Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste
teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt
Tervis ja heaolu aines

Referaat

Sissejuhatus 3

Tervise psühholoogiline tähendus 7
Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt 8
Psühholoogiline lähenemine 10
Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil 10
Enesetõhusus 10
Koherentsusetunne 10
Interpersonaalsete käitumismuutuste mudelid 12

Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 19


Sissejuhatus

Inimkonna “kvaliteet” kajastub inimese elu biogeneetilises ja sotsiaalpsühholoogilistes karakteristikutes: füüsiline tervis, intellektuaalsed võimed, psühhofüsioloogiline elujõulisus jm. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik- bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega.

Inimese elu “kvaliteedi” sõltuvus tema tervisest määrab motivatsiooni tervise väärtustamiseks. “Valitudo bonum optimum” (“tervis on kõrgeim hüve”) - see antiikaegadest pärit postulaat ei kaota oma sisulist tähendust kuni eksisteerib inimkond . Selle hüve säilitamine (ja võimaluse korral suurendamine) eeldab tervist edendavat mõtlemis- ja käitumisviisi ning teadmisi tervist kujundavatest ja häirivatest faktoritest. (Tamara Janson)

Tervise ja haiguse mõisted tunduvad esmapilgul olevat selged igauhele. Tervist on aga aastate jooksul defineeritud enam kui paarisajal erineval viisil. Isegi vaid põgus tutvumine tervist käsitleva kirjandusega teeb selgeks, et tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena. Teiseks pohjuseks võib aga olla poliitiline aspekt – tervis nõuab igalt indiviidilt ja riigilt suuri finantsressursse. Sellest tulenebki arusaam, et nii kuidas me tervist mõistame, nõnda me sellesse ka investeerime (Rootman ja Raeburn, 1994).
Tervist võib indiviidi tasandil defineerida kui heaolu ning kaebuste ja haigussumptomite puudumist. Calnan (1987) uuris tavakäibel olevaid tervise erinevaid tõlgendusi ning leidis, et enamik inimesi kasutabki tervise terminit ainult seoses haigestumise ning haiguse kontseptsiooniga. Nii tervist kui haigust tuleb mõista ühelt poolt kui personaalsete, teisalt aga kui sotsiaalsete vaadete susteemi . Mõne jaoks on see õoiste kattuv heaolu või õnnetundega. Mõnele tähendab tervis organismi suutlikkust tulla toime ulemaarase stressiga.
Tervise mõiste lahtiseletamiseks on mitmeid lahenemisi, mis tulenevad erinevatest tervise käsitlusviisidest. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse
teatavas sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, sailitamisel ja edendamisel . Sellest tulenevalt maaratletakse ka vastutus tervise eest – kas selleks on indiviid (uksikisiku vastutus) voi sotsiaalne keskkond (kogukonna vastutus) voi poliitiline keskkond (riigi vastutus).
Referaat käsitleb tervise kontseptsioone ja intrapersonaalsete muutuste teooriatele toetudes psühholoogilist lähenemist. Interpersonaalsete muutuste teooria all mõistetakse neid teooriaid , mis selgitavad indiviidi käitumise muutust tema psühholoogiliste protsesside, suhtumiste, uskumuste, kavatsuste, enesetõhususe jms tulemusel.


Tervis psühholoogilises tähenduses
Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp  inimesin on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma toime tulema keskkonnaga (WHO, 1980)
Tervis on lai mõiste ja omab palju erinevaid definitsioone ning kontseptsioone. Psühholoogilistest aspektidest lähtuvalt on tegemist nii psüühilise kui füüsilise heaoluga, ning mida mõjutavad paljud erinevad tegurid. Peamisteks tervist mõjutavateks teguriteks on bioloogia (20%), keskkond (20%), elustiil (50%) ja tervishoiusüsteem (10%). Märgatava tähtsusega mõjuteguriks on elustiil, mida suurel määral mõjutavad hinnangud, suhtumine ning inimese varasemad kogemused seoses tervisedenduse ja haigustega.
Psühholoogilisest aspektist on määrava tähtsusega, kuidas inimesel kujuneb välja suhtumine tervisesse, tervisedendusse, haigusesse, haiguskogemustesse jne. Lühidalt, kuidas on inimene meelestatud ja motiveeritud enda tervist hoidma. Isegi kui inimene on teadlik terviseedenduse kontseptsioonidest, on alati olemas mõnuprintsiip, mispärast ei suudeta järgida tervislikku eluviisi. Näiteks kiire elurežiimi tõttu ei jõua korralikult lõunat süüa, ning eelistame kiirtoidu kohti aja limiteerituse tõttu, kuid ka suuresti mugavuse ja kättesaadavuse pärast.
Tervisedendust individuaalsel tasandil mõjutavad inimese endaga seotud probleemid. Thitipeale märgatakse tervise tähtsust alles siis kui juba ollakse haigestunud. Suur tähtsus on ka inimese sisemistel barjääridel: palju on motivatsiooni tervislikult toituda, palju jätkub kannatust, et näha tulemust, kas tervislikust toitumisest on kasu. Kindlasti aitab kaasa tervistoetav keskkond ning tervisedenduse alla kuuluvate komponentide kättesaadavus, mis lihtsustab inimesel püüelda tervislikku elistiili poole.
Haiguskogemuse saavad kõik juba väiksena, ning see ei pruugi olla alati seotud füüsilisete tüsistustega. Näiteks väike laps võib esile kutsuda haigusi just sellel põhjusel, kuna näeb, et vanem laps saab rohekm hoolitsust emalt haigena olles. Endale nö välja mõeldes füüsilise haiguse, soovib laps lihtsalt saada ema tähelepanu ja hoolitsust. Laps võib endale tekitada mõne füüsilise haiguse tänu vaimsetele vajadustele, antud näite puhul ema tähelepanu ja armastuse saamine. Haigus on alati mitmetähenduslik ning haiguskogemused ja sündmused kätkevad tavapäraselt endas enam kui üht tähendust.
Elustiil on käitumise, suhtumiste, harjumuste ja väärtuste kogum, mis võib olla iseloomulik grupile kuhu kuulutakse või grupile kuhu isik tahab kuuluda. Elustiilil on kultuuriline ja sotsiaalne taust. Tervis kui ka haigus võib muutuda sümboliks ühiskonnas. Sotsiaalsed sümbolid võivad olla haiguse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trjktgf Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste
  • Sissejuhatus
  • Tervis psühholoogilises tähenduses
  • Tervise kontseptsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvalt
  • Tervise biomeditsiiniline kontseptsioon
  • Tervise teaduspõhised kontseptsioonid
  • Tervise majanduspoliitiline kontseptsioon
  • Tervise kultuurilised eripärad
  • Tervise

Teemad

  • teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt
  • vaimne
  • tervis, mis
  • inimene ise
  • vastutab haiguse tekke
  • liblika mudel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Õiguse sotsioloogia
44
pdf
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
11
doc
Mis on tervis ja mis on haigus-Erinevad kontseptsioonid
352
pdf
Andekusest ja andekatest lastest
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
71
docx
Reklaaamipsühholoogia konspekt
56
doc
Sotsiaalpsühholoogia
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !