50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vasjarita2012
Õppematerjali autor
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD
metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (samas, 1985) Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4 Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis
soovitav; Kata villiga koht hiljem puhta sidemega! 7. Kuidas käitun kui kannatanu on minestanud? Aseta kannatanu pikali jalad kõrgemale kehapinnast ;Vabasta pigistavatest riietest (ka vöö, krae, lips jms); Taga värske õhu juurdevool; Võimalusel pritsi näole külma vett või pane külm mähis otsmikule; Ära hoia minestanut istuvas asendis või püsti (veri ei jõua pähe); Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu 112 NB! Raseduse hilises järgus (al 6 kuust) peab minestanud raseda keerama külili! 8. Mida teen esmalt verejooksu peatamiseks? KAPILLAARNE VEREJOOKS: ● Puhasta haav ● Seo puhta sidemega või kata plaastriga VENOOSNE VEREJOOKS: ● Peate verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale ● Aseta kahjustunud kohale side (rõhkside) kompressioonirulli abil. Vajadusel pane peotäis sidemerulle haava sisse-kõrvale ja kinni siduda nt ümber noa/oksa vm.
htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab
..................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused....................................................................................................23 1.7.9 "Ah, sind ..."............................................................................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos.......................................................................................
Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat Vigastuste esmasjuhud puhke-ja 21 776 vabaajategevustest tulenevalt vanuses 0-14 aastat Ennetatavad surmad alkoholist 410 Terviseedenduse eesmärgid: Parem tervis. Selle saavutamise vahendid, mida saavutatakse inimeste enda kasvava kontrolliga oma tervise üle. Kui räägime tervislikust toitumisest, peab lai valik tervislikke toiduaineid olema kättesaadavad mõistlike hindadega. Mida tähendab tervisekasvaus? Tervisekasvatustöö on, kui: Juhendame haiget, kuidas võtta rohtu Nõustame ema imiku toitmise osas Näitame suhkruhaigele enesesüstimist Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust Selgitame imikute vanematele vaktsineerimise poolt ja vastu argumente Kuulame ära lesestunud mehe jutu tema naise kohta
kuni surmani. Eristatakse Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, lapsepsühholoogiat, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kooliealise psühholoogiat, kogu tema elu jooksul, sisuliselt noortepsühholoogiat, viljastamisest kuni surmani. täiskasvanu psühholoogiat, vanurite psühholoogiat, perepsühholoogiat jne. Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne. Need on arengupsühholoogia harud. Erinevad psühholoogia suunad (ehk teooriad inimese kui isiksuse arenemisest) käsitlevad inimese arengut veidi erinevalt. Näiteks bioloogilise suuna esindajatele on oluline inimese arengu geneetiline ja rakutase, sotsiaalse suuna esindajad tegelevad enam keskkonna mõjuga inimese arengule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid