...................................................................................2 Elulugu; Kihlus, abielu ja troonipärimine...................................................................................3 Kroonimine ja valitsusaeg..........................................................................................................4 Nikolai II perekond.....................................................................................................................5 I Maailmasõda ja Nikolai II valitsusaja lõpp..............................................................................6 Arest ja hukkamine....................................................................................................................7 Seosed Eestiga...........................................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................
Selle tõttu pommitati just kirikuid ja kloostreid. Sellega hävis ka suur osa Kiievi kultuurist. 14. saj tekkis Igori sõjaretke koopia, mis tugines sellele eeposele. See kirjeldab Kulikovo lahingut 1380. Arenes agiograafia Aleksander Nevski elulugu. 14. saj üks tähtsamaid tegelasi oli Radonezi Sergius asutas Sergia kloostri Moskva läheduses. 16. saj liitub kirjandusse uus zanr kirjavahetus. 16. saj on Vene riik juba tsaaririik. Esimene tsaar oli Ivan Julm, kes oli õudne poliitik, aga kahjuks väga andekas kirjanik. Ilmalik kirjandus hakkab üha enam arenema. Isegi agiograafiline zanr muutub ilmalikuks. Seda zanri on nüüd kasutatud inimese eluloo kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu.
Regulaarse postiühenduse rajas 1490. aastal Franz von Taxis, ühendades tollal keisri residentsiks olnud Innsbrucki Brüsseli, Veneetsia ja Roomaga. Postiteedele rajati kindlate vahemaade, enamasti paarikümne kilomeetri taha postijaamad hobuste vahetamiseks. Innsbruckist Brüsselisse (765 km) liikus regulaarpost tunnitäpsuslikus graafikus parimal juhul viie ja poole päevaga, keskmiselt kuus km/h. Regulaarse postiühenduse loomine lõi eeldused ajalehtede väljaandmiseks. Esimene ajaleht alustas ilmumist 1605. aastal Straßburgis, 17. saj. teisel kümnendil järgnesid Frankfurt, Hamburg, Danzig ja Köln. 1620.-ndatel aastatel ilmusid ajalehed juba kõikjal Lääne-Euroopas. Esimene päevaleht ,,Daily Courant" alustas ilmumist alles 17/18. saj. vahetusel Londonis. 1620.-ndatest aastatest alates hakati postiteenistust kasutama ka reisijate vedamiseks. Ühte postitõlda mahtus 1012 reisijat. Valgustusajastul eelistati postitõlda isiklikule sõiduvahendile ka
„Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis
"Ilias". Räägib, kuda Odysseus koju seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odysseus sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on Odysseuse naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi. Mehed jõuavad saarele, kus elab kükloop (ühe silmaga hiiglane) Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambad. Tema isaks merejumal Poseidon. Polyphemos paneb mehed koopasse kinni, veeretab kivi ette, ning sööb neid kahekaupa hommikuks. Odysseuse nipp
Kõik kommentaarid