100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerligerli
Õppematerjali autor
Sisukord: 2 Kalade haigused 3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni. 8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks 9-10 Erinevaid kalu 11 Luuletusi kaladest 12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkusparasiidid ja bakterid o
1. Akvaariumi hooldamine Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega. 7.1. Vee hooldamine Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid, mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale. 7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olema seisnud või siis töödeldud klo
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kalanduse- ja keemia õppetool Triin Engmann KP41 KAUPLUS KALAKE Diplomieelse praktika aruanne Juhendaja : Katrin Roomere Tallinn 2011 Sisukord 1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS................................................................................. 3 2. TEHTUD TÖÖD.....................................................................................................................5 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus...................................................................................... 5 2.2. Vee testide tegemine........................................................................................................ 8 2.3. Kalade toitmine................................................
AKVAARIUMITE VALMISTAMINE Äriplaan Koostaja: _____________ Juhendaja: _____________ Pärnu 2008 Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................................2 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed...................................................................................................... 3 2.Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated.............................................................................. 3 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus...............................................................................3 2.2 Kliendid....................................................................................................................
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks on liikuv vesi, si
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodustab Ca2+ ja Mg
Referaat Kuldkala Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemeetilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud. Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kuldkala: Kuld
Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli kraanivee kareduse määramine tiitrimistega, katlakivi moodustumise uurimine, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga ning vees sisalduva iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: suur kolb vee hoidmiseks (500...750 mL), 250 mL koonilised kolvid tiitrimiseks, 100 mL pipett, 25 mL büretid, 25 mL mõõtesilinder, lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt iooni kontsentratsiooni määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus, ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A. iooni sisalduse (KK) määramine Enne pipeteermist loputasin pipetti paar korda uuritava veega ning kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin kolbi 100 mL uuritavat vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid