud ka elundid, närvid, veresooned jne., mis on eluohtlikud Rindkere haavade esmaabi ● Kontrolli hingamisteede avatust, hingamist, pulssi ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)
tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. Mürgistus Ravim Seened, taimed Narkootikumid Alkohol Kombineeritud mürgistus Sümptomid Uimasus Iiveldus, oksendamine Hingamishäire Krambid Tsüanoos Segasus Teadvusetus Pulss ja vererõhk Esmaabi Selgita välja sündmuskoha turvalisus Vajadusel küsi abi politseilt Enesekaitse! Hinda teadvuse seisundit Kindlusta hingamisteede avatus Aseta teadvusetu pt vasakule küljele Hinda vereringe seisundit Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! NB! Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel.
Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme. Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme. Zguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab. Seo teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et zgutt kindlalt paigal püsiks. ENNETA SHOKISEISUNDIT. Shokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Shoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiirermini lööma, et pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui
esmaabi, kuigi neid mõlemat laadi esmaabi tuleb osautada ja osutataksegi enamasti samaaegselt, samade juhtumite korral ja samas olukorras. Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Kodus haigestumise korral on esmaabi koduste vahenditega ravi alustamine ja siia hulka kuulub ka apteegis ilma retseptita saadaval olevate ravimite, ravimisarnaste ainete ja rahvameditsini võimaluste kasutamine. Õige käitumine ja õiged esmaabivõtted on olulised. Algatuseks võiks mõelda, mis on õige ja mis vale, sest valed võtted on teadmatusest või lihtsalt kellegi eksliku juhendamise tulemusel endiselt kasutuses. On neid, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda.
· Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus
Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112. Selgroovigastused Kõik asjad, mis avaldavad kaelale või selgroole survet või jõudu, võivad põhjustada selgroo vigastust. Levinumad põhjused on: Põhjused: Trepist kukkumine, suvaline avrii, otsasõit, kukkumine kõrgusest, tugev löök selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas, õnnetused autode, mootorrataste, mootorsaanide, kelkude, rulluiskudega jne; kukkumised, eelkõige kõrgelt; sukeldumisega seotud õnnetused – sukeldumine liiga madalasse vette; tugev löök kaela- või seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav. Tunnused: Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes
Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11. Mis toimub astma korral organismis · Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja
PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav oma sõrmedega kinni pange kannatanu lamama tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
......................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast ....................................................................................
Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaazi tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid. Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 min või kui kannatanu on teist suurem, on soovitav elustamisvahekord 2 hingamist ja 15 massaazi. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi tulekuni. Elustamist tuleb jätkata kiirabi saabumiseni või selgeltpalpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni! VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. 5 1) PANE KANNATANU LAMAMA 2) SURU HAAV KÄEPÄRASEST RIIDEMATERJALIST TEHTUD RULLIGA VÕI OMA SÕRMEDEGA KINNI ( KASUTA KILEKOTTI VÕI KINDAID!) 3) TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale) 4) TEE JÄSEMETE HAAVALE RÕHKSIDE RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS
Aseta käsi pane üle rinna. haavale sidematerjal. Jälgi kannatanu seisundit, vajadusel helista 112. - Haara kaugemast õlast ja puusast, kõverda alla ning pööra täisnurga alla ja pööra kannatanu enda poole. Vajalik, et võimalikult vähendada kaelatrauma ohtu. 8. Minestus 3. Verejooks Lühiajaline teadvusekaotus ja kannatanu võib kukkuda. - Pane kannatanu kiiresti lamama, tõsta jäse üles, suru sõrmedega verejooksu koht kinni, tee haavale tavaline rõhkside ja jälgi kannatanut, et õigeaegselt avastada sokinähtus. Tunnused: Pulss muutub väga aegalseks, nahk kahvatu, kannatanu higistab. Ava aken,
Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine ja teised tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. (Lepik, 2007) Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub inimese läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt on enesetunne hea. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. (Lepik, 2007) Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast. See tähendab seda, et kuidas inimene ise endasse suhtub, nii terve ta ka on
Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega
lihaste venitusharjutused. Nõrga selja puhul tekib suhteliselt väikesel koormusel selja valu, pahaolutunne, vajadus muuta tihti selja asendit nii istudes kui ka seistes. Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused Kaela vigastused tekivad otsese löögi või venituse toimel. Löök kõrile võib põhjustada reflektoorselt surma. Kaelapiirkonna vigastused on väga ohtlikud ja vajavad raskemal juhul tingimata ambulatoorset sekkumist. Kaelalülide murrud ja nihestused on väga rasked vigastused, millele kaasnevad halvatused ja isegi surm. Kaelalülide vigastused on iseloomulikumad ratsaspordis, vettehüppes ja mäesuusatamises. Sümtomid: 1. valu kaelas; 2. valu kiirgumine kätte; 3. kätes sipelgate jooksu tunne; 4
valmistatud kokapastast. Kokaiin levib pulbri kujul, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. Crack, mis kujutab endast kokaiini vaba aluselist vormi, on kokaiini suitsetamiseks kasutatav variant. Kokaiini ohtlikkus suureneb, kui teda manustada koos alkoholi, kofeiini või nikotiiniga. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem psüühilist laadi, kuid võib tekkida väga kiiresti. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine. Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist. Psüühilise seisundi muutust
.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................
viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu. Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid. Adenoid on nina-neelu mandel. Nohu korral adenoid suureneb ja nina hingamine takistub (adenoidne nägu). Ravi: adenoidide eemaldamine. Kirjelda tonsilliidi olemust, iseloomulikke vaevusi ja ravipõhimõtteid. Tonsilliit on kurgumandli põletik. Sümptomid: ● kurgu-neelu valulikkus ● tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel
Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust. 19. Loetle mikrokliima näitajad õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, soojuskiirgus, kõrge või madal rõhk 20. Kõrge õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka kuumarabanduse sümptomeid) Kuuma keskkonna toimel kaotab organism palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha ja nahaalused veresooned laienevad. Suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb. Kuumarabandus esineb juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40°Cni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine ja ka teadvuse kaotus. Võib lõppeda surmaga südame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste on kuumarabanduse erijuhtum (peaaju kuumeneb 40...42°Cni) Hüpertermia keha ülekuumenemine, 6°C võrra
10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide)
· Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus · Tähelepanuvõime langus Massaazi vastunäidustused: · Kõik palavikulised seisundid alates 37 kraadist · Kõik ägedad põletikulised protsessid · Hüübivuse häired · Naha-, neeru-, nakkushaigused (haavad, lööbed, vältida sünnimärkide masseerimist) · Veenipõletikud (veenikomu laiend) · Kasvajad / kahtlus kasvajatele · Imetamisperiood · Lümfisõlmede põletikud · Äge südamepuudulikkus · Liiga kõrge või madal vererõhk Massaazi ei tohi teha kurnatusseisundis ega vahetult pärast traumat või operatsiooni. Kui kahtled, kas masseerida või mitte, siis parem ära tee seda!!! Massaazi põhivõtted: · Silumisvõtted. Iga kehaosa käsitlus algab pindmise silumisvõttega. Käsi libiseb mööda masseeritavat pinda ilma surve avaldamiseta. Tegemist on pindmise võttega, 2 mida tehakse maksimaalselt lõdvestatud käelabaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
