Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Nimetu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Nimetu #1 Nimetu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kelly Lehis Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Nimetu

Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON: Nimi: EESNIMI, PEREKONNANIMI Sünniaeg: KUUPÄEV, KUU, AASTA, SÜNNILINN Aadress: TÄNAV, MAJA/KORTERI NR, MAAKOND, POSITIINDEKS Telefon: MOBIILTELEFONI NR. LAUATELEFONI NR. E-mail : MEILIAADRESS(ID) Perekonnaseis: VALLALINE, ABIELUS, VABAABIELUS, SUHTES JNE HARIDUSKÄIK: 2012- KÕRGKOOL, TEADUSKOND, ÕPPEVORM, ERIALA NIMETUS 2009-2012 GÜMNAASIUM, keskharidus 2000-2009 PÕHIKOOL, põhiharidus TÄIENDKOOLITUS: Märts 2010 KOOLITUS 1 Aprill 2008 KOOLITUS 2 Aprill 2007 KOOLITUS 3 2005 KOOLITUS 4 TööKOGEMUS: 2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:.......... LAHKUMISE PÕHJUS:................... 2011-2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:......... LAHKUMISE PÕHJUS:..................... 2011 ­ 2012

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Nimetu

ITI TAMM Tamme tn 2-4 48104 Põltsamaa Tel 55 667788 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 11.11.1986, Põltsamaa Vanus: 20 Rahvus: eestlane Perekonnaseis: abielus, 1 laps HARIDUS 2006 ­ k.a Tartu Ülikool, sotsioloogia eriala, I kursus 2003 ­ 2006 Põltsamaa Ühisgümnaasium, humanitaarklass, lõpetanud hõbemedaliga TÄIENDKOOLITUS 2006 veeburar Kõnelaager (sisu: kõnepidamise alused, avalik esinemine, hääle kasutamine), Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 ­ 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 ­ 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKOGEMUS 2006 juuni-juuli

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Kui palju silo sööb päevas lehm

1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.

Põllumajandus
thumbnail
2
docx

Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömusele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale

Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömisele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale Artikkel käsitleb toorglütserooli kasutamist holsteini tõugu lehmade söödana. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjub täisratsioonilises söödas odrajahu osaline asendamine toorglütserooliga lehmade söömust, vatsakeskkonda ja toodangunäitajaid. Katses osales kaheksa holsteini tõugu lehma 4x4 ladina ruudu põhimõttel, kahe duplikaadiga. Üks katseperiood kestis kokku 21 päeva, millest 14 päeva moodustas kohanemisperiood ja 7 päeva põhiperiood. Katse ajal olid loomad individuaalsetes lahtrites ning lehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga. Põhiperioodi ajal määrati lehmadel söömused, mõõdeti piima kogused ja võeti söödaproovid. Vatsavedelik koguti fistuleeritud lehmadelt põhiperioodi kahel viimasel päeval ning sellest määrati pH ja lenduvate rasvhapete kontsentratsioo

Piimatoodete tehnoloogia
thumbnail
46
docx

Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2.2. Sõna ema 1890ndatel, 1950ndatel

Eesti keel
thumbnail
5
docx

Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuv

Eesti keel
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Si

Saksa keel
thumbnail
4
docx

Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104­119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest ­ IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi soomeugri tüvevara

Eesti keel



Lisainfo

CV praegu ja 10 aasta pärast

Kommentaarid (1)

vana2tike profiilipilt
vana2tike: Kõik tundub õige oleval aga haridustee tuleb kirjutada alustadest viimati lõpetatud koolist.
01:51 06-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun