Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLINE KONTROLLITASE ?
  • KELLEGA SEOTUSSUHTEID LUUAKSE ?
  • Kui millised on teised tagajärjed ?
  • Millal jõutakse vaimsus teooriani ?
 
Säutsu twitteris
Laste arengu mõistmine“ Peter K. Smith, Helen Cowie , Mark Blades
Esimene osa: Teooriad ja meetodid
  • Arengu uurimine
    • Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat.
    • Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik.

    Arengu vaatlemine
    • Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel.
    • 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute.
    • Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud.
    • Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä’eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt – perekond, kogukond , kultuur.

    Mis on areng?
    • Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.
    • Inimestel toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelses arengus , imikueas ja lapsepõlves.
    • Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega.
    • Arengupsühholoog võib soovida väljha selgitada protsesse, mis olid selle areengu osaks ning teoretiseerida nende üle.
    • Kaks erinevat uurimisstrateegiat: läbilõike meetod ja longittudmeetod. Mõlemal on eelised ja puudused.
    • LÄBILÕIKEMEETOD – vaatluse all mitu aegruppi korraga. Se on tulemusrikas kui sooviks on väla selgitada mingid oskused teatud vasnuses.
    • LONGITUUDMEETOD – uurimuse all kindlad isikud teatud ajaperioodil. Samu inimesi uuritakse erinevatel ajaperioodidel . Et näha nende arengut mingi asja suhtes. See meetod on aga väga ajamahukas.
    • BALTESI ELUEA ARENGU KONTSEPTSIONALIEERIMINE – kolm suurt mõjusüsteemi elukestvle arengule: normatiivsed ea-määratletud, normatiivsed ajaloo-määratletud ja mitte nomatiivsed elusündmused. Need mõjutussusteemid on interaktsioonis ning erinevad oma kombineerimis viisi poolest erinevate indiviidide ja käitumisviiside puhul.
    • KOHORTMEETOD – selle meetodi puhul võrreldkse erinevaid kohorte (nt erinevatel aegadel sündinud lastre valimid ) samas vanuses. See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks televisiooni loomine ja arvutimängude teke.
    • KOHORT-JÄRJESTIKUNE MEETOD – võimas analüütiline vahend arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod.
    • BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL – ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit.
    • Mikrosüsteem – inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede-vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega
    • Mesosüsteem – kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu.
    • Eksokeskkond – ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond.
    • Makrokeskkond - globaliseerunud maailm.
    Käitumise ja arengu kohta info kogumine
    • Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks.
    • MILLINE KONTROLLITASE? – kõige nõrgem eksperimeni liik on „kvaasieksperiment.“ Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele vastamiseks on läbi viia „tõeline“ või „kontrollitud“ eksperiment . Võime eristada välj ja laboratoorseid eksperimente. Nt saab nii vaadelda laste käitumsit sõltuvalk sellest, millist multikata nad eelnevalt vaatasid.
    • ANDMNETE SALVESTAMINE – olenemata uurimismeetodist tuleb andmed alati salvestada.
    • Koguda käitumise vaatlusandmeid . Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid.
    • Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib koos nendega mõtteid ja tundeid.
    • Testid mingi kindla võime määramiseks.
    • USALDUVÄÄRSUS JA VALIIDSUS – terminit usaldusväärsus aetakse sageli segi valiidsusega. Mõlemad on igas uurimuses väga tähtsad. Usaldusväärsus seostub andmete salvestamisega.
    • OSALEJATE TUNNUSED – üks paikapidavuse aspekt puudutab uuritavate osalejate representatiivsust. Ühelt inimeslt saadud andmete kogum kannab nimetust „juhtumianalüüs“. See annab vähe infot kogu rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav.

    Andmete analüüsimine: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
    • KVALITATIIVMEETODID – rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus . Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul.
    • KVANTITATIIVMETODID – rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab . Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele.
    • Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada.
    • OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED – teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik . Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele.

    Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks?
    • Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide.
    • Ühiskonnana on meil teadmised viisidest , kuids kasvatada noorte suutlikkust, ning sekkumisvõimalused, mis oleksid perekondades väärtalituse vastu.
    • Bronfenbenmner oli üks Hea Alguse Projekti käivitajatest.
    • LASTE ÕIGUSED – ÜRO kaitseb kõigi laste õiguseid ning rõhutab mittediskrimineerimist , lähtumist lapse huvidest ning lapse arvamuse kuulamist. Lasteseaduses on teadvustataud vajadust nihutada rõhk vanemate õigustelt laste suhtes vanemate kohustustele nende hoole alla oleva noore inimese ees. Kodanikuhariduse arendamine paljudes Euroopa riikides.

    Psühholoogia teaduslik staatus
    • Pikka aega oli levinud arvamus, et teadus arenes edasi, kogudes faktilisi andmeid vatluse ja eksperimendi teel ning tuletades nendest faktidest üldisi seadusi.
    • Kuhn kirjeldas, kuidas teadusharu võib areneda. Teadlased töötavad pradigm raames seda edasi arendades.

  • Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad
    Geneetika ja arengu põhiplaan
    • Meie kehad koosnevad rakkudest.
    • Igal rakul on tuum
    • Iga kromosoom koosneb veel geeniahelat: geenid on lükitud kromosoomidesse.
    • Geenid koosnevad DNA-st.
    • Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks.
    • Geenid annavad kehas korraldusi materjalide tootmiseks, et toimusk kasv ja areng.
    • Plajunemisel sisaldavad ema munarakud ja isamunarakud ainult poolikud kromosoomidekomplekti-igast parist üht.
    • KAKSIKUTE UURIMUSED – kaksikuid esineb ühel juhul 80-st rasedusest.
    • Ühemunakaskikud – pärinevad ühest viljastatud munarekust. Geneetiliselt identsed ja seega ka ühest soost.
    • Erimunakaksikud – kahest eraldi viljastatud munarekust arenema hakkavad kaksikud arenevad emakas eraldi. Jagavad 50% samu geene.
    • Teadlased mõõdavad pärilikkust ühemunakaksikutega.
    • GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND

    Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki:
    • Pärilikkus – viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega.
    • Jagatud keskkond – muudab õed-vennad sarnasteks.
    • Mitte jagatud keskkond – võib mõjutada genotüübi ja keskkonna interaktsiooni .
    • GEENIDE IDENTIFITSEERIMINE – tehnoloogia arenemine aitab meil urida DNA struktuuri. Ning teha kindlaks geene ja nende mõjusid paremini kui kaksikute uurimus.
    • KROMOSOOMI ARENGUHÄLBED – käitumist mõjutavad ka muutused kromosoomide tasandil. Vahel juhtub geneetilises edasikandumises mõni viga , muutus või muteerumine geeni tasemel. Mõni viga võib aset leida kogu kormosoomi tasemel.
    • DOWNI SÜNDROOM – see esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800-st. Emadel vanuses 20-24 on risk 1 9000-st. Emadel vanuses 45 ja enam on risk 1 30-st. Downin sündroomi tunnuseks on halb mälu, nõrk arusaamine kõnest, kehv sõnade hääldamine. Lame nägu, lameda juurega nina ja kõrged põsesarnad ning viltuse lõikega silmad.

    Kuidas käitumine areneb – loodus ja hoolitsus
    • Geenid määravad aminohapete tootmist ja seega määavad kindlaks raku kasvu esimesed staadiumid ja muutused kehas, ajus ja närvisüsteemis.
    • INSTINKT – instiktiivset käitumist on täheldatud kõikidel normaalsetel ja tervetel liigi isenditel.seega mõjutab keskkond seda vähe.
    • KÜPSEMINE – see on instiktiivsete käitumis mustrite esilekerkimine arengu kindlas punktis.
    • ÕPPIMINE – see on spetsiifilise keskkonna alalise infi mõju käitumisel. Sõltub keskkonnast.
    • JÄIKUS JA PAINDLIKKUS – öeldakse vahel väga blihtsustatlult, et käitumine on kas instiktiivne või õpitud, sellepärast eelistavad nüüd paljud psühholoogid käitumisest rääkida terminitega „jäikus“ ja „paindlikkus“.
    • VERMIMINE JA TUNDLIKE PERIOODIDE MÕISTE - K. Lorenz pani tähele et mõne liigi noored isendid nagu pardid, kanad ja hirved õpivad ruttu pärast sõndi oma ema järel käima. Ta võttis ka kasutusele termini „kriitiline periood“ et kirjeldada piiratud ajaperioodi, miile ajal vermimine aset leidis.
    • ÕPPIMISPROTSESSID – sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist , mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest.
    • KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske.

    Evolutsioon ja inimese käitumine
    • Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise.
    • 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid.
    • Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised.
    • EVOLUTSIOONITEOORIA – Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks.
    • Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades.
    • EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA – uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises . Teoreetikud arvavad , et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks.
    • EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA – evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma.
    • SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED – lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon , mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad aeg ja kultuur. James ja Prout on kaks sortsiollogi, kes on kaitsnud uut paradgima lastearenu käsitlemise kohta. Selle peamised tunnused sõnastavad nad järgmiselt :
    • Lapseigavõetakse kui sotsiaalkonstruktsiooni.
    • Lapseiga on sotsiaalse analüüsi muutuja .
    • Lapsi peab sellisena võtma nagu nad on.
    • Lapseiga on nähtus, millega seoses on teravalt õhus sotsiaalteadue topelttõlgendamine.





    Teine osa: Lapse sotsiaalne maailm
    3.Sünnieelne areng ja sünd
    Viljastumisest sünninin
    • EOSTUSPERIOOD - laps viljastatakse kui isa seemnerakk ühioneb emamunarakuga. Viljastatud munarekku nimettakse sügoodiks.
    • EMBRÜONAALPERIOOD – see periood kestab u 3-st kuni 8-nda nädalani pärast viljastamist. Kuigi perioodi lõpuks on embrüo 3 cm pikkune on tal olemas kõik inimesele omased kehaosad .
    • LOOTEPERIOOD – arenevad suhteliselt väikesed detailid, sõrmeküüned, silmalaudm kulmud. Samuti hakkab tugevnema luustik . 3 kuu lguses hakkab loode end liigutama , ja on kuulda südamelööke. 6-nda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, uriini väljutama, nutm, neelama, seedima.
    • SÜNNIEELSED RISKID – looduse osa ja hoolitsemine on väga oliulised sünnieelses arengus.. Meelemürgid. Talidomiid -jäsemete moonutused.
    • IIVELDUSProfet on väitnud, et iiveldus on määratud evolutsiooni poolt, kui kohanemise mehanism. Et kaitsta embrüot teratogeenide eest. Eriti toidus olevade mürgiste kemikaalide eest. Loode on neile kõige vastuvõtlikum esimesel 2 kuul.

    Sünniolemus
    • IMETAMINE – ternespiim on imikule väga kasulik, andes inikule erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse.
    • ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD – 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik . Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks.
    Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted.
    • Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline.
    • Hoolimata oma mõningasest abitusest on imikul mäned refelktoorsed võimed, mis aitavad kaasa sotsiaalsete suhete loomisel hooldajatega. Need on järgmised :
    • Peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides toimivad käitumisviisid.
    • Käitumisviisid millega vastatakse sotsiaalsete reaktsioonidega.
    • Teistelt saadud tingitud reaktsioonide nautimine.
    • Võime õppida, kaasa arvatud sotsiaalsete stiimulite eristamine ja püüda imiteerida nähtud käitumisviise.
    • ÕPPIMISVÕIME – me vaatame, kuidas imik õpib ära mõned ema hääle aspktid isegi enne sündi, eristab ema häält võõra omast peale mõne päeva möödumist sünnist. Õpib eelistama sarnastele kuid moonutatud piltidele, nägudepilte.
    • IMITEERIMINE – see on imiku õppimise oluline aspekt. Kaye ja Marcuse uurimistöö näitas, et sotsiaalsete stiimulite selge imiteerimine tekib 6-12 kuu vanuses.
    • IMIKU JA HOOLDAJA ROLLID – täiskasvanul on väga oluline roll reageerida sobival viisil ja sobival ajal. Kaye nimetab seda tellinguteks ning võrdleb imikut õpipoisiga, kes õpib ekspertidelt sotsiaalse interaktsiooni ja suhtlemise ametit.
    • TEMPERAMENT:
    • Reaktiivne või negatiivne emotsionaalsus : ärritavus, halb tuju, järeleandmatus.
    • Enesekontroll : järjekindlus, tähelepanu püsivus ja emotsionaalse kontrolll.
    • Lähenemine/eemaletõmbumine, pärsitus või sotsiaalsus: kalduvus olla ettevaatlik uute olukordade ja inimeste suhtes ning neile läheneda või nende juures eemale tõmbuda.
    • TEMPERAMENDI DIMENSIOONID THOMASI JA CHESSI UURIMISTÖÖ.
    • Aktiivsuse tase – fõõsislise aktiivsuse määr magamise, söötmise, mängimise, riietumise ajal jne.
    • Regulaarsus – keha funktsioonide regulaarsus magamises ja näljatundmises.
    • Rutiini muutumisega kohanemine – kergus või raskus, mis iseloomustab esialgse reaktsiooni muutumist, sotsiaalelt soovitaval viisil.
    • Reaktsioon uute olukordade suhtes – esialgne reakstsioon uues stiimuli, toidu, iniemeste, kohtade , mängasjade suhtes.
    • Sensoorse läve tase – välise stimuleerimise, nagu näiteks heli või muutused toidu või inimeste suhtes.
    • Reaktsiooni intensiivsus – reaktsioonide energilisuse tase hoolimat nende kvalitedist.

    4.Vanemad ja perekonnad
    Seotussuhete areng
    • Bowbly kirjeldas seotussuhte 4 etappi , mis hiljem laienes ja viiendateks:
    • Imik orjenteerub ja signaleerib tegemata vahet erinevatel inimestel.
    • Eelistavalt orienteerub imik ühe või enama eristatava inimese järgi ja signaleerib enda suuna.
    • Imik säilitab läheduse eelistavalt väljavalitud inimesega liikumise ja signaleerimise kaudu,
    • Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgi korrigeeritud usaldussuhe.
    • Seotussuhte vähenemine, mõõdetuna lapse eemaldamis kauguse järgi. Koolielaise ja vanemate lastel on iseloomulik, et suhe põhineb rohkem abstrakstsetel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hannaliisa11 Õppematerjali autor

    Mõisted

    analüüsitasemetelt, arenguprotsesse, läbilõikemeetod, longituudmeetod, normatiivsed ajaloo, kohortmeetod, kohort, o mikrosüsteem, o mesosüsteem, o eksokeskkond, o makrokeskkond, andmnete salvestamine, osalejate tunnused, kvalitatiivmeetodid, kvantitatiivmetodid, mõlemat lähenemisviisi, ühiskonnana, laste õigused, lasteseaduses, geenid, kaksikute uurimused, o ühemunakaskikud, o erimunakaksikud, o pärilikkus, geenide identifitseerimine, kromosoomi arenguhälbed, downi sündroom, instinkt, õppimisprotsessid, evolutsiooniteooria, evolutsiooni arengupsühholoogia, o lapseiga, o lapseiga, eostusperiood, embrüonaalperiood, looteperiood, sünnieelsed riskid, talidomiid, iiveldus, imetamine, imik, õppimisvõime, imiteerimine, o regulaarsus, uurijad, o autoritaarne, o autoriteetne, o salliv, lahutus, laste ahistamine, defineeritud järgmiselt, ahistamist, vanemad õed, o õed, tõrjutud lapsed, tõmbumine, konstruktsioon, sõprussuhete kvaliteet, sõprade omamisel, pöördepunkti, mõistega, sotsiaalne juhindumine, vaised seisundid, emotsionnalne petmine, o eneseteadlikkust, o teesklusvõime, enesemääratlus, televiisori vaatamine, müramismäng, keelemäng, reeglitega mängud, mängu vormid, korelatsioon uurimused, ekperimentaalsed uurimused, jälgimisuurimused, temperamendil, moraalne arutlemine, o eneseteadlikkus, o empaatia, hormooniline mõju, soorolli identiteet, eelistamise tehnika, harjumis tehnika, mustrite tajumine, näo tajumine, taju konstantsus, objekti eristamine, sügavuse tajumine, võrreldes täiskasvanutega, definitsiooni kohaselt, o fonoloogia, o semantika, o süntaks, o pragmaatika, kõikides inimühiskondades, tsenaariume, arenguline düsleksia, düsleksia põhjused, intuitiivne periood, alates 1970, uus piaget, meenutamisstrateegiad, täiskasvanu seisukohast, erineval moel, väikestel, ennustatav käitumine, 8 aastastel, jooneks, zpd, o töölerakendamine, o ettenäitamine, kollektiivne arutluskäik, esimesed testid, teised intelligentsuseskaalad, õpiraskustega lapsed, andekad lapsed, motivatsioon, arvepidamine, metsikud lapsed, uurimudi, seal suurbritannias, tänavalapsed, vanemate sissetulek, vaesetes pearedes

    Kommentaarid (1)

    MarianneTamme profiilipilt
    MarianneTamme: Väga palju kirjavigu on materjalis
    18:06 29-02-2012


    Sarnased materjalid

    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    477
    pdf
    Maailmataju
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun