100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
547 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaaru
Õppematerjali autor
Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.
Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.
punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. 1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida?
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoj
6)Mida tegid punased vangidega, mida nad tegid Tartus ja Rakveres? Punased tapsid vange tartus ja rakveres 7)Kuidas muudab sõda inimest? Sõjaolukord toob inimeses esile palju kaalutlusi ja arutlusi iseendaga, huvitud ümbritsevast keskkonnast rohkem, üritad valida õiged pooled. Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha
Lugemistöö "Nimed marmortahvlil" A. Kivikas 1. Millise linna ja kooli poistest romaan jutustab? Tartu Kommertskooli 7. klassi poistest. 2. Milline oli Enn Ahase päritolu ja kuidas see mõjutas tema arusaamasid? Ta oli pärit vaesest maaperest. Tema perekond oli pigem punaste poolt. Arvates, et venelaste võidu korral saavad nad endale päris maad mida harida. Maa abil suurest vaesusest välja tulla. Hennu vend sõdis punaste poolel. Seetõttu oli Henn pidevalt sisemiselt konfliktis. Ta oli ise ühtlpoolt rahvuslane ja teistpidi sotsialisi pooldaja. Eelkõige aga patsifist (sõja vastane). 3. Milliseid poliitilisi vaateid esindasid klassikoosolekul Käämer ja Viires, milliseid Käsper ja Tääker? Ava, selgita konflikti. Käämer ja Viire olid kommunistlike vaadetega, Käsper ja Tääker aga rahvuslased. Klassikoosolekul arutati terve klassi astumist omakaitsesse. Käämer ei olnud sellega kõvahäälselt nõus ja poiste vahel tekkis konflikt. Osad poisid olid punaste poolt,
Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju. Ta trügis tahvli juurde teadet lugema. See lugemine ärritas teda veelgi. Mõne saja inimesega ei tehta sõjas ju midagi. Peagi liitus nendega kolmaski klassikaalane
Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. Ahas oli küll vigastatud, kuid ta sai sõjaväkke tagasi. Ta kaitses oma riiki nüüd mitte püssiga, vaid sulega. See oli talle tähtis. Ahase ülesandeks oli muuseas pidada pataljoni väejooksikute nimekirja ja koostada päevakäskude projekte. Vabariik aga päästeti jälle, landesveet purustati(Valkas). Ka Ahas oleks tahtnud minna koos Tääkeri ja sõpradega lahingusse. Ahas kirjutas raamatuid, mis avaldusid. Nt "Kui rukkilill õitseb"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid