Nihongo shoho kanji sõnastik (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
V¨aike  kanji  s˜onastik
Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele
Indrek Pehk
31. oktoober 2001. a.
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
中 チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕う ち〔訓〕な 4
11
38
1
か〔訓〕
卜文
卜文

 
きかん
ぐんき
象形

✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on
n¨aiteid, kus lipu ¨ulal ja all on kujutatud ˜ohuvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul
ふきながし
さい
吹流.〔説文〕
toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga


seotud hoopis 史. 〔説文〕esitab, seost 而・和 m¨arkidega, esimene on 内 vigane
ごじ
kuju 誤字, 和 aga hoopis 中 enda t¨ahenduse laiendus. Yin 殷 ajastu v¨agi oli  kolmes
grupis : keskmine, vasak ja parem, viirlippu 吹流し  kandis  ¨uksnes keskosa n¨aidates
ちゅうぐん
げんすい
¨ara v¨aejuhi. V¨ae 中軍 juht 将 oli ¨uhtlasi ¨ulima seisusega isik 元帥.
音符
音符
⇒ 仲
⇒ 迚
音符

⇒ 冲
⇒ 和
音符
説文
⇒ 狆
⇒ 口 M. SEOST POLE
音符
説文
⇒ 衷
⇒ 史 M. SEOST POLE
seespool, millegi sees, mingitesse
poole peal olev. keskmine《形容詞》
ajalistesse v˜oi ruumilistesse piirides-
vanuseliselt keskmine vend v. laps
類義
se mahtuv, seespool olev《 名 詞 》
《名詞》 ⇒ 仲 —  KAASLANE
類義
反対
反対
⇒ 他 —
hinges , s¨udames《名詞》 ⇒ 仲 —
V ¨
ALJA-ARVATUD
⇒ 外
議類
⇒ 内 —
KAASLANE
RUUMIS SEES
keskmes, keskel, ka suuruse poolest
keskmesse liikuma《動詞》
t¨appi minema, pihta minema《動詞》
《名詞》
議類
⇒ 衝 — P ˜ORKUMA
1
ショウ(シャ あがる
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔訓〕
3
16
36
2
ウ)
あげる(あぐ)〔訓〕
〔漢〕
うえ(うへ)〔訓〕
ジョウ(ジャ

うわ〔訓〕
ウ)〔呉〕
かみ〔訓〕
たてまつる〔訓〕 のぼす〔訓〕
のぼせる〔訓〕
のぼる〔訓〕
ほとり〔訓〕
卜文

 
しょうじょう
指事

✁Osutab peopesast 掌上 k˜orgemale. M¨ark esineb luu- ja pronkskirjas

t¨ahendustes nagu 高・尊・貴・監. Vastandm¨ark on ‘all’ 下.
参考
⇒ 峠 国字
比較!
⇒ 止
比較!
⇒ 七
比較!
⇒ 比
比較!
⇒ 叔
¨uleval, k˜orgel (asukoha, omaduste,
挙 ON P ¨USTITAMA, P ¨UHENDAMA
反対
v˜oimete jne. poolest)《形容詞》⇒ 箇
T ¨
AHENDUSVARJUNDIGA
— ALLPOOL
t˜ousma, t˜ostma, ¨ules poole mine-
議類
¨ulik, ¨ulemus, teie k˜orgeausus《名詞》
ma《 動 詞 》 ⇒ 昇 — 昇 K ¨AIB
esimene, esmane, eelistatud《名詞》
ROHKEM TAEVASTE ASJADE KOH-
反対
議類
議類
⇒ 後 —  TAGUMINE  ⇒ 前 — EES-
TA ⇒ 登 — 登 ON KONKREETSEMA
POOL
T ¨
AHENDUSEGA
andma,
k˜orgemale
poole
edas-
¨ulendama《動詞》
議類
議類
tama 《 動 詞 》




¨umbruskond, piirkond, l¨ahedus《名


K ¨
AIB
KONKREETSEMA-
詞》
議類
TE
ASJADE
KOHTA,

AGA
eelmine , viimane《形容詞》⇒ 前 —
M ¨
ARGIB
ROHKEM
SUUNDA
JA
EESPOOL
議類
¨uks neljast h¨a¨aldus toonist Hiina kee-
ON
ABSTRAKTSEM.
⇒ 挙 —
les: 上声
山 サン
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔漢〕
やま〔訓〕
3
70
4
3
セン〔呉〕
卜文

 
とっしゅつ
象形

✁Kujutab m¨agimaastiku ebatasasust 突出, seotud ka ¨urgsest loodusu-
さんがくしんこう
sust 山嶽信仰 tuleneva m¨utoloogiaga.
2
音符
⇒ 仙 M ¨AGIINIMENE

⇒ 嵒

⇒ 密

⇒ 炭 S ¨USI

⇒ 岸 KURISTIK
比較!

PEAEHTEGA VIHMAMANAJA

⇒ 島 SAAR
比較!
⇒ 微 PEAEHTEGA
ˇSAMAANI

⇒ 崔 OHTLIK ENNE
L ¨
O ¨
OMINE

⇒ 崩 MAALIHE
議類
議類
m¨agi《 名 詞 》




⇒ 巓 — 巓 ON M ¨AETIPP
ON
PLATOO
MOODI
K ˜
ORGUSTIK
m¨agitempel, kasutatakse ka templi
議類
⇒ 丘 — 丘 ON ¨UKSIK ERAL-
nime osana《名詞》
議類
(haua) k¨ungas《名詞》 ⇒ 墳
DI
SEISEV
K ¨
UNGAS,
POLE
OSA
議類
J1 k˜orgpunkt, kulminatsioon
M ¨
AEAHELIKUST
⇒ 峰 — 峰 ON
議類
J2 vedamine, ¨ule ootuste h¨asti minek
TERAVATIPULINE M ¨
AGI ⇒ 陵 — 陵
議類
「山が当たる」
ON M ¨
AETIPPUDE AHELIK ⇒ 嶺 —
J3 Hiesan 比叡山 ja Enryakuji 延暦寺
嶺 ON LAMEDAMA OTSAGA M ¨AGI
templid

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
92
37
4
卜文

 
そこ
指事

✁K¨aeseljast 掌 allapoole osutav, sama loogika nagu 底 m¨argis. Luu- ja
かふく

pronkskiri kasutas 下 m¨ arki  kaanega katmise 襾覆 t¨ahenduses. 襾 on samuti  kaane
ふた
蓋 t¨ahenduses.

⇒ 圷

⇒ 鞐

⇒ 梺

⇒ 颪

⇒ 裃
比較!
⇒ 卞

⇒ 雫
all, allpool (kohalt, omadustelt jne.)
¨ulevalt allapoole andma
alam
laskumine
tagumine, viimane (j¨arjekorralt)
austav eufeem
madal
j¨argmine
langema
10 ette (teatama)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
136
5
5
3
卜文

 
象形

✁Kujutab voolavat vett, 川 on jaapani silpkirjam¨arkide つ・ツ algup¨arandiks,
enne on seega h¨a¨aldus olnud midagi muud ku セン, pigem hoopis じゅん、 nagu
じゅん じゅん
m¨arkides 順・巡.
議類
⇒ 巛
参考
⇒ 聒
参考
⇒ 三
j˜ogi
ジン
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
〔漢〕
ひ と ご と に〔訓〕 ひ と び

2
74
7
6
ニン
と〔訓〕 ひと〔訓〕
〔呉〕
卜文
異体字
異体字

 
そくしん
象形

✁Kujutab inimest k¨ulgvaates 側身. Luu- ja pronkskirjas esi-
きょう
ほう
しん
nevad  inimkeha  kujutised 匈・包・身 on k˜oik sama algup¨araga. 〔説文〕peab ka
じん
儿 inimese kujutiseks, vastavaid n¨aiteid pole, 儿 esineb ¨uksnes m¨arkide 兄・見・
けつ
光・頁 alaosas.


⇒ 兄 INIMENE MANAANUMAGA
⇒ 色 KAKS
LIIBUVAT
INIMEST

⇒ 先
MEES JA NAINE)
INIMENE KOOS JALAGA


⇒ 見
⇒ 光
SUURE SILMAGA INIMENE
INIMENE TULEGA


⇒ 長
⇒ 化
PIKKADE JUUSTEGA INIMENE
MURTUD  LUUDEGA INIMENE
参考

⇒ 身
⇒ 大
RASE  INIMENE K ¨
ULGVAATES
SUUR INIMENE
参考

⇒ 頁
⇒ 年
EHITUD N ¨
AOGA INIMENE
INIMENE PEAEHTEGA
議類
反対
反対
反対
反対
反対
inimene, ¨uldinimlik, selle ilmaga
⇒ 彼 ⇒ 我 ⇒ 私 ⇒ 僕 ⇒ 己 ⇒ 俺
seotud
isiklikult, inimeseti, k˜oik inimesed
議類
⇒ 民
《副詞》
teine isik (mitte mina)
inimeste loendur《単位》

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
237
50
7

 
すき
会意

✁Kaks osa 田・力, kus viimane on m¨argib k˜opla taoline p˜ollut¨o¨oriista 耒,
4
こうさく
mitte ‘j˜oudu’. 男 t¨ahendas p˜ollut¨o¨o 耕作 j¨arelvalve ametniku 管理者. Kolmest


¨uhiskondlikust  klassist  on p˜ollut¨o¨oga seotud 男, 士 m¨argib s˜odalasi, 夫 alamklassi
のうふ
(農夫).
argi  男 kasutus mehe–naise t¨ahenduses on hilisem. 〔説文〕seletab, et
mees teeb j˜ouga p˜ollul t¨o¨od, v˜ottes 力 kui f¨u¨usilist j˜oudu, mis pole ilmselt ˜oige,
kuna 力 kui ‘j˜ou’ esinemist n¨aiteks 静・加・嘉 m¨arkides oleks raske p˜ohjendada.

⇒ 力
参考
⇒ 夫

⇒ 田
反対
⇒ 女
参考
⇒ 士 KOLM MLASSI 士男夫
meessoost inimene, mees
¨uks viiest ¨ulikuseisusest (k˜oige ma-
poeg
dalam)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
201
16
8
卜文

 
ひざまず
すそ
象形

✁K¨ukitav 跪 naise- figuur , k¨aed risti toetamas pikka r¨u¨ud 裾. Teise isiku
じょ
じょう
じょ
t¨ahendus on 汝 m¨argi laen nagu ka 乃・如 m¨arkide puhul.
議類
⇒ 佐

⇒ 姓

⇒ 好

⇒ 委

⇒ 如

⇒ 安

⇒ 妹

⇒ 汝

⇒ 妾
参考
⇒ 母女 SISALDUB 171S M ¨ARGIS!

⇒ 姆
反対
⇒ 男

⇒ 姉
議類
naine, vastandsugu mehele
⇒ 汝
t¨utarlaps, t¨utar
t¨ahtkuju
sina, teine isik
miniaks olemine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
157
3
9
卜文

 
えだ
ぼく
象形

✁Okstega 枝 puu, kasutatud  segamini  puukoorega 朴. 〔説文〕seletab
5
おほふ
m¨arki kui taimestikku 生, mis maapinda 地 katab 冐 (冒).


⇒ 新
⇒ 校


⇒ 本
⇒ 梢


⇒ 林木 ON 318S M ¨ARGIS!
⇒ 森

参考
⇒ 枝
⇒ 集
puu (t¨uve ja v˜oraga)
pilli liik
puumaterjal, puit
(planeet)
element puu, puisus
neljap¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
1
24
21
10

 
指事

✁Horisontaalne  kriips , numbrid ¨uhest neljani kasutavad k˜oik sama loogikat.
Esinemisel m¨argi osana tasub olla ettevaatlik: tavaliselt ei kanna ‘numbri ¨uks’
t¨ahendust, vaid tegu mingi muu m¨argi l¨uhendusega. V˜oltsimiste v¨altimiseks m¨ark
壱.
異体字
参考
⇒ 壱
⇒ 戎
参考
説文
⇒ 戌
⇒ 雨一 KUI TAEVA M ¨ARK
ainus, ¨uks t¨ukk
samastama
¨uks (number), esimene
kogunisti, tervenisti
¨uheks saama, ¨uhinema,olema tervik
veidike , natuke
¨uhine, terviklik
teatud, ¨uks teatud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
42
22
11

 
指事

✁Kaks horisontaalset kriipsu—annavad kokku number kahe. Luu- ja pronks-
kirjas olid kriipsud veel ¨uhe pikkused. 〔説文〕seletab m¨arki l¨ahtudes yin–yang
いんよう
えき
陰陽 ja 易 m˜otteviisist: kaks 二 on maa 地 arv 數, seletus on palju hilisem kui
かいざん
arvutuslikust s¨umbolist m¨ark. V˜oltsimiste 改竄 v¨altimiseks kasutatakse keerulise-
mat esitust: 弐・貳.
6
異体字
異体字
⇒ 弐
⇒ 貳
kaks (arv)
teine j¨arjekorras
kaheks tegema
taas, teist korda, j¨alle

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
62
23
12
卜文
異体
参 ✄
 
指事

✁Kolm horisontaalset kriipsu. 〔説文〕seletab m¨argi yin-yang
陰陽 filosoofiast l¨ahtudes. ¨
Uks 一 on  kulgemise  道 algus, kaks 二 on maa 地 arv,
kolm 三 taeva 天 maa 地 ja inimese 人 kulg 道.〔説文〕seletus on palju hilisem kui
さん
vastavad numbrilised s¨umbolid. 三 on h¨a¨aldusosutiks m¨arkides 参・纂・杉・衫 jne.,
vastavate m¨arkide t¨ahendus on sageli seotud kogumise ja korjamisega. Kolme on
せいすう
p¨uhaks numbriks peetud 聖数, arvuga kolm seotud s˜onade arv ulatub ¨ule tuhande.
かんざし
さん
V˜oltsimise v¨altimiseks kasutatakse kolme t¨ahenduses juuksen˜oela 簪 kujutist 参.
異体字
⇒ 参
音符
⇒ 衫
音符
⇒ 参
参考
⇒ 川
音符
⇒ 杉
kolm (number)
kolmandat korda
kolmas j¨arjekorras

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
14
24
13

 
さんぎ
指事

✁Algselt neli arvelaua 算木 horisontaalset joont
. Praegune m¨argi kuju on

foneetiline laen
m¨argist.
参考
⇒ 泗
neli (number)
siia-sinna, k˜oiki nelja ilmakaart
neljas (j¨arjekorras)
kell k¨umme (Edo aj)
neljandat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
13
25
14
7
卜文

 
仮借

✁Algne kuju
, kujutab rituaalanuma okstest punutud kaant 蓋 (吾).
Kasutus ‘numbri viis’ t¨ahenduses on laen. 〔説文〕seletab kui yin–yangi 陰陽 ja
てんち
maa–taeva 天地 vahelist keskset arvu. 〔説文〕on k˜oik numbrid seletanud numb-
rimaagiast l¨ahtudes, mis on palju hilisem m˜otteviis. Numbrid ¨uhest neljani on ho-
risontaalsed kriipsud, viiest alates on k˜oik arvum¨argid laenud. 五・吾 m¨argid on
m˜olemad manan˜ou kaitsekatte t¨ahendusega, neile vastanduvad 吉・古・咸, mis
viitavad  v˜oimalikule manan˜ou kahjustamisele.
音符
⇒ 語
参考
⇒ 誥

⇒ 吾
viis (number)
viiendat korda
viies (j¨arjekorras)
kell 8 (Edo aj)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
27
26
15

 
ばくしゃ
仮借

✁Algselt v¨aike h¨utt 幕舎, iseseisvaid kasutusn¨aiteid pole. 〔説文〕seletab
りく
ennustuskunsti 易 numeroloogiast l¨ahtudes. Algne t¨ahendus s¨ailinud m¨arkides 陸・
りょう
りょう
凌・陵.


⇒ 凌
⇒ 陸

参考
⇒ 陵
⇒ 宍
kuus (number)
IN pooluse arv
kuues (j¨arjekorras)
kell 6 (Edo aj)
kuuendat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
51
27
16

 
仮借

✁Algselt kujutas murtud  luud  ja liigest. 〔説文〕seletab kui yang 陽 m¨arki,
v˜otmena 部首 annab ‘¨uhe’ 一. Lisades m¨argile m˜o˜oga 刀, saame ‘luud l˜oikama’
せつ
のこぎり
切. Luukirja 卜文 tarvis kilpkonnakilpide lahti l˜oikamisel kasutati saagi 鋸, mille
l˜oikej¨aljed on t¨anaseni s¨ailinud luudel n¨aha. 七 on heli, mis luude lahti saagimisel
8
tekkis, m¨ark seega onomatopoeetiline (samuti kui 卜・兆). 七  sagedane  esinemine
p¨arisnimedes on tingitud usust seitsmesse kui ˜onnearvu.

参考
⇒ 切
⇒ 虍 POLE OMAVAHEL SEOTUD

比較!
⇒ 化
⇒ 上
参考
比較!
⇒ 産
⇒ ヒ
seitse (arv)
seitsmendat korda
seitsmes (j¨arjekorras)
kell 4 (Edo aj)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
40
28
17

 
りょうぶん
指事


M¨argib
kahte
poolt
両分,
kahte
lehte
jagamist,
べつ
arvu kaheksa. 〔説文〕seletab sarnase h¨a¨alduse t˜ottu m¨arki ¨uhenduses 別 m¨argiga,
あいそむ
kujutamas vastastiku seliti 相背く olevaid eraldatud pooli 分別 . M˜o˜ogaga pooleks
jagamine on 分; ohvrikere poolikut m¨argib 半. Algselt kahte lehte jagunedes edasi
minekut t¨ahendanud 發 (発) ¨ulaosa kujutab lahknevaid  jalaj ¨algi
, 別 t¨ahendab
liigeste  murdmist.

参考
⇒ 分
⇒ 発

説文
⇒ 半
⇒ 小 EI PEA PAIKA
参考
説文
⇒ 別
⇒ 柬
kaheksa (arv)
jagama
kaheksas (j¨arjekorras)
palju, suurearvuline
kaheksandat korda
kell 2 (Edo aj)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
47
29
18

 
象形


Algselt
m¨utoloogilise
りゅう

lohe 竜 emase isendi pea 岐頭 kujutis. 禹 kujutab emast ja isast m˜olemaid koos.
きゅうじん
くっきょく
〔説文〕seletab kui yang-seisu 陽の變, mis l˜oplikult 窮盡 k˜overdunud 屈曲. 窮 ja
九 on k¨ull homofoonid, kuid pole t¨ahenduslikult seotud. Luukirja 卜文 ‘pilve’ 雲
9
びたん
ja ‘dekaadi’ 旬 m¨argid kujutavad lohet 竜 oma sabaotsa 尾端 kokku keerutamas.
きゅう h¨a¨alikul on ‘kokku voltima ja painutama’ t¨ahendus. ¨
Uheksat on ohtralt ka-
sutatud ka p¨uha numbri t¨ahenduses.
音符
白川字統
⇒ 究
⇒ 竜
白川字統
白川字統
⇒ 禹
⇒ 龍
¨uheksa (arv)
suurearvuline ja s¨ugav
¨uheksas (j¨arjekorras)
kell 12 (Edo aj)
¨uheksandat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
34
30
19

 
指事

✁Vertikaalne kriips t¨ahendas k¨ummet (kaksk¨ummend saadi 二 pluss | nagu
じゅう
じゅう
). Esineb h¨a¨aldusosutina paljudes m¨arkides 汁・什 jne.
音符
⇒ 什
K ¨
UMNE S ¨
UMBOL
音符
参考
⇒ 汁
⇒ 秋

説文
⇒ 準
⇒ 古 M ¨ARGID POLE OMAVAHEL

⇒ 計
SEOTUD!
参考
⇒ 干 干 ON KILBI KUJUTIS, 十 AGA
k¨umme (arv)
k¨umnendat korda
k¨umnes (j¨arjekorras)
k¨ullalt, piisavalt

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
52
15
20
卜文

 
象形

✁V¨aikse lapse 幼子 kujutis, seotud 字・呆 m¨arkidega, Yin
殷 perioodil kannab just kuningapoja 王子・王族 t¨ahendust. Kasutatud teise isi-
ku t¨ahistusena, 字 on kasutatud esimese isiku 我 t¨ahistusena. 〔説文〕seletab kui
10
やうき
kaheteist oksa 十二支 s¨usteemi 子 m¨arki1, sooja ˜ohuga 陽气 11. kuud 十一月2,
じにふ
mil k˜oik looduses t¨arkab 滋入す, seega t¨ahendus ‘ muutuma ’ 爲 ja ‘riisiv˜orse’ 稲.

T˜olgendus p˜ohineb 十二支 s¨usteemil, juba zhou kirjas 籀文 on vastavaid 子 kasu-

tusn¨aiteid, hiljem on samas t¨ahenduses kasutatud 巳 m¨arki. Algselt oli m¨ark lapse
kujutis.
議類
⇒ 孳

⇒ 学

⇒ 呆

⇒ 教

⇒ 好

⇒ 流

⇒ 存
laps
lapsik
poisslaps
vili, j¨arglane bot,zool
t¨aisealiseks saanud poiss (aust)
j¨areltulija, p¨arija
tegijanime laiend
10 esimene 12st oksast
haritud inimene (aust)
11 v¨aikeste asjade laiend
5s ametis alt teine

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
12
41
21

 
ひてん
指事

✁Puu 木 kujutisele lisatud osutav kriips 肥点 m¨argi alaosas viitamaks juurte-
le. T˜oe kaudu kandunud edasi t¨ahendama raamatuid. Luu- ja pronkskirjas 卜文・
金文 kasutusn¨aiteid pole.

⇒ 木
juur, l¨ahtekoht, j¨ame ots, l¨ahe
oma, enesele kuuluv
algus, alus
puude ja pulkade loendur (siit ka raa-
maa harimine, p˜ollumajandus
matute)
t˜oeline, t˜oene, ehe,  ehtne
kirjutis
1Kaksteist oksa 十二支 ja k¨umme t¨uvi 十干 (じっかん) moodustavad 60-aastase s.t. inimp˜olve
pikkuse ajaarvamists¨ukli. 12 oksa alla kuuluvad j¨argmised m¨argid ‘rott’ 子 (ネ), ‘h¨arg’ 丑 (ウシ),
‘tiiger’ 寅 (トラ), ‘j¨anes’ 卯 (ウ), ‘draakon’ 辰 (タツ), ‘madu’ 巳 (ミ), ‘hobune’ 午 (ウマ), ‘lammas’
未 (ヒツジ), ‘ahv’ 申 (サル), ‘lind v. kukk’ 酉 (トリ), ‘ koer’ 戌 (イヌ), ‘notsu, metssiga’ 亥 (イ).
M¨argid on tuntud ka nn. hiina astroloogiliste m¨arkidena, k˜oik on kasutuslikud laenud. K¨umne t¨uve
m¨argid 甲・乙・丙・丁・戊・己・庚・辛・壬・癸 jaotuvad ¨ule kahe viie elemendi 五行 puu 木, tuli 火,
maa 土, metall 金, vesi 水 j¨arjekorras. Siit on eesti keeldegi j˜oudnud ¨utlemine ‘tulise draakoni aasta’
jne.
2Hiina Han-aegne uusaasta algas Gregoriuse kalendri j¨argi veebruari paiku, 11. kuu v˜oiks m¨arkida
seega jaanuari l˜oppu.
11
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
574
66
22

 


形声

✁H¨a¨aldusosutiks 化, ˜oige m¨ark algm¨ark on 華, 花 on tekkinud 華 asen-
dusm¨argina Han 漢 ajastul, 化 siin ¨uksnes foneetilises rollis.
音符
⇒ 化
SEOTUD, KUNA 花 ON FONEETI-
参考
⇒ 死
LINE LAEN
PRAEGU
POLE
OMAVAHEL
lill, ˜ois
raharaiskaja
lillesarnane, ˜oiekujuline
kirsi˜ois
kireva mustriline
kaunistus
silmatorkav, kena
kunstnikele ja geishadele makstav ra-
¨ulesl¨o¨odud, meigitud
ha

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
54
39
23
卜文

 
象形

✁Suure inimese 人 kujutis eestvaates. 〔説文〕seletab imiteerides L˘ao
ろうし
Zid 老子: “Taevas 天 suureks, maa 地 suureks, inimene 人 suureks.”
議類
⇒ 太

⇒ 赤
議類
⇒ 換
参考
⇒ 文 M ¨ARKIDE LUUKIRJA KUJUD

⇒ 人大 ON SUUR 人
SARNASED, 文 ON RINNAOSAS

説文
⇒ 因
⇒ 無

⇒ 天
suur, v˜oimas (m˜o˜otmetelt)
suureks tunnistama
eriti, ise¨aranis
umbes, enam-v¨ahem
suurelt , kaugelt, tublilt
k˜oige v¨a¨arikam
2 isiku kiituseks

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
63
31
24
12
卜文

 
指事

✁H¨a¨aldusosuti 白 (p¨aikses ja vihmas pleekinud kolbad) peale tehtud
r˜ohtkriipsu seletus ei vasta t˜oele, tegu on ilmselt iseseisva m¨argiga. 〔説文〕se-
かん
letab kui k¨umme korda k¨umme. K¨umme korda sada 百 annab 貫. V˜oib oletada
百 kujutavat kolpa, millele lisatud kriips oli kolmnurga △ kujutis v˜oi osuti kolba
ninaaukudele. Kasutusn¨aiteid muus t¨ahenduses kui ‘sada’ pole leitud.

⇒ 佰
参考
⇒ 白

⇒ 宿
sada (arv)
sada korda (midagi) tegema
sada korda
pingutama
palju, rohkearvuline

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
68
35
25

 
えん
形声

✁¨
Ummarguse kujuga ohvrianum, vana kuju 圓. H¨a¨aldusosuti on 員, v˜otmeks

てい
囗. 員 on 円 algm¨ark, alaosa 貝 kujutab lihtsustatult anumat 鼎. 員 on algselt
えんてい
がいい
¨ummarguse anuma 円鼎 kujutiseks. ¨
Ulaosas on ring ○. V¨alispiire 外囲 囗 on
lisatud hiljem.
議類
白川字統
⇒ 員
⇒ 圓
参考
白川字統
⇒ 運
⇒ 青 ALUMINE OSA POLE MITTE
参考
⇒ 院
KUU EGA LIHA VAID PIGEM
¨umarvorm, ¨ummargune asi
terve, kogu (maa ala v piirkond)
¨ummargune, ilma nurkadeta
ringjoon, ring
raha ¨uhik  jaapanis  (k¨umme SENi)
veatu, ilma puudusteta

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
65
40
26
卜文

 
びしょう
わずか
象形

✁Kujutab midagi piskut 微小. 〔説文〕seletus m¨arkide 八・
kombi-
natsioonist kujutamas midagi pisikest 微 on v¨a¨ar. Luu- ja pronkskirja m¨argikujud
lasevad arvata, et 小 kujutas v¨aikest merekarp 小貝 v˜oi v¨a¨ariskivi 小玉. Esimese
13



しょう
t¨ahenduses on m¨ark
, mis m¨arkides 鎖・瑣. V¨aike liha 肉 t¨ukk on 肖, mis oma-
しょう
しょう
しょう
しょう
しょう
korda esineb m¨arkides 梢・硝・鞘・削 jne. Sarnane on ka m¨ark 少, mis esineb
みょう
osana m¨arkides 妙・鈔・炒 jne.
議類
参考
⇒ 細
⇒ 少少 JA 小 ALGSELT SARNASED
議類
説文
⇒ 線
⇒ 亅 EI PEA PAIKA

説文
⇒ 肖
⇒ 八 EI PEA PAIKA
v¨aike, pisike (m˜o˜otmetelt)
enda halvustamine viisakas k˜ones
kergelt suhtuma, mitte paljuks pida-
v¨aikest viisi, veidi
ma
kohe, veidi aja p¨arast
v¨aeti, tilluke t¨u¨up
kerge, v¨aike prefiksina

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
78
32
27
卜文

 
じん
ひてん
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 人, millele alaossa lisatud 肥点. 〔説文〕seletab kui
k¨umme korda sada 百, v˜otmetena ‘k¨umme’ 十 ja ‘inimene’ 人. Pronkskirjas on
n¨aiteid 千 ja 人 segamini kasutamisest. Algselt 人・千・年 homofoonid 同韻, 卜文
on n¨aiteid kus 人 kujutis on kahe
, kolme
, viie r˜ohtkriipsuga
t¨ahendades
kaks-, kolm-, viistuhat.

⇒ 兌
比較!
⇒ 于

⇒ 学
比較!
⇒ 干

⇒ 年
tuhat (arv)
suure  arvuline , rohke, palju
tuhat korda

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
71
13
28

 
どうかい
象形

✁Kujutab metalli 銅塊 t¨ais valuvormi. 〔説文〕seletab kui  viit  五色 metalli,
こん
mis maa 土 sees ning millele lisatud h¨a¨aldusosuti 今, kuid m¨ark pole foneetiline.
きん
きん
きんいつ
全 m¨argikuju k¨ulgedel olevad t¨apid on samad kui
, mis m¨arkides 均・鈞. 均一
くわん
t¨ahendab valuvormi ¨uhtlast t¨aitumust.
kujutab valuvormi t¨uhjendavat k¨att, olles
14
かん
えん
かん
m¨argi
(parem pool sama kui m¨arkides 媛・緩) algkujuks. Muistse valumetallina
せいどう
せっきん
おうごん
kasutati pronksi 青銅 ja vaske 赤金, kulda nimetati 黄金. P¨arast s˜odivaid riike,
hakkas 金 t¨ahendama metalli ¨uldisemalt.

参考
⇒ 全
⇒ 幾
metalli ¨uldnimetus (viis metalli)
varandus, rikkus,  kuld
v¨a¨arismetall
element metall, metalsus
raha
Veenus  (planeet)
kell kui muusikainstrument
kullaproovi m˜o˜ot

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
115
33
29
卜文

 
象形

✁Vanas kirjapildis 萬, kujutab putukat.〔説文〕seletab kui putuka kuju-
ちゅう
じう
tist 蟲, v˜otmeks
, aga putuka nime j¨atab konkretiseerimata. On teooria skorpioni
たい kujutisest, kuid m¨argid ei sobi omavahel foneetiliselt. 萬 kasutusn¨aidet putuka
ばんぶ
t¨ahenduses pole, juba 卜文 kasutab m¨arki arvu t¨ahenduses, 万舞 oli Yin 殷 ajastu
tants.
旧字
比較!
⇒ 萬
⇒ 方
k¨umme tuhat (arv)
l˜oputult, l˜opmatuseni
eriti palju, l˜opmatult palju
kindlasti, igal juhul

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
145
12
30
卜文

 
象形

✁Kujutab voolavat vett, nagu 气 kujutab voolavat ˜ohku.

⇒ 港
VOOLAV ˜
OHK
参考
⇒ 气 水 ON VOOLAV VESI, 气 AGA
vedelik vesi (vt. aur, tuli)
Merkuur (planeet)
j˜oevesi, j¨arvevesi
vesinik
element vesi, vesisus (p˜ohi, must)
kolmap¨aev
15
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO

ツ〔漢〕 ニ か〔訓〕 ひ
に〔訓〕 ひ
4
13
1
31
チ〔呉〕
び〔訓〕 ひ〔訓〕
卜文

 
たいよう
象形

✁P¨aikese 太陽 kujutis, sisemine t¨app annab n¨aitab taevakeha ennast
じったい
実体, samamoodi nagu Kuu 月 t¨apid. On selgitusi, mis r¨a¨agivad t¨apist kui linnu
kujutisest v˜oi laigust, vanad vormid n¨aitavad, et tegu on lihtsalt t¨aitva t¨apiga.
比較!
⇒ 曰 MANAGA MANAANUM
類義
P¨aike
⇒ 陽 — P ¨AIKESEVALGUS
詞》
反対
⇒ 月 — KUU
p¨aeva loendur《単位》
valge aeg, p¨aevane aeg, l˜ouna
ajavahemik , -p¨aeva
類義
類義
⇒ 昼 — L ˜OUNA ⇒ 夜 — ¨O ¨O
Jaapan
類義
p¨aev, aeg p¨aikeset˜ousust p¨aikeset˜ousuni
⇒ 和 — YAMATO
iga p¨aev, p¨aevast p¨aeva, p¨aeviti《副
p¨uhap¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
25
2
32
卜文

 
象形

✁Vana kuju
, Kuu kujutis, t¨app samamoodi tulnud kui P¨aikesel 日,
ゆう
algselt sama m¨ark kui 夕.

説文
⇒ 明
⇒ 多

比較!
⇒ 間月 SIIN KUI LIHA 肉
⇒ 肉
kuu (taevakeha)
kuupuhastus
kuu (ajavahemik)
laup¨aev
periood, iga kuu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
23
17
33
卜文

 
こう
きょく
べき

会意

✁Vana m¨ark 學・ , koosnedes 爻・臼・冖・子. M¨argi algkuju
ちぎ
kujutab harjapuudega 千木 ehitist, kus toimus noormeeste initsiatsioon. 臼 on
してい
kahe k¨ae kujutis, mis asetamas ehitisse noorukit 子弟. 爻 v˜oib vaadata ka koos 子
16
nagu m¨argis
(教). 〔説文〕annab m¨argi ˜oigeks kujuks
ning seletab seda kui
かくご
valgustatuks 覺悟 saamist, ˜opetuse vastuv˜otmist.  Muistne  initsiatsioonikoda oli
じんじゃ
suurte harjapuudega, sarnane Shint¯o p¨uhamutega 神社. Seal elati karmi elu ning
p¨uhendati salajastesse ˜opetustesse k˜orgest soost lapsi 小子・小臣. Zhou 周 ajal
しゃぎ
˜opetati kombeid 射儀. Algselt samad

jagunesid hiljem kasutuse j¨argi eraldi
m¨arkideks.
議類

⇒ 教
⇒ 子
旧字

⇒ 學
⇒ 爻

白川字統
⇒ 千
⇒ 攴
˜oppima, teadmisi omandama
˜opperuum, kool
˜oppimine (klassikute)
˜opilane, ˜oppur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
2
82
183
34
卜文

 
おく
象形

✁Kujutab sissek¨aiku ruumi 屋, lisades 屋 seinad saame
(内). M¨ark
ない
kujutab sissek¨aigu piidapuid ning on ‘sisemusega’ 内 tihedalt seotud. Luukirjas 卜
文 kasutati m¨arke 入・内 segamini.
異字同訓
⇒ 要 入る V ¨ALJENDAB SISSE PANE-
参考
⇒ 字
KUT, 要る AGA VAJADUS
反対
⇒ 出
議類
⇒ 進
参考
⇒ 内
sisenemine
ma
siise v˜otmine, kokku korjamine
¨uks hiinakeelsest neljast toonist [入
perre  tulemine
声]
riigi v. valitsemisala keskusesse tule-
¨uhe asja v¨arvide loendur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
10
35
35
卜文

 

じん
会意

✁M¨arkide 禾・人 kombinatsioon, t¨anurituaal viljakusjumalale, kus  kanti


こくれい
spetsiaalset 禾 kujulist peaehet. 委 kujutab naise kuju, kes viljajumalale 穀霊 tant-

sib. 年委 kujutavad meest–naist, kes koos viljajumalale tantsivad 舞う. On alust
17
oletada, et vastav  rituaal  oli seotud ka sugulise l¨abik¨aimisega nagu Kagu-Aasias

veel t¨anap¨aevalgi. Yin 殷 ajastul kasutati aasta m˜oistes 祀, Zhou 周 ajal 年 m¨arki.
ねん
〔説文〕seletab kui vilja 穀 valmimist 熱, vastavaks m¨argiks on tegelikult 稔. 年
on foneetiliselt seostatud ka ‘tuhandega’ 千, aga luu- ja pronkskirja 卜文・金文
m¨argikujud seda oletust ei toeta.

白川字統
⇒ 千
⇒ 人
参考
白川字統
⇒ 委
⇒ 禾
kalendri aasta, 365 p¨aeva
saak, l˜oikus (¨uhe aasta oma)
vanus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
24
18
36
卜文

 
しん
象形

✁Kujutab kasvavaid rohttaimi.〔説文〕seletab kui j˜oudsalt 進 kasvavaid
taimi, sidudes 生 ja 進 foneetiliselt, mis ei pea paika. Luukirjas on n¨aiteid, kus

生 kasutatakse lihtinimese t¨ahenduses, vastandina ¨ulikule 子. Algne t¨ahendus on
せいめい
siiski elu 生命. Lihtrahva t¨ahendus on laiendus 転義. On n¨aiteid m¨argikujust
たね
mis kujutab pakatavat seemet 種.
異字同訓
⇒ 産

⇒ 性
議類
⇒ 貞

⇒ 牲

⇒ 姓
elama, elus olema
noor, kogenematu
s¨unnitama, elu andma, looma
kaasas¨undinud
kasvama, v˜orsuma
eriti
v¨arske,  naturaalne , toores
puhas, segamata
elav, elus olev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
382
14
37
卜文

 
ちぬしかみ
象形

✁Kujutab maajumalat 地主神・社神3, Maa s¨unnitavat v¨age, on algm¨argiks
しゃ

とせい
p¨uhamule 社・吐. 〔説文〕seletab kui maiste asjade s¨unnitajat 吐生. 土 oli vanasti
3Teatud kogukonnaga seotud jumalus 土地神 (とちしん), reeglina paikkonniti erinevad, s¨unnip¨aev
2. kuu 2. p¨aeval.
18
しゃ・そそぐ
foneetiliselt sarnane 社 m¨argiga, foneetiliselt ja t¨ahenduslikult seotud ka 寫(写)・
しゃ
瀉 m¨arkidega. Vanades kujudes on 土 ¨ulal t¨apid, mis n¨aitavad ohvriviina 酒 va-
かんちょう
lamist maha
鬯 puhastusrituaalis. 土 on rituaalide sooritamise p¨uha paik, koos
こつでん
p¨uhamuga selle keskel. Uudismaa avamist nimetati
田, m¨ark
) kuju-
tab Maaisa poole palves sirutatud kahte k¨att. Maa kuulus kuninga juures oleva
p¨uhakoja 社 haldusesse.
音符
⇒ 社 VANASTI H ¨A ¨ALDUS 土 SAMA 比較!
⇒ 士
MOODI KUI 社
参考
⇒ 吐
pinnas,  maapind
Saturn (planeet)
maaema, kodupinnas
savist muusikainstrument
maa, valitsusala
rituaal maajumalale
maarahva moodi, maakomme
laup¨aev
element maa, maisus (kesk

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
414
11
38
卜文

 

象形

✁Kujutab p˜olevat leeki. Vanasti oli homofoon 衣・葦 m¨arkidega.
議類

⇒ 思
⇒ 畑
議類

⇒ 焼
⇒ 赤
tuli, mis p˜oletab ja annab valgust
p˜oletav tunne
kahjutuli
tulel k¨upsetatud s¨o¨ok
element tuli, tulisus
v¨ae¨uksus, kompanii (KB)
Marss (taevakeha)
teisip¨aev

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
21
86
39
卜文

 
じゅうじろ
じゅほう
象形

✁Kujutab ristteed 十字路, seotud ristteel teostatava maagiaga 呪法 nt.
じゅつ
ほすう
術・衒・衢. 〔説文〕v¨aidab, et m¨ark kujutab vasaku-parema jala jalaj¨algi 歩趨,
pronkskiri kinnitab risttee kujutist.
19
議類
参考
⇒ 路
⇒ 衒
議類
参考
⇒ 道
⇒ 衢
参考
説文
⇒ 杭
⇒ 歩行 KUJUTAVAT JALAJ ¨ALGI
minema, edasi liikuma
aja kulg
reis, (kodust) v¨alja minek
pikk laulu stiil
teoks tegema, tegema, t¨o¨otama
viis
d¨unaamilist
elementu
tegutsemine, (enese) ¨ulal pidamine,
(pu,tu,ma,me,ve)
usuline
¨uks KANJI kir
tee

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
45
91
40
卜文

 
がん
ぼう
象形

✁Kujutab silmaga 眼 inimest, pime inimene on 望. 見 m¨arkis ka ohu
ette n¨agemist, aimdust. 見  viitab  kaaslase ‘kaemise’ kombele, kus suheldi partneri
れい
vaimuga 霊.
議類
⇒ 眼

⇒ 覚
議類
⇒ 研硯 T ¨AHENDAB RIIVI, LUISKU,

⇒ 親
研 AGA LIHVIM
参考
⇒ 望

⇒ 視
n¨agema, asjade vormi n¨agema
vaatenurk, m˜otteviis
kohtuma , kokku saama
v¨aljendamine, v¨alja paista laskmine
passiivi v¨aljendav abitegus˜ona
silme all, otse nina ees

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
508
107
41
卜文

 
しんしょく
象形

✁Vana kuju on
. Kujutab pidustusteks ehten˜oelaga 簪飾 juukseid
kokku  pannud  perenaist. Lisades k¨ae 又 (手) saame pidustusteks ettevalmistusi
びん
てつ
tegeva naise 敏. 〔説文〕n¨agi v˜otmem¨argina rohtu 屮, t¨ahendusena esitab ‘roht-
lat’. Vastav m¨ark on k¨ull olemas
, kuid pole 毎 algt¨ahendus. Pronkskiri annab
びん
毎 algseks t¨ahenduseks ‘tegutsema, valmistuma, t¨o¨otama’. Kasutatud r¨o¨obiti 敏.
20
しょう
Pidustuseks ettevalmistuvat perenaist kujutab ka 捷, ennast ¨ulem¨a¨ara ehtinud  nais -
どく
terahvast t¨ahistab 毒. Kasutus m¨a¨ars˜onana on laen.
議類
⇒ 昧
白川字統
⇒ 捷

⇒ 母
白川字統
⇒ 敏
参考
⇒ 各
白川字統
⇒ 毒
参考
⇒ 謀
igakord, esinemissagedust n¨aitav
alati, ¨uha uuesti ja uuesti
himustama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
246
180
42

 

さじ
仮借

✁Algselt sama m¨ark kui 是, lusika kujutis 匙, aga kasutusn¨aiteid pole. 〔説
しん
文〕seletus  hommikul  晨 rohust t˜ousvast p¨aikesest 日 ei pea paika. Praegune
そう
t¨ahendus tulnud m¨argi 蚤(早) foneetilise ¨ulekandmisena, 早 on kasutatud sega-
そう
mini 草 m¨argiga.
参考
⇒ 匙
参考
⇒ 蚤
参考
⇒ 是
反対
⇒ 晩
参考
⇒ 草
varajane tund
eesliitena t¨ahendab noorust
kiirelt, k¨armelt

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
135
129
43
卜文

 
ふた
きぶつ
いん
仮借

✁Kujutab kaanega 蓋 anumat 器物, t¨ahendus s¨ailinud m¨argi
(飲) alg-
kujus, kus vasak pool
koosnebki 今 kujutisest ¨ulal ning k¨a¨arn˜oust 酉 all. Algses
がん
ねん
ぎん
いん
t¨ahenduses 今 kasutamisn¨aiteid pole. Esineb osana ligi 30 m¨argis. 含・念・吟・陰
jne. 〔説文〕liigitab m¨argi
v˜otme alla ja n¨aeb ainult ajalist t¨ahendust, mis on
laen.
21
音符
⇒ 念
反対
⇒ 昔

⇒ 飲今 ON 飲 VASAKUL ¨ULAL
praegu, antud momendil
kui siiski, kui ometigi, kui aga
kohe, just kohe

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
17
117
44

 

じぞく
形声

✁H¨a¨aldusosuti 寺 ¨uheks t¨ahenduseks on ‘edasi kandma’ 持続. 〔説文〕se-
しじ
letab m¨arki aastaaegade t¨ahenduses 四時, mida luu- ja pronkskiri 卜文・金文 ei


kinnita. Hoopis 時 ja 止 on samat¨ahenduslikud. 時 on kasutatud segamini ka 是
m¨argiga. Konfutsiuse
Vesteid ja vestlusi 〔論語〕kasutab m¨arki juba aastaaega-
de t¨ahenduses.
音符
⇒ 寺
議類
⇒ 溲
議類
⇒ 止
aeg,
aastaaeg
(kevad–suvi–s¨ugis–
ajaarvamine, kalender (kuu)
talv)
k¨usima ( sobivat  hetke)
¨uks 12st p¨aevatunnist (kuukalender)
see v˜oi too
ajastu, epohh
J: muide, aga muide
hetk, sobiv moment, v˜oimalus

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
30
43
45
卜文

 
会意

✁¨
Ulemises osas 八, all m˜o˜ok 刀; terariistaga kaheks osaks 両分 t¨ukeldama.
〔説文〕seletab kui m˜o˜ogaga lahutama 分別. 別 m¨argib kontide l˜oikamist, 分 liha
t¨ukeldamist.
異字同訓

⇒ 別
⇒ 八
議類

⇒ 払
⇒ 刀
jagama,  osadeks  tegema, t¨ukeldama
k¨ullaladaselt, piisavalt
poolitama, pooleks tegema
pikkus¨uhik(1/10 SUN), pindal¨auhik
sorteerima, vahet tegema, liigitama
minut, 1/60 tunnist 11
oma osa, oma osakaal (ametis)
22
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
212
42
46

 
象形

✁Vana kuju on
. Kujutab pooleks l˜oigatud lihakeret, ¨ulemises osas olev 八
ぎゅう
n¨aitab poolitamist. 〔説文〕seletab kui poolitamist 中分, mis koosneb 八 ja 牛
ふく
ほう
はん
osadest. 副・剖・判 on k˜oik algselt sama algh¨a¨alikuga.

⇒ 伴

⇒ 牛

⇒ 八
反対
⇒ 丁

⇒ 判
keskkoht, poolitus
poolitama
pooleni ulatuma
paaritud numbrid

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
168
116
47

 こう
形声

✁交 kannab h¨a¨aldust, m¨argi algne t¨ahendus on jalapakud v˜oi jalatapp (vt.
かい
こう
こうりょう
械), algup¨ara v˜oib otsida ka 爻 m¨argist (教) ja 校猟, mis viitab  puudest  ehitatud
こうせき
loomal˜oksule. 校 m¨argib ¨uldiselt puude ristamisel 交積 saadud konstruktsioone.
議類
⇒ 較
参考
⇒ 傚

⇒ 木
白川字統
⇒ 爻
参考
⇒ 交
˜opetuse andmise koht
tagasi  tulema  (enesele)
ametniku nimetus Hiinas
v˜ordlema, j¨arele  uurima  ja paika pa-
jala v˜oi k¨aepakud (rauad)
nema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
105
87
48
卜文

 
象形

✁Algne vorm 來, kujutab teraviljavart 麥 (麦), iga aastast viljasaaki.
ぼうし
〔説文〕seletab kui viljapea 芒朿 kujutist. Viljapea t¨ahendus kandus juba luukir-
jas 卜文 ¨ule (andami) viimisele, tulevale perioodile, tulevale aastale ja  seej ¨arel
23
tulemisele-minemisele ¨uldisemalt. T¨ahendused  enamuses  laenud 仮借.

⇒ 麦
tulema, l¨ahemale liikuma
siia maani,  senini
p˜ohjustama,  tuletama
ettepanev verbi vorm lausel˜opus
see mis on ees
KANBUN

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
510
264
49
卜文

 

会意

✁Koosneb suurest 大 inimesest ja tulest 火, kujutades ennast tuleri-
しゅうふつ
しゃ
tuaalis puhastavat 修祓 inimest, algt¨ahendus s¨ailinud m¨argis 赦. Tule kasutamisele
くん
ふん
t˜orjerituaalides viitavad ka 薫 ja 焚.
議類
⇒ 赭

⇒ 火

⇒ 大
参考
⇒ 朱

⇒ 庶 TEGELIKULT POLE OMAVAHEL
参考
⇒ 空
SEOTUD, KUIGI 説文 NII V ¨
AI
punane v¨arv, tule v¨arv, l˜ouna ja suve
paljas , ilma katteta
v¨arv
verine, verd tarretama panev
punast v¨arvi
kommunistlik
keskmine, k˜oige olulisem osa
7:

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
192
19
50
卜文

 

じん
けん
会意

✁Algselt jalg 之 ja inimene 人, sama ehitus kui ‘vaatama’ 見, m¨ark on
seotud t˜orjerituaaliga (ka ohverdamisega), mis pidi kindlustama ohutu teekonna
どう
ning pahad vaimud eemale ajama. Sarnased riitused on peaga t˜orjerituaal 導 ning
せい
せん
kaunistatud kulmuga silm 省. Pesemine 洗 t¨ahendas algselt teeloleku j¨argset jalga-
ぜんしん
de puhastamist. 〔説文〕seletab m¨arki kui edasi suunas minekut 前進, foneetiliselt
ぜん
l¨ahedane 前.
24
音符
⇒ 洗
参考
⇒ 道
音符
⇒ 跣
白川字統
⇒ 之
参考
⇒ 脱
白川字統
⇒ 人
参考
⇒ 見
esiots, see mis on ees
ette minek, esile t˜ousmine
serv
k˜oigepealt, peamine
varem (elanud), esi(vanemad)

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
422
299
51
卜文

 
象形

✁Suurele inimesele 大 lisatud ¨ules ring (praegu r˜ohtkriips) n¨aitamaks
てんちょう
tema peanuppu 巓頂. 〔説文〕seletab kui k˜orget kohta. Algt¨ahendus pole seotud
とうちょう

taevaga, vaid viitab inimese laubale 頭頂. ‘Maa’ 地 tarvis kasutatud vana m¨ark

t¨ahistas jumala maapeale laskumise kohta 墜. 天 on t¨ahendanud ka pea maha
さくてん
v˜otmist—peata jumal 刑天 viitab samuti sellele, vastav rituaal oli 鑿天. Taeva
てんめい
t¨ahendus ja p¨uha- v. taevamandaadi 天命 t¨ahendus on hilisemad.

反対
⇒ 大
⇒ 地
taevas meie pea kohal
abikaasa austav nimetus
k˜orgem jumal taevas
jumalate maailm (仏)
kogu loodusmaailm
paradiis
taevane k¨ask, taeva mandaat
p¨aev
taeva k¨asu j¨argi toimiv valitseja, kei-
10 esivanemate maa
ser

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
69
171
52

 

形声

✁Vana kuju 氣 ja
. H¨a¨aldusosuti 气 pluss 米 t¨ahendas nagu 〔説文〕m¨argib
k¨ulalistele antavat s¨o¨oki
. Praegused t¨ahendused on ¨ule  kantud  m¨argilt 气, mis
kujutas voolavat ˜ohku.
25
議類
⇒ 慨
参考
⇒ 愾

⇒ 气
hinge˜ohk
aastaaegade
ja
ilmastiku
muutu
gaasiline substans
p˜ohjustav j˜oud
inimese  eluj ˜oud, vitaalsus
inimese tunnete ja emotsioonide alus
Hiina meditsiinis keha kaitsev [陽]
vormitu ja n¨agematu tugev j˜ou
j˜oud v v¨agi

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
595
60
53
卜文

 
象形

✁Kujutis vihmast, mis pilvedest alla sadamas. 〔説文〕seletab ¨ulemist
けい
kriipsu 一 kui taeva 天 kujutist, 冂 kui pilve 雲 ning selle vahel
vett 水 sadamas
ふる. Luu- ja pronkskirja 卜文・金文 m¨arkides ¨ulemist kriipsu aga sageli ei esinegi.
参考
説文
⇒ 雪
⇒ 一一 KUI TAEVA M ¨ARK
参考
白川字統
⇒ 需
⇒ 電
vihm, veekujulised sademed
sadama (ka l¨ortsi, rahet)
vihma sadama, vihma kallama
niisutama, kastma

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
100
198
54
卜文

 
あいそむ
会意

✁Kaks inimest seljakuti seismas 相背く. 〔説文〕seletab kui seljaku-
そむく

ti olemist 乖. M¨argi 背 algkuju. Kasutati juba luu- ja pronkskirjas p˜ohjapoolsete
はい
maa alade t¨ahenduses
. Selja p¨o¨oramisest tuleneb ka p˜ogenemise t¨ahendus nagu
はいほく
ほくしつ
ほくどう
敗北, naise ruum  elamus  北室 ning naise ema elukoht 北堂. P˜ohi on seotud yin 
なん
poolusega, l˜ouna 南 yangiga 陽. Hauad paiknesid samuti asulate p˜ohjakaares.
旧字
白川字統
⇒ 乖
⇒ 背
参考
反対
⇒ 倍
⇒ 南
26
p˜ohjasuund, k¨ulm maa
p˜ogenema
p˜ohja suunas minema
selga keerama
p˜ohjapoolne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
194
199
55
卜文

 
みょう
象形

✁Mi´ao 苗 rahva kunagise l¨o¨okpilli kujutis, pillil polnud p˜ohja, kasutati
どうこ
¨ules riputatuna ˜ohku (m¨argi ¨ulaosas sang), hiljem arenes pronkstrummiks 銅鼓,
s˜ona t¨ahistas ka l˜ounarahva eksootikat ja kombeid.

⇒ 献
参考
⇒ 暖

⇒ 遖
l˜ouna, l˜ounasuund, soe koht
luuletused [詩 経] kogumikust [周
l˜ounasse minema
南][召南]
l˜ounapoolne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
93
141
56

 

わく
さい
会意

✁Algne kuju 國, koosneb piirim¨u¨urist 囗 ja kaitstud k¨ulast 或 (口 ja 戈),
ほう
m¨arkideski kaitstud asulat. 〔説文〕k˜orvutab 国 ja 邦, aga viimase puhul on te-
ふうじゅ
ほういき
gu k˜orgendatud 封樹 hauaplatsiga 邦域. 邦 ja 国 on kasutatud segamini, kuigi
こく
et¨umoloogiliselt on m¨argid erinevad. 圀 on hilisem Tangi 唐代 aegne m¨ark.
議類
⇒ 報 報 ON VASTUS, REAGEERING
参考
⇒ 圀
議類
⇒ 訃 訃 ON SURMATEADE
参考
⇒ 家
議類
⇒ 邦
maa, l¨a¨an,  rahvusriik
koduk¨ula, kodukoht
¨uhendriik, riikide liit
Jaapan
kodumaa

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
18
317
57
卜文

 
さい
ばん
会意

✁M¨argi luu- ja pronkskirja kuju koosneb manan˜oust
ja taldriku 盤
27
ぼん
どうぼう
kujutisest 凡, rituaalile viitav t¨ahendus  kajastub  alkoholi n˜ous 同瑁, mida kasuta-
はい
ti uue kuninga p¨uhitsemisel. 同 on kasutatud peekri 杯 t¨ahenduses, mida algselt
きょう
きん
kasutati ohvriviina mahavalamiseks. Tegevust m¨argib 興 ja 釁, mille ¨ulaosas on
しゅ
そそぐ
kujutis kahe k¨aega hoitavast peekrist 同, millest viina 酒 valati 灌. M¨ark t¨ahistab
sissep¨uhitsemisrituaali n˜oud, rituaalis osalejad saavad selles omavahel kokku liide-

いったいか
tud. 和 on s˜ojav¨aeline allumisrituaal, 同 samastumisrituaal 一体化.〔説文〕seletab
ごうかい
m¨arki kui sobimist, klappimist 合會.
議類
⇒ 胴
参考
⇒ 共
議類
⇒ 衝
反対
⇒ 殊
議類
⇒ 通
samasugune , samav¨a¨arne, v˜ordne
kogunema
samaks
tegema,
samastama,
koos, ¨uhes
v˜ordsustama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
11
883
130
58
卜文

 

象形

✁卜文 n¨aitab m¨arki
, kus ‘vihma’ 雨 all on suled 羽. 〔説文〕seletab
じょうおんじ
せつ
せつ
samade l˜opph¨a¨alikute 畳韻字 kaudu 雪 t¨ahenduseks ‘ seletama ’ 説, h¨a¨aldusosutina
すい
esitab 彗, mis ei pea paika. 卜辞 laseb meil oletada, et 雪 ja
olid algselt samad

すす
m¨argid.
on jumala nimi, kellelt paluti vihma. 雪 t¨ahendus ‘puhastama’ 雪ぐ
さつ
しき
tuleneb laenuna 刷・拭 m¨arkidega segakasutusest.
議類
参考
⇒ 拭
⇒ 朱
参考
参考
⇒ 彗
⇒ 雨
lumi, lumivalge
loputama, puhastama
lund sadama

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
20
196
59
卜文

 
仮借

✁Kujutab ¨ulalt ja alt k¨atevahele haaratud  kotti
. 〔説文〕seletab kui
p¨aikest, mis puu tagant idakaarest t˜ousmas. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad 東 sarnase-
じょう
そう
na 襄 algm¨argiga
. Algt¨ahendus on s¨ailinud m¨argis 曹, millel algkujus on ¨ulal
28
ごくしょう
kaks 東 kujutist
t¨ahendab kohtuprotsessil 獄訟 poolte esitatud tagatisi ning
せいやく
vande 誓約 andmist. Kaks 東 kujutavad siin tagatiseks esitatud kotte
議類
⇒ 青
反対
⇒ 西

⇒ 柬 ALGKUJUS
SARNASED,
M ˜
OLEMAD KUJUTAVAD KOTTI
ida, p¨aikese t˜ousu ilmakaar
Tokyost v. Hakonest idapoolsed alad
itta minema
AZUMA
idapoolne

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
224
431
60

 
こう
形声

✁Vana kuju on
. H¨a¨aldusosutit 工, kasutatakse viitena k˜overale, paindunud
わんきょく
くうきょう くうきょ
くうこう
彎曲 asjale nagu 杠・虹. Algselt t¨ahendas 空 auku ja t¨uhimikku 空竅・空虚・空孔,
taeva t¨ahendus tuli hiljem.
議類
⇒ 攻
参考
⇒ 無
議類
⇒ 肛
反対
⇒ 実
参考
⇒ 徒
t¨uhjus
olematus
t¨uhi, ei midagi endas hoidev
budistlik valgustatus
反対
⇒ 実
taevas
niisama, asja eest teist tagant
西
L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
183
197
61
卜文

 
仮借

✁Nagu k˜oik suunam¨argid on 西 foneetiline laen, 卜文 j¨argi peaks olema
あらめ
かご
suure silmaga 荒目 s˜oela v. korvi 籠 kujutis, vastavaid kasutusn¨aiteid pole leitud.
〔説文〕seletab m¨arki kui linnu pesa, kuhu  linnud  ˜ohtul, p¨arast p¨aikese loojumist
せい
せい
l¨a¨ande, laskuvad. Linnupesale vastavad m¨argid on 栖 ja 棲. Lindudega 鳥 seost
kinnitavaid n¨aiteid luu- ja pronkskiri samuti ei paku.
29
議類
⇒ 白
参考
⇒ 聲
議類
⇒ 秋
l¨a¨anesuund, p¨aikese loojumise suund
l¨a¨ande minema
Euroopa, oksident
l¨a¨anesuund
surmaj¨argne maailm budismis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
8
46
226
62
卜文

 
ぼうろう
象形

✁Kujutab kaarega v¨aravaid, mille kohal on vahitorn 望楼. Sellist lin-
けいかん
nam¨u¨uri ehitist kutsuti 京観. 〔説文〕seletab kui inimese ehitatud v¨aga k˜orget
こう
きゅう
高 ehitist k¨unkal 丘. Luu- ja pronkskirja m¨argid  esitavad  alaosas v¨aravakaarega
てい
きょうきゅう
ehitist, mitte k¨ungast 丘. M¨ark on sarnane 高・亭. M˜oistet 京丘 kirjeldatakse kui
せんししゃ
せきしほうど
きょうかん
s˜ojasurnute 戦死者 ¨uhishauda 積尸封土, mille kohale on ehitatud vaatetorn 京観.
ぐんもん
ぐんれい
N¨aha on ka 京 kasutamist s˜ojav¨aravana 軍門, samas toimetati s˜ojarituaale 軍礼 ja
ぎせい ころす
toodi ka ohvreid 犠牲 宜. Pealinna t¨ahendus hilisem.
議類
⇒ 京

⇒ 高 ALGSELT V ¨AGA SARNASED
議類
⇒ 億
M ¨
ARGID
議類
参考
⇒ 兆
⇒ 景

⇒ 涼
pealinn, valitseja asukoht
12+1 v. 12+4 nulliga number
k˜orge valitsusk¨ungas
Kyoto l¨uhend

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
10
55
80
63
卜文

 
がいせんもん
会意

✁Koosneb triumfikaare 凱旋門 京
さい
l¨uhendatud kujust ja manan˜oust 口. T¨ahendab v˜olvidega ehitust, kuhu pandi lahin-
けんきしたい
gus langenud 遣棄死体¨ulikud ning mille ¨umbruses sooritati vastav matuserituaal.
たたき
けい
〔説文〕seletab k˜orge kindlusetornina 崇 koosnedes piiravast m¨u¨urist 囗・冂, mis ka
そうしゃ
lao 倉舎 funktsioonis. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad, et 口 on mana- v˜oi t˜ootusn˜ou,
ぼうろう
ろうかん
きょう
mitte ehitis 囗. ¨
Ulemine osa on vahitorni 望楼・楼観 kujutis, analoogiliselt 京 ja
てい
もんけつ
しゅくとう
亭 m¨arkidega. Torniv¨aravasse 門闕 asetati man aou 祝祷 ning toimetati halbade
あくじゃ
こうじょう
ぎれい
vaimude 悪邪 t˜orjerituaal 候禳の儀礼.
30
議類
⇒ 人

⇒ 口口 SIIN MANAN ˜OU

⇒ 京 ALGSELT V ¨AGA SARNASED
説文
⇒ 冂
M ¨
ARGID
k˜orge (ehitus v koht)
vana, iganenud
suure v¨a¨artusega, k˜orge seisuselt,
kalliks  pidama , t¨ahtsaks pidama
osav
austav v¨aljend
kuulus, k˜orgelt hinnatud
rikas
kallis, hinnaline, v¨a¨artuslik

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
148
219
64

 
ちょう
かんち
形声

✁H¨a¨aldusosuti 丁 ja p˜old 田, m¨arkis algselt p˜olluvaheteed 間地 ning ¨uldisemalt
くが
eri p˜oldude vahelist piiririba 区画.
議類
参考
⇒ 村
⇒ 丁
p˜ollupiiri tee
(間)
linn
p˜ollupinna ¨uhik 9930 m2, 3000 TSU-
linnaosa  (市町村)
BO (坪)
pikkus¨uhik u. 109 meetrit v. 60 MA-d

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
7
446
45
65

 


形声

✁H¨a¨aldusosuti on 可, 卜文 j¨argi ‘kandami’ 荷 algvorm, kus inimene  kand -
ほこ
になう
mas hellebardi 戈. 〔説文〕seletab kui kandmist
. K¨usis˜ona t¨ahendus on tulnud


k¨usis˜ona 可 t¨ahenduse ¨ulekandmisel. Vt. 伺 ja 呵.
音符
⇒ 可

⇒ 呵
議類
⇒ 羽
参考
⇒ 荷

⇒ 伺
mis (k¨usis˜onana)
kumb , milline
milline, missugune
sellep ¨arast
et,
kuna
(vastusena
miks (k¨usis˜ona)
k¨usimusele)
31
k˜ohkluse ja kahtluse v¨aljendaja
(sest)
lause alguses loob kausaalse suhte,
miks k¨ull, miks ometi (im

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
164
69
66
卜文

 
象形

✁Kujutab inimest eestvaates koos rinnale tehtud p¨uhitsevat punast v¨arvi
しゅ
まじ
くわく
朱 t¨atoveeringuga 文身. 〔説文〕t˜olgendab kui segamini kirjutatut 錯はれる畫な
り, 交文. 文 ise pole kiri, vaid kirjaga inimese kujutis, mis erinevalt ‘suur inimene’
だい
大 m¨argist on rinnaosast laiendatud. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad rinnal risti × ja
せんじん
心 kujulisi m¨arke. 文 kasutati eess˜onana vanemate 先人 kohta. Matustel tehti pu-
きょう
かいしん
nase v¨arviga lahkunu p¨uhitsemiseks tema rinnale 胸 maaling 絵身, sama kommet
そう
せき

さん
げん
j¨algiti ka abiellumisel 爽・
・爾, s¨unnitamisel 産 ning raugaikka j˜oudmisel 彦.
T¨atoveerimine on seotud p¨uhendusrituaalidega, olles osalejat puhastava ja kaitsva
きょうれい
きょう
toimega. Matuserituaali 凶礼 korral tehti rinnale  rist  nagu n¨aha m¨arkidest 凶・兇・
きょう きょう
匈・恟・胸. Yin 殷 ajastul oli t¨atoveerimine veel ¨uldrahvalik  komme  nagu hiljem
paljude Kagu- Aasia  p˜olisrahvaste, ka  jaapanlaste  juures on avastatud. 文 m¨argiga
しつ
on ¨ule tuhande s˜ona, vastandm¨argiks v˜oiks pidada 質.
参考
⇒ 凶 凶 MATMISRIITUS KEHAKIRJA-
GA
GA
参考
⇒ 爽 爽 ON RISTIM ¨ARGID S ¨AILINUD
参考
⇒ 大 M ¨ARKIDE LUUKIRJA KUJUD
参考
⇒ 爾 爾 ON RISTIM ¨ARGID S ¨AILINUD
SARNASED, 文 ON RINNAOSAS
参考
⇒ 産 産 S ¨UNNIRIITUS KEHAKIRJAGA
RISTIM ¨
ARK
参考
⇒ 彦 彦 RAUGARIITUS KEHAKIRJA-
muster, v¨alispidine kaunistus
kirjat¨ukk
v¨aljan¨agemiselt ilus
haridus  ja  kunst  (vastandina j˜oule,
v¨alispidiselt kaunistama
s˜ojale)
kirjam¨ark,
piktograaf,
asja
kuju
osavusmeisterlikkus
j¨aljendav
Hiina kuninga nimi

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
662
159
67
卜文

 
おの
ふえつ
会意

✁Kujutas 斧 kirvest ja 又 k¨att. Puusepa- v˜oi ohvrikirvest 斧鉞, hoidev
つえ
inimene. 〔説文〕seletab m¨arki koosnevat vitsa 杖 hoidvast k¨aest 又, t¨ahenduseks
32
leibkonna pea. On seletus ka tuld hoidvast k¨aest, kuid pronkskirja m¨ark on selgelt
まさかり
おう

kirve 戉(鉞) teraosa 鉞頭 kujutav. Samuti nagu 王・士, n¨aitab 鉞 rituaalriistana selle


hoidja seisust. 父 on kasutatud austava eess˜onana, hiljem asendati 甫 m¨argiga.
議類
⇒ 鉞
反対
⇒ 母
参考
⇒ 甫
A1 isa,
vanem
meesterahvas,
B1 onu, vanem meesterahvas
h˜oimuvanem
isalik  persoon

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
14
265
120
68

 


ぎょ
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 吾, t¨ahenduses kaitsma
・禦. 言 ja 語 on samade alg-
そうせい
げん
ぼうぎょ
h¨a¨alikutega 双声. 言 on r¨undav 攻撃 s˜ona, 語 hoopis kaitsev 防禦 s˜ona. 〔説文〕
ろん
k¨asitleb t¨ahenduses ‘seletus,  vestlus ’ 論. V˜oib oletada, et「言々語々」oli ¨uheks
ことだま
ちれい
いぶ
viisiks s˜onamaagiaga 言霊 maavaimude lepitamisel 地霊慰撫.
音符
参考
⇒ 五
⇒ 吾
音符
参考
⇒ 言
⇒ 齬
jutustama, seletama, vestlema
s˜ona, v¨aikseim t¨ahenduslik ¨uhik kee-
dialoogi pidama, kahek˜onet pidama
les
jutt, lugu
rahvuskeel
RONGO hiina klassika

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
4
560
158
69
卜文

 
ゆう
会意

✁Koosneb kahest 又 m¨argist: kahe k¨aega vastastiku abistama. 〔説
どうし
ゆう
文〕seletab, et samameelsetest 同志 saavad s˜obrad 友. Pronkskirja m¨argin¨aited
そう
しゅう
ゆう
on sarnased m¨argiga 双. 〔説文〕segab omavahel ¨ara 習 ja
, viimane m¨argib
manan˜ou juures k¨asi kokku pannes verevande andmist, sugukonna 同族 siserituaal.
ゆうぎ
友 t¨ahistab sugukonna ¨uhtsus- ja l¨ahedustunnet 友誼,
m¨argib vastava nimis˜ona.
33
議類
⇒ 劣
参考
⇒ 伴
議類
⇒ 朋
s˜ober
abistama, aitama
s˜obrustama, s˜oprust tegema
kamraad, seltsiline

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
3
189
208
70
卜文

 
こうぐ
じゅぐ

象形

✁Kujutab t¨o¨oriista 工具, sarnane k¨ull manariistaga 呪具 巫
kuid ¨uhendust pole. T¨ahenduste ulatus v¨aga lai, alates rituaalidest ja l˜opetades ehi-
こうしゅく
tuses kasutatava nurklauaga. Algne rituaali 工祝 t¨ahendus on kandunud ¨ule orjale
ひゃっこう
ひゃっかん
百工 (hiljem sama kui  ametnik  百官) ning muudele elualadele.
参考
⇒ 巧
反対
⇒ 拙
参考
⇒ 香
oskus, kunst, tehnika
k¨asit¨o¨oliste ja kunstnike kiht (土農
meister, meistrimees
工商)
meistrit¨o¨o, ˇsed¨o¨over
t¨o¨olised
sell, ˜opipoiss
noot orientaalsest noodis¨usteemis

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
34
209
71

 
よう
えき
ぎょく
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 昜 (mitte 易), mis kujutab alusele pandud kalliskivi 玉
ほうしゃ
kiirgamas v¨alja 放射 allapoole sellele langevat valgust. 場 t¨ahistab kohta, kus toi-
たましふ
かみ
metati seestumusrituaali 魂振り. 〔説文〕seletab 場, kui kohta, kus jumalale 神
まつ
p¨uhenduti 祭る. On n¨aiteid, mis kinnitavad, et 場 oli vanasti ka otse p˜oldude vahel
silutud koht, kuhu asetati annid jumalale ning peeti t¨anup¨uhi.
議類
⇒ 登 登
ON
KONKREETSEMA
参考
⇒ 地
T ¨
AHENDUSEGA
議類
⇒ 塲
34
plats, v¨aljak
koht
muust  maast astme v˜orra k˜orgemale
kord (mingi s¨undmuse loendur)
t˜ostetud pind
vaatus v stseen teatris
kogunemise koht

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
13
151
95
72

 
かつ
かつ
けつ
形声

✁H¨a¨aldusosutiks on 舌. 舌 algkuju on
, mis koosneb k˜overast m˜o˜ogast 厥 ja
けず
かつ
manan˜oust
kujutab manan˜ou kaane l˜oikamist 刮り.
on ka 刮 algm¨argiks.
めいせい
はき
じゅそ
話 on vannet 盟誓 rikkuv 破棄 karistusv¨a¨arne mana 呪詛.
音符
議類
⇒ 禾
⇒ 談
議類
参考
⇒ 獪
⇒ 舌
r¨a¨akima, jutustama
keel
jutt, lugu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
12
568
52
73

 
もく
会意

✁Kolm korda korratud puu 木, annab metsa. Metsal on ka hiie, kui vaimude
じんじゃ
asukoha t¨ahendus. Many¯o 万葉  aegadel  h¨a¨aldati 神社 kui もり.

参考
⇒ 木
⇒ 寐
tihe mets,  laas
tihedaks kasvanud, umbe kasvanud

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
110
200
74

 
せき
ぼく
会意

✁Koosneb kahest osast 夕・卜. 〔説文〕seletab kui ˜ohtut, mil p¨aike laskunud
へいたん
ぼく
平旦 ja aeg ennustada 卜. Luukirjutiste 卜辞 p˜ohjal on 外 selgelt seotud kilpkon-
ぼくほう
げつ
にく
naluu ennustamisrituaaliga 卜法, 夕 pole seotud kuu 月, vaid lihaga 肉 viidates

lihaohvrile. Algne t¨ahendus oli ennustuseks sobiva kilpkonna 亀 kilbi k˜ohuosa
35
がいこつ
べつ
外骨, s¨o¨omiseks sobilik kilpkonn on 鼈, selle puhul ennustamiseks kasutati selja-
ないこつ
kilpi 内骨.
議類
反対
⇒ 層
⇒ 内
v¨aljaspool, kuskil v¨aljas
naise sugulaste  eesliide
¨a¨areala, provints
k˜orvalroll Hiina teatris
teise oma, mitte minu, v˜o˜oras
eemaldama, v¨alja v˜otma
lisaks, peale selle

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
144
113
75

 
まい
かい
めい
たん.
形声

✁H¨a¨aldusosuti on 毎. Hiina riiki ¨umbritsevad veekogud 晦・溟・澹
〔説文〕
てんち
ひゃくせん
seletab 海 kui ‘maailmamerd’ 天池, kohta, kuhu suubuvad tuhanded j˜oed 百川.
議類
⇒ 梏
meri
suur hulk samu asju ¨uhes koos
suur j¨arv
lai ja suur

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
6
82
128
76
卜文

 
象形

✁˜
Oige m¨ark 會, muud variandid ・ , 会 on mugandatud m¨argikuju 俗
ふた
こしき
字. 會 on kaanega 蓋 toidun˜oud, alaosas ¨ummargune keedun˜ou 甑, ¨ulaosas kaane-
しふ
ぞう
そう
えき
ga n˜ou. 〔説文〕lahkab m¨arki kui
ja 曾 l¨uhendit. 曾 on ‘t¨aidetud taldrik’
(益).
そう
會 ja 曾 on sarnased m¨argid, esimesele on lisatud veel kaas. 曾 on 甑 algm¨argiks
てい
かいごう
viidates kaanega 蓋 rituaalin˜oule 鼎. 会合 t¨ahendas kaane peale sobitamist.
異字同訓
⇒ 合
旧字
⇒ 會
議類
⇒ 対
参考
⇒ 遇
議類
⇒ 必 会 ON VULGAARSEMAS KASU-
参考
⇒ 集
TUSES ‘KIND
議類
⇒ 適
36
kohtumine , kogunemine
just, t¨apselt (nii nagu vaja)
kogunema
kindlasti, t˜oesti nii nagu arvan
¨uhte kohta kokku tulema
¨ara taipama, aru saama
kohtuma, silm-silma n¨agema
inimeste kogunemiskoht
pidepunkt, asja sisu

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
5
15
182
77
卜文

 

きょくせん
象形

✁Kujutab jalaj¨algi 止, millele lisatud k˜over joon 曲線. 〔説文〕
そうもく
えきじ
j¨argi kujutab taimede 艸木 ¨ulespoole suunatud kasvu
滋. Luu- ja pronkskirja
m¨argid kujutavad jalaj¨algi, mille alla m˜onikord lisatud manan˜ou kujutis osutamaks
enne v¨aljaminekut sooritatavale rituaalile. Jaapanis vastab 「馬のはなむけ」.
議類
参考
⇒ 凸
⇒ 産
議類
反対
⇒ 集
⇒ 進
A1 seestpoolt v¨alja minema
A6 s¨unnitama,  tekkima
A2 v¨alja ilmuma
v¨alja k¨aimine, esitamine
A3 kodunt v¨alja minema
J1 p¨ariltolu
A4 ¨a¨aremaadele  lahkuma
J2 v¨aljund
A5 v¨alja p¨a¨asema

L ¨
O ¨
OKE SAGEDUS B.KANJI SHOHO
9
289
89
78
卜文

 

がい
会意

✁Koosneb m¨arkidest
(皀
) ja 蓋.
kujutab s¨o¨ogin˜oud, millega
まい
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nihongo shoho kanji sõnastik #1 Nihongo shoho kanji sõnastik #2 Nihongo shoho kanji sõnastik #3 Nihongo shoho kanji sõnastik #4 Nihongo shoho kanji sõnastik #5 Nihongo shoho kanji sõnastik #6 Nihongo shoho kanji sõnastik #7 Nihongo shoho kanji sõnastik #8 Nihongo shoho kanji sõnastik #9 Nihongo shoho kanji sõnastik #10 Nihongo shoho kanji sõnastik #11 Nihongo shoho kanji sõnastik #12 Nihongo shoho kanji sõnastik #13 Nihongo shoho kanji sõnastik #14 Nihongo shoho kanji sõnastik #15 Nihongo shoho kanji sõnastik #16 Nihongo shoho kanji sõnastik #17 Nihongo shoho kanji sõnastik #18 Nihongo shoho kanji sõnastik #19 Nihongo shoho kanji sõnastik #20 Nihongo shoho kanji sõnastik #21 Nihongo shoho kanji sõnastik #22 Nihongo shoho kanji sõnastik #23 Nihongo shoho kanji sõnastik #24 Nihongo shoho kanji sõnastik #25 Nihongo shoho kanji sõnastik #26 Nihongo shoho kanji sõnastik #27 Nihongo shoho kanji sõnastik #28 Nihongo shoho kanji sõnastik #29 Nihongo shoho kanji sõnastik #30 Nihongo shoho kanji sõnastik #31 Nihongo shoho kanji sõnastik #32 Nihongo shoho kanji sõnastik #33 Nihongo shoho kanji sõnastik #34 Nihongo shoho kanji sõnastik #35 Nihongo shoho kanji sõnastik #36 Nihongo shoho kanji sõnastik #37 Nihongo shoho kanji sõnastik #38 Nihongo shoho kanji sõnastik #39 Nihongo shoho kanji sõnastik #40 Nihongo shoho kanji sõnastik #41 Nihongo shoho kanji sõnastik #42 Nihongo shoho kanji sõnastik #43 Nihongo shoho kanji sõnastik #44 Nihongo shoho kanji sõnastik #45 Nihongo shoho kanji sõnastik #46 Nihongo shoho kanji sõnastik #47 Nihongo shoho kanji sõnastik #48 Nihongo shoho kanji sõnastik #49 Nihongo shoho kanji sõnastik #50 Nihongo shoho kanji sõnastik #51 Nihongo shoho kanji sõnastik #52 Nihongo shoho kanji sõnastik #53 Nihongo shoho kanji sõnastik #54 Nihongo shoho kanji sõnastik #55 Nihongo shoho kanji sõnastik #56 Nihongo shoho kanji sõnastik #57 Nihongo shoho kanji sõnastik #58 Nihongo shoho kanji sõnastik #59 Nihongo shoho kanji sõnastik #60 Nihongo shoho kanji sõnastik #61 Nihongo shoho kanji sõnastik #62 Nihongo shoho kanji sõnastik #63 Nihongo shoho kanji sõnastik #64 Nihongo shoho kanji sõnastik #65 Nihongo shoho kanji sõnastik #66 Nihongo shoho kanji sõnastik #67 Nihongo shoho kanji sõnastik #68 Nihongo shoho kanji sõnastik #69 Nihongo shoho kanji sõnastik #70 Nihongo shoho kanji sõnastik #71 Nihongo shoho kanji sõnastik #72 Nihongo shoho kanji sõnastik #73 Nihongo shoho kanji sõnastik #74 Nihongo shoho kanji sõnastik #75 Nihongo shoho kanji sõnastik #76 Nihongo shoho kanji sõnastik #77 Nihongo shoho kanji sõnastik #78 Nihongo shoho kanji sõnastik #79 Nihongo shoho kanji sõnastik #80 Nihongo shoho kanji sõnastik #81 Nihongo shoho kanji sõnastik #82 Nihongo shoho kanji sõnastik #83 Nihongo shoho kanji sõnastik #84 Nihongo shoho kanji sõnastik #85 Nihongo shoho kanji sõnastik #86 Nihongo shoho kanji sõnastik #87 Nihongo shoho kanji sõnastik #88 Nihongo shoho kanji sõnastik #89 Nihongo shoho kanji sõnastik #90 Nihongo shoho kanji sõnastik #91 Nihongo shoho kanji sõnastik #92 Nihongo shoho kanji sõnastik #93 Nihongo shoho kanji sõnastik #94 Nihongo shoho kanji sõnastik #95 Nihongo shoho kanji sõnastik #96 Nihongo shoho kanji sõnastik #97 Nihongo shoho kanji sõnastik #98 Nihongo shoho kanji sõnastik #99 Nihongo shoho kanji sõnastik #100 Nihongo shoho kanji sõnastik #101 Nihongo shoho kanji sõnastik #102 Nihongo shoho kanji sõnastik #103 Nihongo shoho kanji sõnastik #104 Nihongo shoho kanji sõnastik #105 Nihongo shoho kanji sõnastik #106 Nihongo shoho kanji sõnastik #107 Nihongo shoho kanji sõnastik #108 Nihongo shoho kanji sõnastik #109 Nihongo shoho kanji sõnastik #110 Nihongo shoho kanji sõnastik #111 Nihongo shoho kanji sõnastik #112 Nihongo shoho kanji sõnastik #113 Nihongo shoho kanji sõnastik #114 Nihongo shoho kanji sõnastik #115 Nihongo shoho kanji sõnastik #116 Nihongo shoho kanji sõnastik #117 Nihongo shoho kanji sõnastik #118 Nihongo shoho kanji sõnastik #119 Nihongo shoho kanji sõnastik #120 Nihongo shoho kanji sõnastik #121 Nihongo shoho kanji sõnastik #122 Nihongo shoho kanji sõnastik #123 Nihongo shoho kanji sõnastik #124 Nihongo shoho kanji sõnastik #125 Nihongo shoho kanji sõnastik #126 Nihongo shoho kanji sõnastik #127 Nihongo shoho kanji sõnastik #128 Nihongo shoho kanji sõnastik #129 Nihongo shoho kanji sõnastik #130 Nihongo shoho kanji sõnastik #131 Nihongo shoho kanji sõnastik #132 Nihongo shoho kanji sõnastik #133 Nihongo shoho kanji sõnastik #134 Nihongo shoho kanji sõnastik #135 Nihongo shoho kanji sõnastik #136 Nihongo shoho kanji sõnastik #137 Nihongo shoho kanji sõnastik #138 Nihongo shoho kanji sõnastik #139 Nihongo shoho kanji sõnastik #140 Nihongo shoho kanji sõnastik #141 Nihongo shoho kanji sõnastik #142 Nihongo shoho kanji sõnastik #143 Nihongo shoho kanji sõnastik #144 Nihongo shoho kanji sõnastik #145 Nihongo shoho kanji sõnastik #146 Nihongo shoho kanji sõnastik #147 Nihongo shoho kanji sõnastik #148 Nihongo shoho kanji sõnastik #149 Nihongo shoho kanji sõnastik #150 Nihongo shoho kanji sõnastik #151 Nihongo shoho kanji sõnastik #152 Nihongo shoho kanji sõnastik #153 Nihongo shoho kanji sõnastik #154 Nihongo shoho kanji sõnastik #155 Nihongo shoho kanji sõnastik #156 Nihongo shoho kanji sõnastik #157 Nihongo shoho kanji sõnastik #158 Nihongo shoho kanji sõnastik #159 Nihongo shoho kanji sõnastik #160 Nihongo shoho kanji sõnastik #161 Nihongo shoho kanji sõnastik #162 Nihongo shoho kanji sõnastik #163 Nihongo shoho kanji sõnastik #164 Nihongo shoho kanji sõnastik #165 Nihongo shoho kanji sõnastik #166 Nihongo shoho kanji sõnastik #167 Nihongo shoho kanji sõnastik #168 Nihongo shoho kanji sõnastik #169 Nihongo shoho kanji sõnastik #170 Nihongo shoho kanji sõnastik #171 Nihongo shoho kanji sõnastik #172 Nihongo shoho kanji sõnastik #173 Nihongo shoho kanji sõnastik #174 Nihongo shoho kanji sõnastik #175 Nihongo shoho kanji sõnastik #176 Nihongo shoho kanji sõnastik #177 Nihongo shoho kanji sõnastik #178 Nihongo shoho kanji sõnastik #179 Nihongo shoho kanji sõnastik #180
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 180 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indoraq Õppematerjali autor

Lisainfo

Nihongo shogo kanji etümoloogiad ja tähendused
kanji , jaapani keel , Nihongo shogo

Mõisted

Sisukord

  • Indrek Pehk
  • oktoober 2001. a
  • 〔音〕
  • 〔訓〕
  • う ち
  • SAGEDUS
  • KANJI
  • SHOHO
  • 卜文
  • きか
  • ぐんき
  • ふきながし
  • さい
  • ごじ
  • ¨ara v¨aejuhi. V¨ae
  • ちゅうぐ
  • げんすい
  • 音符
  • 説文
  • SEOST POLE
  • 反対
  • ARVATUD
  • 議類
  • RUUMIS SEES
  • 類義
  • KAASLANE
  • ORKUMA
  • 〔漢〕
  • 〔呉〕
  • たてまつる
  • のぼす
  • のぼせる
  • のぼる
  • ほとり
  • しょうじょう
  • 参考
  • 比較
  • ALLPOOL
  • TAGUMINE
  • KONKREETSEMA
  • ASJADE
  • KOHTA
  • ARGIB
  • ROHKEM
  • SUUNDA
  • ABSTRAKTSEM
  • USTITAMA
  • UHENDAMA
  • AHENDUSVARJUNDIGA
  • ROHKEM TAEVASTE ASJADE KOH
  • ON KONKREETSEMA
  • AHENDUSEGA
  • EESPOOL
  • セン
  • とっしゅつ
  • seotud ka ¨urgsest loodusu
  • さんがくしんこう
  • AGIINIMENE
  • KURISTIK
  • OHTLIK ENNE
  • MAALIHE
  • PEAEHTEGA VIHMAMANAJA
  • PEAEHTEGA
  • SAMAANI
  • OMINE
  • PLATOO
  • MOODI
  • ORGUSTIK
  • UKSIK
  • SEISEV
  • UNGAS
  • AEAHELIKUST
  • TERAVATIPULINE M
  • AETIPPUDE AHELIK
  • ON LAMEDAMA OTSAGA M
  • AETIPP
  • かふく
  • ふた
  • じゅ
  • ひと
  • 異体字
  • そくし
  • Luu- ja pronkskirjas esi
  • きょう
  • ほう
  • けつ
  • INIMENE MANAANUMAGA
  • INIMENE KOOS JALAGA
  • INIMENE TULEGA
  • MURTUD LUUDEGA INIMENE
  • SUUR INIMENE
  • INIMENE PEAEHTEGA
  • LIIBUVAT
  • INIMEST
  • MEES JA NAINE
  • SUURE SILMAGA INIMENE
  • PIKKADE JUUSTEGA INIMENE
  • RASE INIMENE K
  • ULGVAATES
  • EHITUD N
  • AOGA INIMENE
  • すき
  • こうさく
  • ¨uhiskondlikust klassist on p˜ollut¨o¨oga seotud
  • のうふ
  • M¨argi
  • OLM MLASSI
  • ひざまず
  • すそ
  • Teise isiku
  • じょ
  • じょう
  • SISALDUB
  • ARGIS
  • えだ
  • ぼく
  • おほふ
  • Esinemisel m¨argi osana tasub olla ettevaatlik: tavaliselt ei kanna ‘numbri ¨uks’
  • いんよう
  • えき
  • かいざ
  • せいすう
  • arvuga kolm seotud s˜onade arv ulatub ¨ule tuhande
  • V˜oltsimise v¨altimiseks kasutatakse kolme t¨ahenduses juuksen˜oela
  • かんざし
  • さんぎ
  • Praegune m¨argi kuju on
  • kujutab rituaalanuma okstest punutud kaant
  • Kasutus ‘numbri viis’ t¨ahenduses on laen
  • てんち
  • ばくしゃ
  • iseseisvaid kasutusn¨aiteid pole
  • りく
  • りょう
  • せつ
  • Luukirja
  • のこぎり
  • mille
  • OLE OMAVAHEL SEOTUD
  • M¨argib
  • りょうぶ
  • べつ
  • あいそ
  • Algselt
  • りゅう
  • きゅうじ
  • くっきょく
  • びた
  • Uheksat on ohtralt ka
  • 白川字統
  • Esineb h¨a¨aldusosutina paljudes m¨arkides
  • じゅう
  • ON KILBI KUJUTIS
  • UMBOL
  • ARGID
  • OMAVAHEL
  • SEOTUD
  • sooja ˜ohuga
  • やうき
  • じにふ
  • T˜olgendus p˜ohineb
  • ひて
  • Kaksteist oksa
  • tiiger’
  • ˜oige m¨ark algm¨ark on
  • RAEGU
  • ON FONEETI
  • LINE LAEN
  • ろうし
  • “Taevas
  • ON SUUR
  • ARKIDE LUUKIRJA KUJUD
  • SARNASED
  • ON RINNAOSAS
  • V˜oib oletada
  • Ummarguse kujuga ohvrianum, vana kuju
  • v˜otmeks
  • てい
  • ¨ummarguse anuma
  • えんてい
  • Ulaosas on ring
  • がいい
  • ALUMINE OSA POLE MITTE
  • びしょう
  • わずか
  • mis m¨arkides
  • V¨aike liha
  • しょう
  • みょう
  • ALGSELT SARNASED
  • millele alaossa lisatud
  • kolme
  • viie r˜ohtkriipsuga
  • どうかい
  • kuid m¨ark pole foneetiline
  • きんいつ
  • くわ
  • algkujuks. Muistse valumetallina
  • せいどう
  • せっき
  • kulda nimetati
  • おうご
  • P¨arast s˜odivaid riike
  • ちゅう
  • じう
  • aga putuka nime j¨atab konkretiseerimata. On teooria skorpioni
  • たい
  • ばんぶ
  • 旧字
  • ON VOOLAV VESI
  • VOOLAV
  • たいよう
  • じったい
  • samamoodi nagu Kuu
  • MANAGA MANAANUM
  • AIKESEVALGUS
  • AMATO
  • Kuu kujutis, t¨app samamoodi tulnud kui P¨aikesel
  • ゆう
  • SIIN KUI LIHA
  • こう
  • きょく
  • べき
  • M¨argi algkuju
  • ちぎ
  • してい
  • かくご
  • じんじゃ
  • ˜opetati kombeid
  • しゃぎ
  • Algselt samad
  • おく
  • lisades
  • ない
  • 異字同
  • ALJENDAB SISSE PANE
  • AGA VAJADUS
  • こくれい
  • Algne t¨ahendus on
  • せいめい
  • Lihtrahva t¨ahendus on laiendus
  • たね
  • ちぬしかみ
  • Maa s¨unnitavat v¨age, on algm¨argiks
  • しゃ
  • とせい
  • Teatud kogukonnaga seotud jumalus
  • しゃ・そそぐ
  • かんちょう
  • こつで
  • m¨ark
  • ANASTI H
  • ALDUS
  • MOODI KUI
  • じゅうじろ
  • seotud ristteel teostatava maagiaga
  • じゅほう
  • じゅつ
  • ほすう
  • KUJUTAVAT JALAJ
  • pu,tu,ma,me,ve)
  • ぼう
  • れい
  • AHENDAB RIIVI
  • LUISKU
  • AGA LIHVIM
  • Kujutab pidustusteks ehten˜oelaga
  • しんしょく
  • てつ
  • t¨ahendusena esitab ‘roht
  • Pidustuseks ettevalmistuvat perenaist kujutab ka
  • ennast ¨ulem¨a¨ara ehtinud nais
  • どく
  • Kasutus m¨a¨ars˜onana on laen
  • lusika kujutis
  • さじ
  • aga kasutusn¨aiteid pole
  • そう
  • きぶつ
  • t¨ahendus s¨ailinud m¨argi
  • VASAKUL
  • ¨uheks t¨ahenduseks on ‘edasi kandma’
  • じぞく
  • しじ
  • Vesteid ja vestlusi
  • kevad–suvi–s¨ugis
  • Ulemises osas
  • Kujutab pooleks l˜oigatud lihakeret, ¨ulemises osas olev
  • ぎゅう
  • ふく
  • かい
  • こうりょう
  • mis viitab puudest ehitatud
  • こうせき
  • ぼうし
  • KANBUN
  • kujutades ennast tuleri
  • しゅうふつ
  • Tule kasutamisele
  • TEGELIKULT POLE OMAVAHEL
  • KUIGI
  • sama ehitus kui ‘vaatama’
  • どう
  • せい
  • Pesemine
  • ぜんし
  • foneetiliselt
  • てんちょう
  • とうちょう
  • ‘Maa’
  • さくて
  • Taeva
  • てんめい
  • H¨a¨aldusosuti
  • Praegused t¨ahendused on ¨ule kantud m¨argilt
  • けい
  • ふる
  • Luu- ja pronkskirja
  • そむく
  • M¨argi
  • はい
  • Selja p¨o¨oramisest tuleneb ka p˜ogenemise t¨ahendus nagu
  • はいほく
  • naise ruum elamus
  • ほくしつ
  • ほくどう
  • ¨ules riputatuna ˜ohku (m¨argi ¨ulaosas sang), hiljem arenes pronkstrummiks
  • どう
  • わく
  • ふうじゅ
  • ほういき
  • こく
  • ON VASTUS
  • REAGEERING
  • ON SURMATEADE
  • rituaalile viitav t¨ahendus kajastub alkoholi n˜ous
  • どうぼう
  • mida kasuta
  • mille ¨ulaosas on
  • しゅ
  • そそぐ
  • M¨ark t¨ahistab
  • いったいか
  • ごうかい
  • kus ‘vihma’
  • じょうおんじ
  • h¨a¨aldusosutina
  • すい
  • すす
  • さつ
  • しき
  • Algt¨ahendus on s¨ailinud m¨argis
  • millel algkujus on ¨ulal
  • ごくしょう
  • せいやく
  • ALGKUJUS
  • OLEMAD KUJUTAVAD KOTTI
  • AZUMA
  • H¨a¨aldusosutit
  • kasutatakse viitena k˜overale, paindunud
  • わんきょく
  • くうきょう
  • くうきょ
  • くうこう
  • あらめ
  • かご
  • Lindudega
  • ぼうろう
  • Sellist lin
  • けいか
  • きゅう
  • Luu- ja pronkskirja m¨argid esitavad alaosas v¨aravakaarega
  • M˜oistet
  • きょうきゅう
  • せんししゃ
  • ¨uhishauda
  • せきしほうど
  • mille kohale on ehitatud vaatetorn
  • きょうか
  • ぐんも
  • samas toimetati s˜ojarituaale
  • ぐんれい
  • ぎせい
  • ころす
  • Pealinna t¨ahendus hilisem
  • LGSELT
  • がいせんも
  • T¨ahendab v˜olvidega ehitust, kuhu pandi lahin
  • けんきしたい
  • ¨ulikud ning mille ¨umbruses sooritati vastav matuserituaal
  • たたき
  • そうしゃ
  • Ulemine osa on vahitorni
  • ろうか
  • もんけつ
  • しゅくとう
  • あくじゃ
  • こうじょう
  • ぎれい
  • SIIN MANAN
  • ちょう
  • かんち
  • くが
  • になう
  • K¨usis˜ona t¨ahendus on tulnud
  • vastusena
  • まじ
  • くわく
  • だい
  • せんじ
  • かいし
  • sama kommet
  • せき
  • s¨unnitamisel
  • T¨atoveerimine on seotud p¨uhendusrituaalidega, olles osalejat puhastava ja kaitsva
  • きょうれい
  • しつ
  • MATMISRIITUS KEHAKIRJA
  • RISTIM
  • RAUGARIITUS KEHAKIRJA
  • ON RISTIM
  • ARGID S
  • AILINUD
  • UNNIRIITUS KEHAKIRJAGA
  • おの
  • ふえつ
  • hoidev
  • つえ
  • まさかり
  • おう
  • n¨aitab
  • t¨ahenduses kaitsma
  • ぎょ
  • そうせい
  • ぼうぎょ
  • V˜oib oletada, et
  • ことだま
  • ちれい
  • いぶ
  • どうし
  • Pronkskirja m¨argin¨aited
  • しゅう
  • viimane m¨argib
  • ゆうぎ
  • こうぐ
  • sarnane k¨ull manariistaga
  • じゅぐ
  • こうしゅく
  • ひゃっこう
  • ひゃっか
  • ning muudele elualadele
  • よう
  • , mis kujutab alusele pandud kalliskivi
  • ぎょく
  • ほうしゃ
  • たましふ
  • かみ
  • まつ
  • かつ
  • mis koosneb k˜overast m˜o˜ogast
  • けず
  • めいせい
  • はき
  • じゅそ
  • もく
  • へいた
  • Luukirjutiste
  • ぼくほう
  • げつ
  • vaid lihaga
  • にく
  • がいこつ
  • s¨o¨omiseks sobilik kilpkonn on
  • selle puhul ennustamiseks kasutati selja
  • ないこつ
  • まい
  • Hiina riiki ¨umbritsevad veekogud
  • めい
  • kohta, kuhu suubuvad tuhanded j˜oed
  • ひゃくせ
  • Oige m¨ark
  • こしき
  • ¨ulaosas kaane
  • しふ
  • ぞう
  • かいごう
  • ON VULGAARSEMAS KASU
  • TUSES
  • millele lisatud k˜over joon
  • きょくせ
  • そうもく
  • ¨ulespoole suunatud kasvu
  • えきじ
  • がい
  • あつ
  • Pronkskirjas on m¨argikuju
  • しょっき
  • しょくば
  • ¨uks p¨aikeset˜ousul, teine loojangul
  • K¨asi
  • ARGID ON HOMOFOONID
  • 部首
  • H¨a¨aldusosutiks on
  • mis vanasti h¨a¨aldus
  • T¨ahendab paikkondlikke jumalusi ja loodusvaime, nende kummardamisega seotud
  • Oige kuju
  • ふき
  • T¨ahendab sama kuningriiki
  • sama ¨umbrust
  • いんきょ
  • きょ
  • mist˜ottu on kasutatud segamini vastavate m¨arkidega
  • かし
  • Seletus k¨aib ilmselt hoopis m¨argi
  • らいし
  • さらしくび
  • millega vaenase t˜orjumiseks m¨argiti h˜oimupiire. Maalt
  • m¨ark t¨ahendas algselt laiba t¨ukeldamist ning nii sellest halva
  • きょうかい
  • げき
  • ごう
  • Samuti on
  • びきょう
  • さいきょう
  • M¨argid
  • せいしょ
  • on jumala seestumiskoht, mille ees tehakse
  • じゅご
  • Ulemine osa on
  • mis ka h¨a¨aldusosuti, alumine jadeiit
  • M¨arki on
  • ごぎょう
  • ON SIIN FONEETIKUKS
  • KUST JADEIITI LEITI
  • あと
  • ¨ulaosas
  • millel on jalad (juured)
  • Seletus kasutab
  • ¨uhist l˜opph¨a¨alikut
  • じょうい
  • KANNAB
  • OSEKS PEATU
  • AHENDUST
  • AGA SEISMA
  • AMIST
  • Lapse s¨undimisel viidi pe
  • にゅう
  • ¨uleskasvatamist
  • よういく
  • lihaohvri toomine nimesaamisel
  • t¨atoveerimine
  • りょうにゅう
  • しち
  • きんせつ
  • ‘v¨aga
  • せつよう
  • ‘t˜osine t˜orelemine’
  • せっせき
  • きいと
  • けんし
  • Mooruspuul
  • くわ
  • てんじ
  • vastavad rituaalr˜oivaid nimetati
  • しい
  • see, too’
  • KASUTATUD SEGAMINI
  • びょう
  • Koosneb osadest
  • にち
  • P¨aike
  • ちょうせき
  • mida varasemad luu- ja pronkskirja kujud
  • きね
  • じゅき
  • どうろ
  • しう
  • T¨ahendus ‘eespool’
  • Algt¨ahendus: varbak¨u¨unte ja juuste l˜oikamine leina v˜oi eneseohverduse m¨argiks
  • てき
  • v¨aikest jalga’
  • かく
  • aga vastase t˜orjumist. Rituaal palus v˜o˜orale vaenulikule maale minekul
  • ひょうぼく
  • kuhu kinnitati teadeanded
  • せいひょう
  • M¨ark t¨ahendas algselt kii
  • そくし
  • れき
  • OLEMAS M
  • ARGIS ESINEB
  • ひざ
  • jaguma, j¨atkuma’
  • しょ
  • Algselt kujutas inimest suure k˜orvaga
  • kuula
  • けいじ
  • mida m¨argib
  • M¨argi algkuju oli sarnane pigem
  • ORVA KUJU
  • くさ
  • mis v˜oimsalt
  • はなさ
  • mille algh¨a¨alik on
  • らいぼ
  • らい
  • , mida sageli segamini kasutatakse
  • じゅうにぞく
  • ぜんたい
  • Algselt luudest puhastatud ohvrikeha
  • たいかく
  • したい
  • たいけ
  • たいとく
  • たいに
  • algm¨ark) ja preestri
  • ふしゅく
  • じゅぶつ
  • 字源
  • Vasakule-paremale
  • さゆう
  • かぐら
  • Luukirjutistes
  • Vasak-parem on m˜olemad algselt sakraalse t¨ahendusega, suuna
  • Kolmandal p¨aeval p¨arast lapse
  • ろう
  • Tegemist on S˜odivate Riikide ajastu
  • OTAD KINNI
  • TEEL AGA OOTAD
  • Paberi leiutas v¨aidetavalt C`ai L´un
  • さいり
  • いつ
  • Hoidmaks eemal kurje vaime ja ˜onnetusi m¨u¨uriti
  • えつ
  • ‘hoidma, kaitsma’ t¨ahendused hilisemad
  • あみ
  • Vanu kasutusn¨aiteid pole s¨ailinud, v˜oib oletada, et
  • ふつ
  • けんぎゅう
  • Altairi t¨aht oli
  • suur asi’
  • だいもつ
  • けいろ
  • ぶっしょく
  • P˜ollut¨o¨odel hakati h¨argasid kasutama p¨arast
  • Kevadeid–S¨ugiseid
  • ふきなが
  • しんじつ
  • がんき
  • サイ
  • Vande andmise tseremoonia
  • ALUMINE OSA ON
  • mille k¨uljel Kuu
  • ¨o¨obimiskohta
  • きうしゃ
  • さいじ
  • しせい
  • P¨arast jumalale vande andmist ning edasise tegevusele kinnituse saa
  • Teadmine oli muinasaegadel jumalaga suhtlemisest tulev veendumus ja usk
  • Jooned, mis vanas kujus p¨aikest
  • ¨umbritsevad on vari
  • t¨ahendades tumedust
  • ¨ulaosa: kas kirjapintslit
  • Esimesel juhul v˜oiks oletada p¨aikese
  • sissek¨aik
  • praegune
  • kust paistab kuuvalgus
  • Ilmselt on
  • Kunagine t¨ahendus oli v¨aravate
  • かんせい
  • しょく
  • mis h¨a¨aldub ka
  • とく
  • しゅくし
  • VANNETE
  • OOTUSTE LUGEMIST
  • LUULETUSTE
  • LAULUDE LUGE
  • Ulaosa sama kui
  • all manan˜ou
  • kuhu on t˜ommatud kriips
  • m¨arkides sealt kostuvat heli
  • V¨aljendab
  • あんじ
  • t¨ahistab metsatukka. Seotud p¨uhades metsa
  • それい
  • りっしゅ
  • Cygni
  • mida algselt kasutati
  • M¨argile on pakutud h¨a¨aldust
  • こつ
  • ちょうこく
  • Poisslapse meheik
  • げんぷく
  • s˜ojavangi ¨ulekuulamine
  • げんじ
  • pronkskiri kasutab
  • T¨ahendab v¨ae taga
  • ¨o¨oga
  • しんびょう
  • びょうれい
  • ULAL VASAKUL
  • koosneb
  • m˜onikord on lisatud ka
  • ふうじ
  • Kujutab parema ja vasaku jala j¨alge, edasiminekut
  • おも
  • ちれいいぶ
  • せんど
  • Jaapanis sama rituaal
  • へんばい
  • とどまる
  • hilisemad t¨ahendused on tulnud kasutusest abitegus˜onana
  • ちょうはつ
  • ちょうろう
  • pikad juuksed rip
  • m¨arkides pikka muutust. Luu
  • mis m¨argib n˜oud
  • millesse pandi loitsud
  • のりと
  • t¨ahistades inimest, kes palved jumala ette kannab
  • しゅく
  • ちょうじょ
  • ふじ
  • h¨a¨aldusosutiks
  • Ch˘u C´ı
  • そじ
  • じょふ
  • じょしゅ
  • M¨ark
  • そく
  • mis kinni seotud pargitud naha
  • なめしかわ
  • Algt¨ahenduseks kokkulepe
  • ていけつ
  • pronkskiri on juba
  • millega segamini m¨arki on kasutatud
  • ¨ulal ja
  • Luu- ja pronkskirjas esineb erikujulisi lindusid tihti
  • ちょうせい
  • ON PIKKADE SABASULGE
  • UHIKESTE SABASUL
  • GEDEGA LIND
  • 〔常用〕
  • あきらか
  • きよし
  • しろい
  • しろ
  • Siit tulnud m¨argi
  • はく
  • t¨ahendus
  • 七下
  • L¨a¨ane suuna v¨arv
  • かくまつじゃく
  • こんぱく
  • m¨ark on samuti t˜orjemaagiline, nimelt teibasse aja
  • ; ‘vastu
  • こくはく
  • じはく
  • ON ETTEKIRJUTATUD ETEN
  • IMPROVI
  • mis on h¨a¨aldusosutiks
  • Luukirja allikates kujutab m¨ark tulenoolt
  • ひや
  • ilmselt on m¨ark m˜olemat liini pidi
  • かこう
  • こうし
  • Pronkskirjas kujutas
  • はいぎょく
  • くわう
  • すいろう
  • こうき
  • ふくろ
  • ぐんじょう
  • ¨ulaossa akna kujutist. Tumepunane
  • millel peale ‘rohelise’ esinevad ka ‘pu
  • せいちょう
  • ˜oige m¨ark oleks aga hoopis
  • せんせい
  • tuli t˜ostetud inimese pea kohale (sama
  • そうびょう
  • tulel k¨upsetamisega’
  • t¨ahendusosutiks ‘rohttaimed’
  • algm¨argiks on hoopis piltm˜oisteline
  • つい
  • seestumispaiga ohvrialtarist
  • Pronkskirja
  • ちんれつ
  • やう
  • ¨ara
  • rivi t¨ahendust aga
  • mis m¨argib
  • のうこうち
  • ちず
  • mis p˜ohit¨ahenduseks m¨argi esinemisel osana muudes m¨arkides nagu
  • ON SIIN MANAANUM
  • MITTE KIVI
  • NAGU PAKUB
  • kujutab ¨uhe uksega sissek¨aiku. Kahe uksega sissek¨aiku
  • Algselt sama kui panipaika m¨arkiv
  • Poe ja ¨o¨obimiskoha t¨ahendus on hiline, p¨arast Kuut Kuningriiki
  • りくちょう
  • Kaelaahelaid
  • くびかせ
  • ちゅうけい
  • そとわく
  • はんけい
  • ¨uldisema t¨ahenduse
  • luu- ja pronkskirja allikad
  • けんせい
  • てんき
  • Sarnase algup¨araga on ka
  • ろうじ
  • H¨a¨aldusosuti
  • UHINE H
  • ALDUSOSUTIK
  • SUTATAKSE SEGAMINI
  • kala ¨ule pisaraid valama
  • ULE PISARAID VALA
  • LESKMEHEKS J
  • ふぶ
  • Nii aeti haigus kehast v¨alja, nagu vana m¨argi alaosa n¨aitab kasutati selleks ka al
  • koosneb ristuvatest okstest
  • さし
  • Loitsun˜ou maeti maha
  • しゃへい
  • どど
  • じゅふ
  • まいとく
  • とえ
  • loitsum¨u¨uriga
  • ¨umbritsetud asula oli
  • m¨argikuju
  • だいざ
  • Shang
  • だいしょう
  • こへい
  • すず
  • mis vasakult
  • わらく
  • おうそんいしゃしょう
  • ‘Niisiis kallid k¨ulalised
  • かひ
  • ふけい
  • きょうしょう
  • ‘Ma tahan oma esiisadele r˜o˜omuks olla.’ Algselt oli
  • しんれい
  • Vesteid ja vestlusi’
  • ろんご
  • たいはく
  • Luule ja laulud
  • ¨argitavad (hinge)
  • puust
  • Analoogiliselt noole
  • ししゃ
  • しんい
  • しゅうそく
  • algt¨ahenduseks ‘niiti kor
  • ひつぼく
  • ほうけい
  • たて
  • さいしょく
  • しかい
  • がてい
  • Piiride m¨arkimine vaevalt kunagi kirjapintsli
  • millega taas p˜ollupiiride m¨arkimisel vaevalt et midagi teha oleks. P˜ollupiiride
  • ひょうしき
  • millega m¨argiti kauplemisplatsi
  • Sarnaselt kujutab
  • m¨argupuud
  • はっき
  • あかき
  • mille peale on pandud midagi ¨ummargust
  • Algselt kasutati
  • ON LIHTSUSTATUD KUJUTIS
  • さく
  • Algt¨ahendus ‘puid painutades aeda v˜oi tara
  • alumine
  • せんち
  • ˜ohku lastud noole
  • けっしつ
  • そうしつ
  • k˜oik algselt sakraalsed kohad, mitte inimeste puhkamise kohad nagu v¨aidab
  • びょうしょ
  • こうどう
  • こうろう
  • sarnane hilisema m¨argiga
  • とう
  • Arvata v˜oib, et
  • mis koosneb
  • OLLUT
  • ORIIST
  • KASUTATAKSE SEGAMINI
  • AHENDUSES
  • ¨umbritsevast k˜orgemale
  • t¨ahendus ‘h¨asti maitsema’
  • がんみ
  • Jaapanis oluline toi
  • みそ
  • たいもう
  • aga ka maapinnast t¨arkavat rohtu
  • びはつ
  • じゅうもう
  • ふもう
  • ほうじゃく
  • JIS1–JIS2 koodi on kantud neid 127
  • millel terad
  • こくじつ
  • あわ
  • Setaria italica
  • OLEMAD KUJUTAVAD VILJA
  • Uhendriigid
  • しゃく
  • もう
  • やくそう
  • Haiguse ravimist m¨argib
  • らく
  • じゃれい
  • viimane t¨ahendab ‘pilli l¨o¨oma’
  • せいせ
  • じゅうせき
  • mis annabki ‘palju’, palju P¨aikseid
  • でふ
  • 〔唐〕
  • り )
  • あたためる(あたた
  • む)
  • H¨a¨aldusosutiks
  • mis kujutab n˜ous
  • べい
  • P¨aeva l˜oppu ja algust peeti muistselt kriitiliseks ajaks, mil m¨a¨arati ended
  • くれ
  • しゅうみつ
  • しゅうかい
  • p¨aevane
  • mille algm¨argiks
  • りょうゆ
  • はり
  • puust nimelaudade juures palvetamine
  • りき
  • のうじ
  • つと
  • ゆづら
  • lisatud putukas
  • てぐす
  • きょうじ
  • ぎゅうば
  • algselt olid m¨argid erinevad
  • べんきょう
  • きょうこう
  • きょうせい
  • すいで
  • かいこ
  • りくで
  • やきばたこうさく
  • きょくとう
  • じゅのう
  • M¨argi algt¨ahendus on ilmselt perepea
  • Kasutus ‘tegemise, t¨o¨otamise’ t¨ahenduses on jaapani
  • あてじ
  • がく
  • vastavaid kasutusn¨aiteid pole
  • がいさい
  • ないさい
  • おうじ
  • おうちょう
  • ひとく
  • イッポン
  • シホン
  • esineb ka m¨arkides
  • Foneetilist muutust on raske
  • ほうげ
  • さんぎょく
  • ごとく
  • Kalliskive peeti Hiina aladel juba Yin
  • ぎょくじ
  • VASAK
  • ULEMINE
  • OSA POLE MITTE
  • がんきゅう
  • がんせい
  • mis omakorda seotud m¨arkidega
  • Verbina t¨ahendab
  • びもく
  • t¨ahelepanu’ m¨argitakse
  • ちゅうもく
  • SILMAMUNA
  • いち
  • ¨umbritsetud
  • せいふく
  • しんげき
  • たぎか
  • こうのう
  • mis k¨ais kaasas t¨uranniaga
  • ¨ara hoida, mis ongi ˜oiglus. Paraku on seletus m¨argi hilisema t¨ahenduse j¨argi v¨alja
  • ほぶ
  • Pronkskiri kasutas juba m¨arki olemise
  • ほゆう
  • H¨a¨aldusosutina
  • Luukiri on kasutanud
  • こうがい
  • ¨uhist
  • たく
  • やく
  • T¨ahistab p¨aikesevalguse s¨adelust. P¨aikese kohta on ka ¨utelus
  • ようれい
  • ごさい
  • ぬひとり
  • しゅうも
  • はくが
  • むらとり
  • とりうら
  • びょうおく
  • はきもの
  • くつ
  • ¨ara
  • のぞく
  • Lihtsusta
  • てんし
  • silmast
  • t¨ahenduses p¨uhaku
  • うんき
  • ; ‘hukatu viha’
  • おんれい
  • OPUNI VIIDUD
  • VALMIS T
  • Koosneb
  • しげき
  • がんしゅう
  • せつが
  • きそく
  • ひゃく
  • Sarnase
  • selgeks saama)
  • T¨ahendas algselt j˜oe
  • かんすい
  • P¨arast vastavat d¨unastiat, t¨ahistab Hiinat
  • リュウホウ
  • ], s¨undis [
  • シン
  • ] lagunemisel
  • Kujutab kaljuservast
  • olles
  • mis t¨ahistab klanni
  • しぞく
  • りょ
  • せいき
  • あそ
  • かみあそび
  • mis k˜oik on sakraalsed riitused
  • ゆうじょ
  • こきょう
  • ゆうがく
  • ¨ulekandunud nina verest
  • はなぢ
  • mida kasutati ohverdustes
  • ひさご
  • lad.k
  • ¨uhisosa
  • mis kujutab
  • PAREM
  • FONEETIK
  • ISESEISVA M
  • ARGINA ENAM EI
  • ] d¨unastiast [
  • ちょうしょく
  • ちゅうみつ
  • ちょうわ
  • M¨arki on kasutatud segamini
  • ろく
  • こくさく
  • めいろく
  • Han d¨unastia
  • ぶてい
  • ろくしょうしょじ
  • H¨a¨aldusosutiks
  • えい
  • くぐり
  • Sarnane
  • Pronkskirjas kasutatakse
  • millele raskuseks
  • おもり
  • どれい
  • どうぼく
  • のうこう
  • praegu kasutatakse ‘t¨o¨otama’
  • うんめい
  • ¨ummargust asja
  • めぐる
  • けいで
  • せんしゃ
  • いちじょう
  • t¨ahendades naela sisse l¨o¨omist. Kasuta
  • せっとうご
  • jumala h¨a¨alt kuulates valgustatuks
  • t¨ahistades seal toimetatavat rituaali
  • M¨argi algne t¨ahendus pole lihtsalt
  • あんせい
  • vaid pigem vaikolek, rahu
  • あんねい
  • ねい
  • けっせい
  • sarnaselt lapse s¨unni puhul sooritatava
  • よく
  • ARKIS
  • RITUAALI
  • mis kujutab aknale
  • まど
  • どた
  • れいだい
  • mis kujutab rituaalanumaga
  • Algt¨ahendus on alles m¨argis
  • mida kasutati
  • きく
  • Loomak¨apa t¨ahenduse s¨ailitamiseks lisati
  • saades
  • ばんち
  • gruppide juhid aga
  • ばんとう
  • M¨ark t¨ahendab vasal
  • millega kinnitati vastuv˜otmist klanni s˜odalaste
  • ぐんし
  • ぞく
  • そうしゅう
  • ぐんりょ
  • ぞくじ
  • シンドク
  • Vanasti h¨a¨aldus
  • Vanasti sooritati enne muudatusi alati relvadega
  • へいき
  • muusikariistadega
  • がっき
  • へんこう
  • こうだい
  • だいり
  • asemiku’ t¨ahendus
  • ASENDAMA
  • ぶたい
  • ぶがく
  • pakutavad andamid on
  • きつ
  • pronkskirjas esinev
  • きょうさ
  • さんばんさんい
  • せいじ
  • ぶんし
  • れいよう
  • げんしつ
  • しそうきょうれい
  • Matusevanker
  • しつし
  • むしば
  • Inimese vanust
  • しとく
  • ON KAARIES
  • つう
  • おけ
  • つうたつ
  • つうじょう
  • Kuna nii foneetiliselt kui ka t¨ahenduslikult on m¨argid
  • そうかつほうこく
  • aga viimane t¨ahendab tulel aurutamist ning
  • ちょうた
  • はかる
  • そくりょう
  • どすう
  • きかがく
  • m˜o˜otmismeetodiga
  • ほうど
  • せいど
  • mittesobivaid
  • どはずれ
  • とうはつ
  • とうしょく
  • しゅちょう
  • しゅりょう
  • しゅぼう
  • しゅふ
  • h¨a¨aldusosuti on m¨argi alaosas
  • m¨arkides hingamise
  • びそく
  • Inimese
  • びそ
  • じゅうりょう
  • かつのう
  • こくもつ
  • けいぶ
  • Noolt
  • かんれい
  • ULMETAMA
  • SELGUSELE J
  • OUDMA
  • ひょうけつ
  • はつ
  • ¨uhiselemendist ‘oda’
  • かいせ
  • はっしゃ
  • 〔他〕
  • 〔慣〕
  • ホウ(ハ
  • フ)
  • ウ(
  • のっとる
  • のり
  • koosnedes veest
  • ilma kaaneta manan˜oust
  • かいたい
  • とうき
  • しんよう
  • pronkskirjas
  • じゅうひ
  • mis silutakse
  • へい
  • おおはらい
  • ARGIS ON ALLES OHVRI
  • LOOMA T
  • AHISTAV OSA
  • ARGIST KADUNUD
  • もっとも
  • Koosneb lahinguv¨aljal vaenlase k˜orva ¨ara l˜oikamisest
  • mille j¨argi hinnati s˜ojalist edu ning kaanest
  • ¨ulaosa). M¨argi
  • kujutab lahti l˜oigatud liha. Mugandm¨argiks
  • しにく
  • にくけい
  • AHENDAS ALGSELT NIISIIS
  • NATUKEST LIHA
  • Kirjapintsel v˜oeti v¨aidetavalt ka
  • もうて
  • こうこつ
  • しゅずみ
  • きょえ
  • もっか
  • ね る( い ぬ・
  • ぬ)
  • やめる(やむ)
  • ¨ulemine pool
  • algt¨ahenduseks painajast
  • むま
  • しんが
  • Umarkiri
  • てんも
  • じゃ
  • コウ
  • ふ)
  • よこたわる(よ
  • たはる)
  • h¨a¨aldusosutiks on
  • ¨uldiste
  • millel on ka m˜o˜odu v˜otmise
  • ていそく
  • たいおく
  • millel pole seinu
  • しへき
  • Algt¨ahenduse laienduseks ka ‘suur, lai’
  • Oige m¨argi
  • とんしゅう
  • ちめい
  • うれい(うれひ)
  • くる
  • るしむ)
  • やまい(やま
  • ひ)
  • む )
  • す)
  • けんこう
  • m¨argib puudusi
  • けって
  • Hiljem t¨ahistas ka sugukonna
  • Veelgi hiljem kandus t¨ahendus ¨ule ametnikele ja ava
  • へいぶ
  • KUIGI NII PAISTAB
  • ¨uhine
  • Umbritsev
  • ぼち
  • ¨umbrusesse istutatud puudega
  • しょくじゅ
  • hiljem ¨uldisemalt viljapuude
  • かじゅ
  • mis kujutab tupsukestega maagiliselt ehitud
  • しゅうしょく
  • millega halba
  • きさつ
  • Riistaga
  • きび
  • Alumine osa
  • ごきゃく
  • ろくちく
  • ひび
  • ようしんは
  • ˜oigusem˜oistmist
  • かんび
  • きょうせ
  • ARGIS KUJUTAB LAMBA
  • TAGAJALGU
  • millest on n¨aha, kaks osa: ristmiku
  • しゅうれい
  • Ristmikul
  • がいく
  • しゅうぎ
  • ゆうちゅう
  • ¨ara l˜oikamine
  • とぜつ
  • Hiljem omandas
  • ぐんしゃ
  • さいにく
  • vanemate
  • mis t¨ahendab vaati v˜oi t¨unni
  • おけ・とう
  • くうどう
  • ぎょうたい
  • じゅうたい
  • koosneb peast
  • くび
  • ちゃく
  • vanimates vormi
  • millest m¨ark ‘juhatama’
  • pronkskiri annab kolm kompo
  • じょどう
  • mis seisnes v˜o˜ora
  • ぎょう
  • がいぞく
  • samuti
  • どうそ
  • Seotud
  • mis kujutab vahitorni
  • りゃう
  • たかはし
  • はしうら
  • じゅしょく
  • H¨a¨aldusosutiks on laterna alust
  • しょくだい
  • ˜oli
  • ちゅうい
  • しょく・つける
  • hiljem v˜oeti kasutusele erim¨ark
  • すいそく
  • Kasutus ka partikli ja vahes˜onana ning segamini
  • ああ
  • kus jumal ennast ilmutas
  • ¨uldiselt teed
  • mis m¨argib ˜ohukesi ¨uksteise
  • いと
  • こてんご
  • ¨uhendusjoon
  • Vastav s¨usteem toimis Hiinas juba Kevadeid–S¨ugiseid
  • しゅんじゅう
  • andes t¨ahenduse ‘midagi
  • とる
  • じふ
  • おうし
  • かんしゅ
  • keskel
  • ちゅ
  • mis kujutab kevadisi idusid ja v˜orseid
  • Kujutab tantsivat inimest
  • まいらく
  • Xi`a kuning
  • さいとうぶんか
  • Oige m¨ark on
  • ちゅうがい
  • riisir¨o¨ovikute
  • ずいむし・はくいむし
  • こくじゅく
  • aga varasemad allikad ei kinnita
  • S¨ugis oli vanas ¨uhiskonnas k˜oige olulisem aeg, kuna viljasaagi rohkus
  • とうきょう
  • かいか
  • かんえい
  • いんし
  • ON VASTAND VALELE
  • , mis kujutab inimese j¨alitamist ning
  • しんじょう
  • kuju poolest
  • よこぎ
  • ARGILE ON LISATUD KAHE
  • AEGA KINNI HOITAVA UHMRI
  • KUJUTIS
  • ALGSELT SARNASE T
  • mis annavad algm¨argi
  • lisatud rohi
  • Lootose
  • k˜oik taime
  • かた
  • tuppa paigutatud iste
  • mis t¨ahendab keetmist
  • ほうすい
  • Otse maapinnale pandav iste oli
  • sellele asetati omakorda
  • ちょうしゃ
  • かんじょう
  • Kokku korjamisel
  • まく
  • OLI ALGSELT ISTEPADI
  • TEGELIKULT
  • OMAVA
  • AIDABKI
  • mis t¨ahendab
  • しょねつ
  • Vastandiks ‘k¨ulm’
  • m¨arkide ¨uhendus
  • かんしょ
  • とうか
  • mitte k¨asik¨ahmlust nagu
  • りつ
  • AIB ALKOHOLI KOHTA
  • ORIISTADE
  • UHAMU ENESE
  • ぐんじ
  • ほうせい
  • Ilmselt viitab m¨ark mingile rituaalile, kus kasutati ka hobust. Jaapanis on teada
  • くらべうま
  • ˜oige
  • まった
  • m¨ark on t¨ahendustega
  • l˜opp’, ‘ots’, ‘tsipake’
  • オン
  • あし
  • こうけい
  • T¨ahendab ka kokku segamist
  • こうゆう
  • suhtlemist
  • kaubavahetust
  • こえき
  • m¨arkides ma
  • mille algt¨ahendus oli niidiots. M¨ark ise t¨ahendab nii
  • P¨uhamus jumala
  • ざいに
  • ¨ulekuulamist
  • きゅうも
  • K¨usimise t¨ahendus
  • ALGSELT
  • OLNUD
  • ULEKUULAMISE T
  • MITTE AGA PROFAANE NAGU
  • ひたい
  • Hiina l˜ounaosa h˜oimudel oli komme laubale keskele, kulmude vahele oma nimi
  • t¨ahistades ri
  • さいしつ
  • ALEGA KUTSU
  • m¨argib p¨uha redelit
  • しんてい
  • M¨argi ˜oiges kujus
  • paremal ¨ulal
  • M¨ark on seotud teel
  • ひょう
  • mis kujutab laterna
  • とうさ
  • ちゅうりつ
  • Suhteliselt uus m¨ark, esineb alates Kuue Kuning
  • くぎ
  • eriti naelapead
  • ていとう
  • Kasutamine numbri neli m˜oistes
  • じっか
  • ひのえ
  • mis esineb ka m¨arkides
  • ほうしき
  • Vt. ¨a¨arem¨arkust lk
  • P¨uha kohtum˜oistmise
  • しんぱ
  • じこそめい
  • kus lubadust hoiti, v˜oeti kaas maha ning visati koos leppe rikkujaga see
  • ききょ
  • Kui minema heitmine toimus vette, siis kasutati m¨arki
  • おわい
  • えり
  • しぼつ
  • しそつ
  • さくし
  • all pikliku kujuga riist
  • はんちく
  • しゅつ
  • andes seega viimase vastandi. M¨ark
  • ばいかい
  • ざい
  • Tehinguga h¨uvitati
  • ばいしょう
  • う み
  • すいめい
  • Luukiri annab v˜oimaluse t˜olgendada m¨arki kui lammaste
  • しやう
  • mis m¨argib foneetiliselt nagu ka
  • せいせき
  • mis kujutab kummargile laskunud
  • くっぷく
  • ふくば
  • M¨ark t¨ahistab ohverdusalusele
  • りょふく
  • いふく
  • しゃふく
  • ふくしゅ
  • k˜oik
  • ¨umbruses
  • ちょ
  • ふちゃく
  • mis kujutab korgiga
  • m¨arkides kaetud joogin˜oud
  • けいね
  • Esinedes h¨a¨aldusosutina
  • ふじ
  • Ulaosas
  • ふじょ
  • ON PIDUEHTES
  • MAEHTES NAISTERAHVAS
  • mis t¨ahendab rinnaliha
  • annab
  • Nimetiss˜orme m¨argiti
  • しょくし
  • p¨oialt
  • きょし
  • きょはく
  • リン
  • mis m¨argib j¨arjestikust kogumist ¨umarasse vutlarisse
  • ˜onnetus kui
  • Ida–l¨a¨ane suunalisele laiusele [
  • アン
  • あんずる(あんず)
  • つくえ
  • やす
  • ずる(やすんず)
  • Algselt t¨ahendas jalaga s¨o¨ogitaldrikut, ilma jalata tald
  • Hiljem t¨ahistati ka lauda
  • きあ
  • Kasutatud segamini ka tagasi l¨o¨omise
  • Kujutab sissek¨aiku hoonesse
  • sisse panema, sisenema’ jne. Pronkskirjas on n¨aha, et
  • ジョウ
  • か た
  • すがた
  • h¨a¨aldusosutiks on muldseina
  • t¨ahendusliku poole pealt l¨ahemalt ei seleta. Tegemist on ehitamise ajal toodava
  • koeraohvril oli puhastusrituaali
  • きんれい
  • しんちょく
  • じょうたい
  • けいじょう
  • じょうぼう
  • SIIRAS
  • OTSEKOHENE
  • ソウ
  • おくる
  • mis kujutab kahe k¨aega asja andmist
  • ほうじ
  • そうけ
  • alaossa lisati
  • mis lahkujale kingiks
  • ぞうけ
  • ばんちゅう
  • ジョ
  • すけ
  • たすかる
  • たす
  • ける(たすく)
  • りょく
  • Alg-t¨ahenduseks
  • じょこう
  • きょうどうこうさく
  • じょほう
  • そぜい
  • mis seotud samuti maaharimisega
  • on n¨aha, et m¨ark koosneb harjapuudega ehitusest
  • Teatud eluaastast koguti poisslapsed harjapuudega
  • mitte
  • topelt
  • やどる
  • 楷書
  • しさ
  • andes
  • 仮借
  • 義類
  • たくみ
  • わざ
  • h¨a¨aldudes ka kui
  • キュウ
  • しな
  • , m¨argib ette–taha sirutamist
  • きしょく
  • Ulekantud t¨ahenduses j¨ark, aste
  • だんきゅう
  • かいきゅう
  • ¨uldisemalt
  • セツ
  • と く
  • よろこぶ
  • h¨a¨aldusosutiks on m¨arkidega
  • だつ
  • ¨uhine
  • mis t¨ahendab jumalateenistuse aega. Taevajumala nimi oli
  • しんめい
  • Vana-Hiina
  • めいどう
  • religioossed rituaalid soorita
  • ON MUISTSE ELAMU KUJU
  • ABI SELLE AKNA SISSE
  • PAISTEV KUUVALGUS
  • く み
  • nimelt
  • じゅ
  • Riietusese oli seotud teatud ametipostidega
  • ギョウ
  • かた
  • mis m¨argib karistust, nimelt aheldatud
  • bambusest aga
  • Ulal paremal olev nuga
  • on valuvormi viimistlemiseks. Valuvormi
  • シュ
  • めとる
  • t¨ahendades tapetud vaenlase k˜orva
  • かくじ
  • Ara v˜oeti vaenlase vasak k˜orv ning kogutud k˜orvade j¨argi hinnati
  • せんこう
  • P¨arast v˜oiduga tagasi p¨o¨ordumist
  • がいせ
  • かくとく
  • Naise v˜otmine on
  • V¨aikeste
  • ON KONKREETSEM
  • ABI VIIMA
  • ELLU VIIM
  • ショウ
  • あかし
  • あかす
  • Oiges m¨argis on
  • mille algt¨ahendus on ‘etteheiteid tegema, kaebama’
  • いさめる
  • ¨ulemuste tarvis), (A grupi ˜oige m¨ark
  • まねく/まねき
  • れいこ
  • しょうこ
  • ラク
  • おとす
  • うろ
  • りゅうらく
  • らくはく
  • けんぞうぶつ
  • あなどる/あなどり
  • とめる(つとむ)
  • おもむく
  • M¨arki on kasutatud palju seoses
  • しぬ
  • がつ
  • Vanasti korraldati mitmekordsed
  • ふくそう
  • K˜oigepealt pandi surnukeha rohu sisse, et see ¨ara laguneks
  • ふうか
  • ひんそう
  • Sageli kasutatakse foneetilise laenuna
  • セイ
  • よよ
  • kujutamas punguvaid
  • しんめ
  • しよう
  • V¨aljendab uut, tulevat, saabuvat
  • カイ
  • さかい(さかひ)
  • m¨argi vana kuju
  • M¨ark pole seotud p˜olluga
  • げんかい
  • mille m¨arkimiseks kasutati puid
  • ふうもく
  • かいせき
  • とし
  • するどい
  • えいり
  • どがま
  • Kasu’ on
  • AHENDAB
  • KASUTAMIST
  • KASUTUSOSKUST
  • KOHALE
  • OUDMISE
  • ULDISEMA T
  • こころ
  • むね
  • Hiina
  • ひ ら
  • (ひらく)
  • kujutab m˜olema k¨aega v¨arava
  • たつ/たてる(たつ)
  • しょうへき
  • Aias toimeta
  • せつえい
  • P¨ustitama jm. ¨ulekantud t¨ahendused on hilisemad
  • かせ
  • T¨ahenduseks k¨ateahel
  • かんかく
  • きのう
  • ことば
  • ことわる
  • やめる
  • へら
  • おつ
  • じせつ
  • ¨a¨ares, hiljem kasutati
  • じれい
  • じしょう
  • kusjuures
  • べんそ
  • リョ
  • たびする(たびす)
  • ならぶ
  • t¨ahendades lipu heiskamist ja inimeste kogunemist—
  • りょこう
  • ガン
  • きし
  • だんがい
  • ごく
  • millest m¨ark
  • つい・える
  • ついえ(つ
  • ひえ)
  • ついやす(つひ
  • やす)
  • M¨ark t¨ahendab raiskamist
  • ひていし
  • まった
  • まっとうする(まっ
  • たうす)
  • Kujutab v¨o¨o ripatsit
  • Sarnane metalliga
  • じゅんぎょくかんぜ
  • k˜oik, kogu’
  • ぜんち
  • OIK VALMIS TEGEMA
  • わける(わく)
  • ばい
  • ほうは
  • ほうぶ
  • siit haldusjaotuse
  • s˜ona
  • く)
  • もちいる(もちゐ
  • る・も ち ふ )
  • もって
  • する(もってす)
  • もっ
  • ゆえ(ゆゑ)
  • かんよう
  • Esineb h¨a¨aldusosutina nt
  • OLEMAD M
  • ARGID ALGSELT
  • OLLURIISTA KUJUTISED
  • タイ
  • か し
  • か す
  • ゆ る
  • algt¨ahendus kingitust (˜onnistust) andma
  • せよ
  • ほど
  • る )
  • く )
  • あらかじめ
  • M¨argi algt¨ahendus oli ‘l˜otvus, j˜oudeolek’
  • じょか
  • ゆる
  • いつよ
  • vastandina pingulolek
  • Etteteadmine
  • よそく
  • (つづまし)
  • つづまや
  • か(つづまやかなり
  • づまる
  • つづめる(つづ
  • H¨a¨aldusosutiks kokku voltimist m¨arkiv
  • Kokkuleppe s˜olmimisel s˜olmiti selle kinnituseks n¨o¨or
  • けつじょう
  • ほうてい
  • こごえる(こごゆ)
  • し)
  • topelt hein
  • inimene
  • Kujutab
  • ひんきゅう
  • リョウ
  • まことに
  • やや
  • よい
  • (よし)
  • mis m˜olemast otsast avatud suuga
  • りょうぜ
  • りょうちりょうのう
  • ジ(ヂ)
  • ショ
  • う わ
  • たてる(たつ)
  • ちょく
  • T¨ahendab ukse
  • さしょく
  • millega m¨arki on segamini kasutatud t¨ahenduses ‘p¨ustitama
  • しゅじゅ
  • ¨uld
  • そだち
  • そだつ
  • そだ
  • てる(そだつ)
  • やしな
  • う(やしなふ)
  • vasts¨undinud last koos juustega
  • Riituse sisu kohta pole siiski
  • ぎらい
  • こうそいつ
  • mille kohaselt
  • レイ
  • たとえ(たとへ)
  • たと
  • えば(たとへば)
  • える
  • れつ
  • millel on t¨ahendused ‘puruks, t¨ukkideks rebima’ nagu
  • れいこつ
  • れいにく
  • だんしゅそう
  • N¨aite t¨ahendus on hilisem
  • ON REAS SEISMA
  • さが
  • m¨ark luu- ja pronkskirjas ei esine
  • UDAMETUNNISTUS
  • EMOTSIOON
  • ホン
  • かえす(かへす)
  • かえ
  • る(かへる)
  • millel on tagasiandmise ja -minemise
  • へんは
  • かへ
  • ON TAGANEMA
  • TAGANEDES
  • TAGASI TULEMA
  • UPATES TAGASI
  • ORDUMA
  • RINGIK
  • AIMISEST
  • UDINUNA TAGASI P
  • ORDUMINE
  • ON RINGI TEHES TAGASI
  • へ )
  • つたわる(つたは
  • る)
  • でんき
  • hiljem t¨ahistas kodukohast v¨aljasaatmist
  • ほうざ
  • しか
  • えきで
  • ゴン
  • ねがい(ねがひ)
  • ねが
  • う(ねがふ)
  • ねがわく
  • は(ねがはくは)
  • ヨウ
  • くぬぎ
  • さま
  • mis t¨ahendas pikka
  • すいみゃく
  • Kasutatud r¨o¨obiti
  • ISESEISVA
  • ARGINA
  • KASUTATA
  • PIKKA
  • VETE VOOLU
  • KASUTATUD SEGAMINI SAMA
  • ALDUSE
  • aga m¨argid pole omavahel seotud
  • さいしぎれい
  • クン
  • きみ
  • M¨argi algt¨ahendus on p¨uha rituaali l¨abiviija, ‘h¨arrasmees’
  • くんし
  • VALITSEJAD
  • あやまち
  • うしなう(う
  • しなふ)
  • じしつ
  • AEST LASKMINE
  • SAMA KUJUTIS ALGSELT
  • あや
  • いや
  • ¨ulemine osa on luu- ja pronkskirja allikate p˜ohjal
  • m¨arkides
  • れいしゅ
  • AHENDUS
  • AHENDUS ALGSELT
  • TEISTSUGUNE
  • す る
  • ど く
  • み が
  • ケイ・ケン
  • mis esineb ka m¨arkides ‘avama’
  • AGA LIHVIMIST
  • ULDISEMALT
  • ORGUSEGA PINDA
  • AMA FONEETIK
  • キュ
  • み )
  • mis kujutab draakoni
  • たつ
  • きのう(きのふ)
  • むか
  • かさねたる
  • さくじつ
  • SARNANE H
  • ALDUS VANASTI
  • INIME
  • NE AGA TEGUTSEB MUUDKUI
  • でんこう
  • H¨a¨aldusosuti on
  • S¨o¨omine. Kui s¨o¨odi n¨appudega, siis
  • はんぎょく
  • いたす
  • うつす
  • まけ
  • mis kujutab n˜oelaga
  • かかわる
  • かかは
  • んぬき)
  • とさ
  • abis˜ona)
  • き)
  • とおざかる(とほ
  • ざく)
  • とおざける(と
  • ほざく)
  • とおしとする
  • (とほしとす)
  • OLEMAD
  • SURNU
  • ARASAATMISEGA
  • ふね
  • H¨a¨aldusosuti on kukla
  • うなじ
  • くい
  • ぼうせ
  • せんきょう・ふなばし
  • kasutatud segamini ka
  • ¨uletama’ t¨ahenduses
  • ˜ohus edasi liikuma
  • みなと
  • v¨aravatest v¨aljaspool olevat’
  • もんがい
  • (あきらかにす)
  • てら
  • てる
  • しょうぼく
  • たいそ
  • vasakul
  • ぎ)
  • やわらぐ(やはら
  • ぐ)
  • やわらげる
  • わぎ
  • こたふる
  • mis anti s˜ojajumalale
  • ぐんし
  • かひょう
  • とりい
  • Hiljem kasutati
  • ¨uleandmist
  • べつ・めち
  • きょうわ
  • samuti s˜onas
  • いけ
  • ほり
  • りょうす(れう
  • S¨o¨ogi
  • りょうり
  • ぜんご
  • じじょう
  • しょち
  • Kasutatakse r¨o¨obiti
  • おさめる(をさむ)
  • ことわり
  • algselt t¨ahendas valitsemist, hiljem korda, korrastatust
  • Nahal)
  • たてがみ
  • こうきじて
  • しゃば
  • キョウ
  • む き
  • (むかう)
  • Aknavalguses
  • そうこう
  • まつる

Teemad

  • yin–yang
  • yin-yang
  • yin–yangi
  • yang
  • Shint¯o
  • yin–yang
  • Lagenaria siceraria var. gourda
  • Chilo suppressalis; Scirpophaga incertulas

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

186
pdf
Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi-Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
87
doc
Filosoofia materjale
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
477
pdf
Maailmataju





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !