Nimetu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
AJALOO OLÜMPIAAD 
ROOTSI AEG 
Rootsi kuningaks oli  1611 .aastast Gustav II Adolf. 
Halduskorraldus : Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset  tervikut
                             
Põhja-   Eesti   kuulus  Rootsi   kuningriigile  Liivisõjast   ja   seda   ala   kutsuti  Eestimaa 
kubermanguks
.   Selle   alla   kuulusid   4    maakonda -  Läänemaa,      Harjumaa ,   Virumaa   ja 
Järvamaa.
 Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai  Liivimaa   kubermang , kubermangu keskusega 
Riias. Eesti  aladelt  kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 
1629.aastal sõlmiti  Altmargi rahu,  millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad 
alad Rootsile. 
Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga.
Saaremaa kuulus edasi formaalselt  Liivimaa  kubermangu, aga säilitas teatud  laadi  eriseisuse.
(Seal oli oma  asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)
Ruhnu  oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga  1660. aastal Oliva rahuga. Varem 
kuulus Ruhnu Kuramaa  piiskopkonnale. 
Rootsi võim ei ulatunud üksnes Setumaale, mis jäi Venemaa koosseisu. 
Liivimaa   ja   Eestimaa   kubermangu   kõrgeimaks   valitsemisametnikuks   oli   kuninga   poolt 
määratud   ja  talle   alluv   kindralkuberner .  Eesti   kindralkuberner   elas  Tallinnas  Toompeal, 
Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe  kaldal  olevas lossis. Nende alluvuses oli haldusalal 
olev  sõjavägi, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine, raha laekumine ja 
kulutamine   kubermangus.
  Hoolt   oli   vaja   kanda   ka  postiteenistuse,  teede-   ja   sildade 
korrashoiu
 ning  avaliku korra eest
Rüütelkonnad: Veel omasid võimu ka rüütelkonnad ja linnavalitsused. 
Rüütelkond  moodustati  nii  Eestimaa   kubermangus,  Liivimaa   kubermangus  kui   ka 
Saaremaal. Rüütelkonnad  koondasid  maavaldajatest aadlikke, kes  kaitsesid omi õigusi 
Rootsi riigivõimu eest ja lahendasid kohalikke küsimusi,
 mis ei kuulunud kindralkuberneri 
huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. 
Maapäevade  vaheaegadel  ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes valiti 
maapäevadel  lugupeetavate   aadlike   hulgast  eluaegsesse   ametisse.(Enamasti   endiste 
rüütelkonna pealike ja maamarssalite hulgast)  Nemad tegelesid kõige olulisemate küsimuste 
arutamisega.  Igapäevased   probleemid  olid  rüütelkonna   pealiku   kanda.(Liivimaal 
maamarssali
Kohtuvõim: Rootsi ajal loodud  kohtukorraldus  püsis kuni 19.sajandi lõpuni.
Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaa kubermangus ametisse kohalike mõisnike hulgast 
valitud   adrakohtunikud ,  Liivimaal   sillakohtunikud.   Nende   ülesandeks   oli   pagenud 
talupoegade   kinnivõtmine  ja    tagasisaatmine,  uurida   talupoegade   poolt    sooritatud  
kuritegusid  
ja  karistada süüdlasi.
Maakonna tasandil oli Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal  maakohtud . Seal arutati 
talupoegade   ja   teiste   mitteaadlike   süüasju.   Raskemad   kuriteod   ning   aadlike   kohtuasju 
arutati   juba   kubermangu   tasandil  Eestimaa   Ülemkohtus  Tallinnas   ning   Liivimaal 
1
Õuekohtus Tartus.  Nendest  kohtutest oli võimalik edasi kaevata Rootsi kuningani, kelle sõna 
jäi  viimaseks
Rootsi riigivõim ja balti  aadel :
Eestimaa aadel ja Tallinna linn  olid Rootsi riigi alla tulnud  vabast tahtest, ja seepärast 
säilitati  siinsele  aadlile  ja  linnadele  eesõigused.  Liivimaasse  aga  suhtuti   kui  vallutatud 
provintsi. 
1629.
aastal sai Riias kindralkuberneriks Johan Skytte , kes sai Rootsi kuningalt ülesandeks 
Liivimaa   kiire   rootsistamise.  See   nägi   ette   Rootsi  võimu-   ja   kohtukorralduse 
sisseseadmist
.   Siis   aga   suri  Gustav   II   Adolf   (1632.a)   ning   Rootsis   võimule   tulnud 
aristokraatia   saavutas  üksmeele   Liivimaa   aadliga.  1934.a  kutsuti   Skytte   Riiast    tagasi
Rootsi kõrgaadel, kes omas nii Eesti- kui ka Liivimaal palju maid oli  ühes sakslastega 
huvitatud   balti   privileegide   säilimisest   ja   suurendamisest
.    Niimoodi    saidki   17.   sajani 
keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki
Aadli   omavalitsust  hakati   kutsuma  Landestaatiks,   maariigiks,   mis   iseloomustas 
rüütelkonna kätte võidetud vabadusi ning õigusi. 
Rahvastik
Peale   Poola-Rootsi   sõda   oli   Eestimaa   elanike   arv  katastroofiliselt   vähenenud.   Suur   osa 
põllumaast  oli  harimata   või   võsastunud,   osa  linnu,   mõisaid,   linnuseid   ja    aleveid    oli 
ahervaremetes
.    1620 - datel    hinnati   talurahva   arvuks  vähem  kui  100 000.   Kõige   enam 
kannatasid sõjas tihedalt asustatud jõukad piirkonnad nagu Järvamaa,  Viljandimaa , Lääne-
Tartumaa, Tallinna ümbrus. Väiksemad kaotused olid tabanud Saaremaad, Hiiumaad ja Vene 
piiriäärseid alasid. 
1630.datel  hakati  maad  jälle   kasutusele   võtma.  Selleks,  et   rohkem  tööjõudu  saada,  võeti 
küladesse  uut   rahvast.  Ümberasujatele    tagati   3-aastane   maksuvabadus.   Nii   liikusid 
talupojad   väheviljakatest   piirkondadest   laastatud   viljakatele    aladele .   Saaremaa   elanikkond 
moodustas 1630-ndate lõpul veerandi kõigist eestlastest. (iga neljas eestlane oli saarlane)Neist 
suur osa asus Läänemaale. 
17. sajandil  teisel  veerandil  saabus Eestisse  hulk teiste  rahvaste  esindajaid.  Mõnes kohas 
moodustasid  nad  ka enamuse  elanikest.  Võõrastest asus siia kõige  enam  vene  talupoegi. 
Venemaalt tulid ka käsitöölised,  kaupmehed  ja kalurid. Kõige enam elas neid Ida-Eestis
17. sajandi lõpul asusid Peipsi  järve põhja- ja läänerannikule nn vanausulised  venelased
Suur   osa   uusasustamisel   oli   veel   ka  soomlastel.  Arvukalt   asus   neid   elama  Viru-   ja 
Harjumaale, aga ka Põltsamaale ja Tartu ümbrusse
. Osalt lahkuti Soomest riigivõimude 
sunnil,   aga   ka   sõjaväekohustuse   eest
.   Algul   ei   lubatud   pärisorjastada   rootsi   ja   soome 
talupoegi ega panna neid kandma mõisakohustusi, aga hiljem pandi  kohustuseks  ka neile.
Kolmanda uustulnukate grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusse. 
Kokku   elas   Eestis   u   10   võõrrahvust.   Nt  poolakad,    sakslased ,    leedulased ,    rootslased
ungarlasedhollandlased , šotlased.
 Elama asuti laialipillutatud eestlaste hulka, võttes seeläbi 
peagi omaks ka keele, kombed ja töövõtted. Vaid vene piiri ääres jäid püsima üksikud vene 
külad. 
Peale sõda aga  rahvaarv hakkas uuesti kiiresti tõusma. Ellujäänud rahvas oli  noor ning 
elujõuline.
 Vaba maad oli küllalt, ja seega polnud ka uute perede loomiseks takistusi. 
Mõningane   tagasilöök  oli   seoses  Vene-Rootsi   sõjasündmustest  1656- 1658   ning  1657. 
aastal puhkenud katkuga. 
Rootsi-Vene sõda 
Eestimaa, Liivimaa ja  Ingerimaa  olid lepingu järgi Rootsi Kuningriigi 
sõjasaak, kuid see  ei meeldinud Venemaale, Poolale ja 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anni8000 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Järvamaa
  • Saaremaal
  • Rootsi riigivõimu eest ja lahendasid kohalikke küsimusi
  • Avaliku korra
  • Õuekohtus
  • Eestimaa aadel ja Tallinna linn
  • Liivimaa kiire rootsistamise
  • Rootsi kõrgaadel
  • Aadli omavalitsust
  • Harjumaale, aga ka Põltsamaale ja Tartu ümbrusse
  • Mõningane tagasilöök
  • Rootsi-Vene sõda
  • Preisimaa ja suure tüki Poolast
  • aastal
  • Reduktsiooni alla kuuluvaks
  • Ka eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele
  • Reduktsioon
  • Patkul
  • Eesti-Läti rahvuspiiriga
  • Reduktsiooniga
  • Talupojad
  • Eestimaal või Liivimaal
  • Metsa
  • Läänemerel
  • Baltimaid
  • -1697.aasta näljahädada
  • Joachim Jhering

Teemad

  • Eestimaa
  • Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja
  • Liivimaa kubermang
  • Pärnu ja Tartu maakond
  • Altmargi rahu
  • Brömsebro rahu
  • eriseisuse
  • aastal Oliva rahuga
  • Tallinnas Toompeal
  • alluvuses
  • sõjavägi, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine, raha laekumine ja
  • teede- ja sildade
  • avaliku korra eest
  • Liivimaa kubermangus
  • kaitsesid omi õigusi
  • maapäevadel
  • maanõunikku
  • lugupeetavate aadlike hulgast
  • rüütelkonna pealiku kanda
  • maamarssali
  • kohalike mõisnike hulgast
  • Liivimaal sillakohtunikud
  • uurida talupoegade poolt sooritatud
  • karistada süüdlasi
  • maakohtud
  • talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
  • Eestimaa Ülemkohtus
  • vabast tahtest
  • vallutatud
  • provintsi
  • Johan Skytte
  • võimu- ja kohtukorralduse
  • Gustav II Adolf (1632.a
  • Riiast tagasi
  • ühes sakslastega
  • huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest
  • keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki
  • Landestaatiks, maariigiks
  • katastroofiliselt vähenenud
  • linnu, mõisaid, linnuseid ja aleveid oli
  • 000
  • datel
  • aastane maksuvabadus
  • vene talupoegi
  • Ida-Eestis
  • põhja- ja läänerannikule nn vanausulised venelased
  • Viru- ja
  • riigivõimude
  • sunnil, aga ka sõjaväekohustuse eest
  • Valga ümbrusse
  • poolakad, sakslased, leedulased, rootslased
  • ungarlased, hollandlased, šotlased
  • omaks ka keele, kombed ja töövõtted
  • noor ning
  • elujõuline
  • aastal puhkenud katkuga
  • Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa
  • ei meeldinud Venemaale, Poolale ja Taanile
  • Kuramaa, Leedu, Ida
  • Venemaa ettevalmistusi Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa ründamiseks
  • Tartu
  • vallutamine 1656. aasta sügisel. 1658. aastal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu
  • Laiuse kihelkonnas Kärdes
  • ajaloo suurima võimsuse
  • üle 350 000
  • balti aadli ja kuninga suhetesse
  • erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsioon
  • 1680. aastal
  • Balti aadlikele
  • õiguste rikkumist
  • aastal andis riigipäev volitused reduktsiooni teostamiseks
  • Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad
  • reduktsiooni laiendada
  • Tagasivõetud mõisad anti rendile
  • osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile
  • kuninga
  • kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle
  • Liivimaa aadliopositsiooni eesotsa sai Johann Reinhold
  • Stockholmi erakorralise kohtu alla
  • kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses
  • Jacob Johan Hastferi
  • laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium
  • maakonnapiirid kokku viia
  • distrikti
  • veel pärisorjus
  • mõisniku suvast
  • mõisnike
  • mõjuvõim talupoegade üle
  • maade hindamine
  • talude tegeliku
  • vakuraamatud
  • talupoegade kohustused mõisa ees
  • politsei ülesandeid
  • kreisifoogid
  • valitseja
  • kuningale endale
  • Rootsi suuraadlikud
  • rentides
  • vene, šoti ja prantsuse
  • ülev ja kõrk
  • Peeter I
  • baltisakslaste toetuse
  • teraviljakasvatamisele
  • rukist
  • kolmeväljasüsteemis
  • härjad
  • kivide rohkuse tõttu põllul
  • kiviaedu
  • jalategu
  • Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks
  • 6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga
  • abiteole
  • mõisavooris
  • käsitöö
  • põllumajanduslikust toodangust
  • kalarohked
  • Vähenes mesinduse osatähtsus
  • aktiivse majandustegevuse
  • Narva linnale
  • Hollandi laevad
  • Rootsi riigi viljaaidaks
  • lina
  • kanep
  • tõrva
  • mastipuid, planke, laudu ja muudki laevaehituseks vajalikku
  • sool
  • alkoholi, vürtside ja luksuskaupade sissevedu
  • oli tubakas, kirjutuspaber ja mitmed puuviljad
  • talurahvakaupmehed
  • saksa kaupmeeskond
  • Pulli Hans
  • Suurgildi liikmeks
  • käsitöö
  • rangemaks
  • kolme vastava eriala meistri
  • olemasolu
  • manufaktuur
  • lubjaahjud
  • De La Gardiedele
  • pudeleid, klaaskausse
  • Narva
  • 1697.aasta näljahädada
  • ebasoodne viljakasvuks
  • võimalikult vähe
  • Kesk-Eesti
  • 000- 75 000
  • ühishaudadesse
  • konsistoorium
  • kindralsuperintendent
  • Johann Fischer
  • Liivimaa kiriku
  • organisatoorne kindlustamine
  • usuvooludesse ja sektidesse eitav suhtumine
  • Näiteks pietismile
  • luteri usk valitsevaks usuks
  • Paranes ka pastorite
  • ülikooli haridusega
  • eesti keeles
  • maarahva seast

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
7
odt
Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
24
doc
Eesti ajalugu
10
docx
Liivi sõda-Eesti kolme kuninga valduses-Rootsi aeg-Põhjasõda
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
68
pdf
VARAUUSAEG





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !