Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. õppenädal
Riigi ja õiguse tekkimine
Tootmise arenedes tekkis ülejääk→ võitlus/varastamine →malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine . See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim.
Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
  • Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine
  • Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel
  • Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
    Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena
    Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati.
    Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.
    Rahvas on ühelt poolt vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks.
    Riigi mõiste
    Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
    Riigi funktsioonid
    Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seivatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides.
    Sisefunktsioonid:
  • Riigivõimu säilitamine ja kindlustamine
  • Õiguskorra tagamine
  • Sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon
    Välisfunktsioonid
  • Kaitsefunktsioon
  • Vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon
  • Ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon
  • Teiste riikidega koostöö funktsioon
    Riigiorganid ja nende liigitus
    Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, millel on järgmised tunnused:
  • Tal on riigivõimualased volitused , ta teostab riigivõimu
  • Tal on õigusaktidega kindlaksmääratud funktisoon
  • Ta on varustatud vajaliku pädevusega
  • Ta kulud kaetakse riigieelarve vahenditest
  • Ta ise liigendub struktuuriüksusteks
  • Riigiorganites töötavad riigiteenistujad (saavad palka riigilt)
    Liigitus:
  • Võimude lahususe põhimõttel
  • Seadusandlik
  • Kõrgemad ( parlament )
  • Kohalikud (valla- ja linnavolikogud)
  • Täidesaatev
  • Keskhaldusorganid (valitsus, ministeeriumid , inspektsioonid, ametid)
  • Kohalikud haldusorganid (maavanem)
  • Kohtuvõim
  • Kompetentsi järgi
  • Üldkompententsiga (valitsus)
  • Erikompetentsiga (ministeeriumid)
  • Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis
  • Esmased (ainult Riigikogu)
  • Teisesed (sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest)
    Riigivalitsemise vormid
    Monarhia ja vabariik
    Monarhia ja vabariik, nende erisused
    Monarhia on riigivalitsemisevorm, mida iseloomustab kõrgeima riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.
    Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .
    Riiklik korraldus liht- ja liitriigis
    Lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi territoorium jaguneb haldusterritoriaalseteks üksusteks. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan . See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ.
    Liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Lepingulise föderatsiooni subjektil on oma konstitutsioon ja oma kodakondsus , tema piire ei või muuta tema nõusolekuta. Konstitutsioonilise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub tal konstitutsioon, nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega.
    Autonoomia
    Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale anud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohalike elu küsimuste otsustamisel , sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.
  • Personaalne autonoomia (elavad hajutatult, kultuuri- ja olmeküsimused, nõuandev hääleõigus riigi keskorganite töös)
  • Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis)
  • Territoriaalne autonoomia
  • Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, oma parlament ja täidesaatva võimi organ, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi)
  • Kultuuriautonoomia (elavad hajutatult, kultuuri ja keele hoidmine, osalevad seaduses määratud ulatuses riigi poliitilises elus)

    Õiguse mõiste
    Õigus on sotsiaalsete suhete spetsiifiline reguleerimisvahend.
  • Õigus on käitumisreeglite kogum
  • Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.
  • Õiguses väljendub riigi tahe
  • Õigus on üldkohustuslike normide kogum
  • Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga
  • Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele
    Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist
    Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.
    Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga
    Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke.
    Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.
    Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
    Õigusriigi konseptsioon
    Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
    Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused
  • Võimude lahusus
  • Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena
  • Riigi allutatus põhiseadusele ka tema enda poolt kehtestatud seadustele – põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelisest kehtestamisest ja muutmisest.
  • Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.
  • Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite , ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele.
  • Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga.
  • Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õiguslike kaitse tagamine.
    Õiguse juriidiline ja sotsioloogiline käsitlus
    Juriidiline: õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    Sotsioloogiline: õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
    Õigus ja õiglus
    Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine
    Individuaalne e. kasuaalne reguleerimine. Plussiks on, et võtab arvesse isiku ja situatsiooni eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Miinuseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu igakord uus otsus, lahendaja suva (ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte).
    Normatiivne reguleerimine: inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. (nt. sõjavägi, tööleping)
    Sotsiaalsete normide süsteem
    Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
  • Moraalinormid
  • Korporatiivsed normid
  • Tava
  • Traditsioon (tihti tagab organisatsioon)
  • Religioossed normid
  • Välise kultuuri normid
  • Õigusnormid
    Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
    Õigusnorm on sotsiaalsete normide süsteemis erilise tähendusega, sest tal on spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest:
  • Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu.
  • Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga
  • Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel
  • Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. (laenuandja õigus laen tagasi saada ja laenuvõtja kohustus see tagasi maksta)
  • Õigusnorm on formaalselt määratud reegel.
    Õigusnormi loogiline struktuur
    Kui (hüpotees) – siis ( dispositsioon ) – vastasel juhul ( sanktsioon )
    Õigusnormide liigid
  • Subjekti järgi ( kes normi on kehtestanud)
  • Seaduse normid (parlamendis vastu võetud)
  • Seadusjärgsete aktide normid
  • Reguleerimisobjekti järgi ( vastavalt õigusharudele)
  • Riigiõigus
  • Haldusõigus
  • Tsiviilõigus
  • Kriminaalõigus
  • Jne
  • Ajalise kehtivuse järgi
  • Ajutised normid
  • Alalised normid
  • Territoriaalse kehtivuse järgi
  • Üleriigilised normid (kehtestatakse riigi keskorganite poolt)
  • Lokaalsed normid (kehtetastatakse ka riigi keskorganite poolt, aga ainult teatud paikkonna jaoks)
  • Kohalikud normid (kehtestab KOV)
  • Ettekirjutuse iseloomu järgi
  • Imperatiivsed (kategoorilises vormis antud käsu või keeluna, mida osapooled ei saa muuta)
  • Suhteliselt määratletud (rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel)
  • Dispositiivsed normid ( kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ise ei ole jõudnud kokkuleppele)
  • Täidetava funktsiooni järgi
  • Regulatiivsed (nad on suunatud suhete loomisele, mitte aga kaitmisele ja karistuse kohaldamisele. Enamik eraõiguslikke norme)
  • Kaitsvad õigusnormid (suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige karistusõiguse normid)
  • Vastavalt regulatsiooni viisile
  • Kohustavad normid
  • Keelavad normid
  • Õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid )
    Õigusnormi väljendamine normatiivakti koosseis
    Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib olla eri õigusharudes normide esitamine õigusaktides olla oluliselt erinev.
    Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele.
    Õigusnormi viitav esitamine – õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
  • otsene ehk ebaehtne viide – nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konreetsele teisele õigusaktile tervikuna.
  • Kaudne ehk ehtne (ka blanketne) viide – viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või „korrale“.
    Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslike sätetes. Jättes sõnastamata keelatud käitumise koosseisu tunnused, viidatakse üldistavalt nõuetele või korrale või eeskirjadele, mis on sätestatud teistes õigusaktides. (nt. „Salajase hääletuse korra rikkumise eest valimistel või rahvahääletamisel“)
    Õigussüsteemi mõiste ja struktuur
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
    Avalik- ja eraõigus
    Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
    Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.
    Õigusharu ja õigusinstituut
    Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt. tööõigus, perekonnaõigus).
    Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Ülevaade Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest.
  • Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siiakuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on sätestatud riigi põhiseaduses ja ka nn konstitutsioonilistes seadustes . Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.
  • Haldusõigus e. admistratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigi valitsemisorganite ja indiviidide vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod – autoritaarne meetod. Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub konstitutsioonilistes seadustes.
  • Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit.
  • Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus, karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit.
  • Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. Kriminaalprotsessiõiguse üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kirminaalmenetluse seadustikus. Avaliku õiguse haruna on tema reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod.
  • Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Tsiviilõigus kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi tsiviilõiguse üldised põhimõtted määrab põhiseadus.
  • Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilõigusprotsessinormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid. Peamine õigusakt on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Riiklik õigusemõistmine – autoritaarne meetod.
  • Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka abikaasade varalisi suhteid. Põhiline normistik – perekonnaseadus . Autonoomia meetod.
  • Tööõigus reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi ja nendega seotud suhteid. Sotsiaalkindlustus, pensionikindlustus , töölepingud, puhkused jne. osaliselt autonoomne, aga pole selgesti määratletav.
  • Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad majandusliku, poliitilise ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et
  • Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid
  • Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel
  • Põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad
  • Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks.
    Õigusperekond
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
    Romaani-germaani ja angloameerika õigusperekond.
    Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava olukorra. Peamiseks õigusallikaks on selles õigusperekonnas riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. (toimus õiguse uurimine , ülikoolid jne.)
    Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonna spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid indiviidide vahelisi vaidlusi. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse lahendamine. õiguse allikaks ei ole mitte normatiivakt, vaid kohtu- ja halduspretsedent.
    Õiguse allika (õiguse vormi) mõiste
    Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
    Õiguse väljendamise vormid:
  • Õigluslik tava on vanim õigusvorm. Toetub rahva moraalsetele tõekspidamisetele ja harjumustele, püsiv ja konservatiivne .
  • Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlakslepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õigulikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud, paktid , millest juhinduvad ka teised subjektid )
  • Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu samasisuliste asjade lahendamisel. Kasutusel anglo-ameerika õiguses.
  • Normatiivne ehk õigustloov akt kõige levinum ja paljudes riikides ainuke õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaladab üldkohustuslikke käitumisreegleid.
    Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.
    Ajaline kehtivus: sätestatud kuupäevaliselt või :
    Seadus jõustub kümnendal päeval pärast RT-s avaldamist.
    Põhiseadus mitte enne kolme kuud
    Määrus kolmandal päeval pärast RT-s avaldamist
    Üksikaktidele aega ei jäeta.
    Ruumiline kehtivus : riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad kogu riigi territooriumil, erandlikult võivad kehtida ka ainult teatud piirkonnas. KOV aktid kehtivad ainult KOV territooriumil.
    Subjektiline kehtivus: kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult kindlate isikute kategooria käitumist (üliõpilased, invaliidid).
    Normatiivse materjali süstematiseerimine
    Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel.
    Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandluse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühine õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (seadustik, määrustik).
    Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana
    Tähtsaimateks okumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud põhimõtteid ja norme, on 1945. Aastal asutatud ÜRO põhikiri ja ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastuvõetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti põhiseaduse §3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
    Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
    EL on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust.
    Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need liigitatakse:
  • Ühenduse asutamislepingud
  • Riikide liitumislepingud
  • Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped
  • Eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped
    Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad:
  • määrused (tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult)
  • direktiivid (ei ole vahetult kohaldatavad, nad tuleb tuua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel)
  • otsused (suunatud konkreetsetele subjektidele ja loovad adressaadile subjektiivseid õiguseid ja kohustusi)
  • soovitused ja arvamused (soovituslikud dokumendid , juriidiline mõju kaudse iseloomuga)
    mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astemga aktid.
    2.õppenädal
    Õiguse realiseerimine
    Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.
    Õiguse realiseerimise vormid:
  • õigusnormide nõuetest kinnipidamine
  • õigusnormide kasutamine
  • õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
    Õiguspärane käitumine
    Esitad tuludeklaratsiooni, kui see on nõutud, ja ei ületa kiirust, kui see on keelatud.
    Õigussuhte mõiste ja struktuur
    Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte spetsiifilised tunnused:
  • tekib õigusnormi alusel
  • tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
  • säilimise tagab riik.
  • kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
    Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte osapooled ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad ja 3) õigussuhte objekt.
    Õigussuhte subjektid
    Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse.
    (füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiorgan)
    Õigussubjektsus
    Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema
    1) õigusvõime (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, saadakse sünniga)
    2) teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada, tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega )
    3) deliktivõime (isiku võime kanda iseseivalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest, 14a saamisega)
    Süüvõime

    Õigussuhte juriidiline sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus
    Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab teataval viisil käituda ja tagab selle käitumise. Subjektiivne õigus on ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
    Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel.
    Õigussuhte objektid
    Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
    Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena
    Juriidilisteks faktideks nim. selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    Juriidiliste faktide liigid
    Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilise fakte
    1)sündmusteks (tegelikkuses ettetulev muutus, mis ei sõltu inimese tahtest, nt. loomulik surm, üleujutus)
    2)tegudeks (tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, nt. lepingu sõlmimine kuriteo toimepanemine)
    a. õiguspärane (vastab kehtiva õiguse nõuetele)
          • juriidiline akt (on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele , nt. töölepingu sõlmimine)
          • juriidiline toiming (kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest, nt. teise inimese vara rikkumine )
          • juriidilise resultaadiga tegu (käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse (muusikateose, maali) loomisele.

    b.õigusvastane
    Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse:
  • õigustloovaid (töölepingu sõlmimine)
  • õigustmuutvaid (töölepingu muutmine)
  • õigustlõpetavaid (lepingu lõpetamine)
    Juriidilise fakti sutruktuuri järgi eristatakse:
  • lihtfakt
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53 Nimetu #54 Nimetu #55 Nimetu #56 Nimetu #57 Nimetu #58 Nimetu #59 Nimetu #60 Nimetu #61 Nimetu #62 Nimetu #63 Nimetu #64 Nimetu #65 Nimetu #66 Nimetu #67 Nimetu #68 Nimetu #69 Nimetu #70 Nimetu #71 Nimetu #72 Nimetu #73 Nimetu #74 Nimetu #75 Nimetu #76 Nimetu #77
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 77 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuikui Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    veebileht profiilipilt
    Jarmo Pohla: Tundub päris põhjalik! Aitäh.
    17:06 22-03-2013


    Sarnased materjalid

    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    46
    doc
    Õiguse aluste kordamisküsimused
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    100
    doc
    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun