Nicolas Poussin
(15941665)
Nicolas Poussin
Sündis Normandias heal järjel olevas peres
Sai korraliku hariduse
Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema
maalikunstiga
1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima
Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal
Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist
tähtsamad olid itaallased
Nicolas Poussin
Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima
"Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal
viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist
Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu
mitmeid Itaalia suurmeistreid
Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio
Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid
varemetest ja monumentidest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LizAnnn
Õppematerjali autor
Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615 läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. Aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Samuti kutsus Pariisi NotreDame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks enne Itaaliasse lahkumist 16241665 elas Roomas Oma loomingulist mina otsides jäljendas ta esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid. Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Nicolas Poussin Ta joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Ta lahingumaalid on väga bareljeefide moodi
aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv. Vennad Le Nain'id. Keskendusid kontrastsetele valguse-varjule, figuuri helistlik käsitlus. Varasel perioodil
1648 aastal asutati Kunstiakadeemia (õppeasutus); 1664 muutus akadeemia kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks (valitses baroklik klassitsism), pea diktaatrolik võim kunstis Charles Le Brunil - tähtsaim versaille lossi sisekujundaja, laemaalide autor ✱ Prantsuse kunst muutus väga mõjuvõimsaks, aga kuna akadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas on Itaalias, loodi 1666. Prantsuse Akadeemia Roomas ● NICOLAS POUSSIN: töötas Roomas (barokliku klassitsismi esindaja) * teemad antiikmütoloogiast ja-kirjandusest (teod: üllad, tõsised, nukrad meeleolu: suursugune ja pidulik, murelik, tithi nukker vihje surma paratamatusele antiikehitiste taustal, mõjub veidi teatraalselt, tegelaste tunded jahedad) pidi olema haridust, et mõista tema kunst on mõistuspärane, korrapärane, mõõdukas aga ka meeleline värskus
Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta ka graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Rokokoo 18. sajandil Kesk-Euroopas tekkinud kunstivool rokokoo oli kerglane, idamaadest vaimustuv, õrn, toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid
See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest,
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid