Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel
Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Rukkirääk sünnitab ühes korras keskmiselt 9 poega. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm alljärgnevalt lingilt leiad rukkiräägu pildi alt linnu häälitsuse. Niidu tähtsused Niitude tähtsused on olnud läbi aegade kõrged. Juba vanal ajal, tuhandeid aastaid tagasi kasutasid meie esiisad niite kui karjamaadena. Ka tänapäeval on vaja loomasid karjatada, aga peale selle on kindlasti on niit oluline, sest sealt saame me heina ja eks sealt tulebki nimetus heinamaa. Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie niidud ära kaoksid. Olen kindel, et siis oleks kõigil elu halvem, sest talupidajad peavad karjatama loomi ja söötma neid ja just niidult leiavadki loomad endale toidu aga probleem oleks ka siis selles, et inimesed ei saaks enam käia vaiksetel lagedatel aladel puhkamas, värsket õhku hingamas. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1
Puisniit Parandas:Saiaspetspets Originaal:hypermegasupernerdy1 23 Sisukord Teke ja kadumine Taimestik Loomastik Kaitse Eesti puisniidud Teke ja kadumine Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Loomastik Puisniitudel elutsevad enamuses väiksemad loomad. Kaitse Puisniitude kaitse on tähtis, sest ilma selleta kaob üks Eesti omanäolisemai d loodusmaastikk e. Eesti puisniidud Tänapäeval on alles ligi 500 hektarit liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning 300 hektarit liigivaeseid ning lammi-puisniite Eesti muudes osades. Tänan kuulamast!
Lammi- e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene
vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid.
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein
inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. Puisniidud on niitude seas kõige kaunimad ja on taimehuvilistele tõeline paradiis. Puisniidu taimekooslus on metsa ja rohumaa koosluse vahepealne. Ühest küljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsega, sest seal leidub puid-põõsaid.Teiselt aga nagu mets, kuid sarnaneb niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku,leethiire ja juttselg-hiire esinemine.
Kõik kommentaarid