Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
  • Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis.
    Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika.
  • Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud.
    1637 Esimene grammatika, Heinrich StahlMisjonilingvistika . Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis , kuus ladina käänet.
    1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff „Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam” . Pikk vokaal , palatalisatsioon , 5 käänet.
    1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken „Manuductio ad Linguam Oesthonicam” .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust.
    1693 Johann Hornung “Grammatica Esthonica“. Põhjaeesti, hea keele tundmine , diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet.
    1710-1720 Salomo Heinrich Vestring „Lexicon Esthonico Germanicum” Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eesti − muu keele sõnastik. 8000 −9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu.
    1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius , Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele.
    1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache” Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739)
    1780 August Wilhelm Hupel „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna
    Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina-Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust.



  • Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge.
    18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg : rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine ,
    Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus , keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson , Otto Wilhel Masing
    1813 - 1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri „Beiträge“. Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika : eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus.
    Temaatikat :
  • Ühtse kirjakeele taotlemine . Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon , milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist.
  • Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed.
  • Eesti keele struktuur. Arnold Knüpffer ( Kadrina ): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles. 1817 artikkel eesti keele käänetest. 14 käändevormi. Uuris ka sõnamoodustust, jaotas sõnad juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited ja tuletusviisid
  • Sõnavara. Beiträges palju artikleid; murdesõnade kogumine (tuhandeid Hupelil puuduvaid sõnu); sünonüümia.
  • Ortograafia. Õ. Otto Wilhelm Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas õ-tähte 1816, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.-50. aastail. Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks.
  • Eesti keelsete tekstide avaldamine. Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstid jne., Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad.
    Tähtsus :
  • Keele teoreetilisele tundmisele. Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk.
  • Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima , materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine.






  • Eduard Ahrens.
    1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)
    1853 II trükk, ( lisas lauseõpetuse)
    Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos.
  • Ortograafia. Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. Uue kirjaviisi rajaja.
  • Morfoloogia . 3 astmevaheldustüüpi : klusiili kadu, assimilatsioon , nõrgenemine. Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse.
  • Süntaks. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand , täis-ja osaalus. Reegleid soome keele eeskujul.
  • Etümoloogiline sõnaloend. Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud.
    XIX sajandi teine pool. Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises:
  • võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine ( diakroonia ) − Mihkel Veske ;
  • deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine − Ferdinand Johann Wiedemann ;
  • kirjakeele arendamine − Jakob Hurt , Karl August Hermann , Jaan Jõgever.
  • Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 – 1887
    Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik . Paul Ariste : üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén Soomest, Wiedemann Eestist) Keeleuurijana kavandas sarja :
  • Sõnaraamat
  • Grammatika (põhjaeesti)
  • Etnograafilis – folkloristlik ülevaade.
    1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann“. Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. Kordustrükid 1893 (täiendanud Hurt)
    1875 “Grammatik der ehstnischen Sprache” Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Osad: sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, vormiõpetus, lauseõpetus.




    Wiedemanni grammatikast :
  • Häälikustruktuur. Häälikud, nende varieerumine murretes, palatalisatsioon, vokaalharmoonia (võru murdes). Kvantiteedis kaks opositsiooni: lühike ja pikk silp; pikal silbil kerge või raske rõhk. Rõhku pole vaja kirjas eristada. Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja mutatsiooni (astmevaheldust).
  • Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus ( verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes , vokaal- või konsonanttüvi).
  • Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme.
  • Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed ( subjekt , predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause . Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed.
  • Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus.
    Esimene eestlasest keeleteaduse doktor . Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri:
    1872 „Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes“
  • Käänamine läänemeresoome keeltes
  • N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes
    1879 „Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis“ Esimene
  • Eestikeelne foneetikakäsitlus,
  • tüvest lähtuv grammatikakäsitlus,
  • diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus.
    Veske häälikutest ja kirjutusviisist. Uue kirjaviisi võit oli kindel, kuid häälikupikkuste märkimises ja vältevahelduse tundmises veel problemaatilist. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid : sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas: metsa : mettsa, kella : kellla, väljas : vällja
    Veske vältevahelduse tekkest . 2. silbi vokaali lühenemine → 1. Silbi pikenemine : linnahan > linnaan > li`nna. Tänapäeva keele astmevahelduse tugev/nõrk aste sõltub silbi algsest lahtisusest / kinnisusest: linnahan > li`nna, linnan > linna
    Eesti kirjameeste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor antonm Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    doc
    Sissejuhatus eesti keele uurimisse
    13
    doc
    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
    10
    doc
    Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse
    14
    doc
    Eesti keele vaheeksami kordamine
    544
    pdf
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    8
    doc
    Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    14
    odt
    Eesti kirjakeele ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun