KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püs
Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete
5. Hoiakud Sotsiaalpsühholoogia alused 4 Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja
Vajalikud eeldused: · Individuaalsete vajaduste ja väärtuste hierarhia teadmine · Täitmiseks mõledud reeglite olemasolu · Inimeste totaalse jälgimise süsteemi olemasolu Näide: Walden Two - käitumise vormimise sotsiaalne eksperiment 1.4 Sotsiaalne õppimine (social learning theory) Albert Bandura ( 1925 - ) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV Sotsiaalse õppimise protsess: 1.4.1 mudel · mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) · vaatleja omadused (enesehinnang jne) · tagajärgede ootus 1.4.2 imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: · vaatleja kognitiivsed võimed · sotsiaalse keskkonna reageerimine · motivatsioon 1.4.3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement)
... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb
soodus. Atributsioonivead Teiste inimeste käitumise vaatlemisel on üldiseks tendentsiks omistada teise inimese käitumise phjus tema omadustele. Sellist situatsiooni faktorite osatähtsuse alahindamist nimetati Lee Rossi (1977) poolt fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted.
kahjustav või meie suhtes soodus. 15. ATRIBUTSIOONIVEAD Teiste inimeste käitumise vaatlemisel omistatakse tema käitumise põhjus tema omadustele. Sellist situatsiooni faktorite osatähtsuse alahindamist nimetati Lee Rossi poolt fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. 16. ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED.
on protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, mis on otseselt seotud faktiga, et enamusepoolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja sanktsioonide teel. Ümberpööramine, teisalt, on vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise viisiks. Ümberpööramine seisneb enamusgrupi liikmete veenmises, et vähemuse seisukoht on õige; seda tehes näib ainsaks kõige tähtsamaks teguriks olevat argumentide kooskõla. 25) Kuulekus ja selle kujunemist soodustavad tegurid. Kuulekuse ohtlikkus. Kuulekus on see kui suruda alla oma soovid ja arvamused ning alluda teistele. Kujunemist soodustavad tegurid nõrk iseloom, see tähendab täidetakse käske, mis antakse, soov mitte tülli minna (arsti-õe katse). Kuulekuse ohtlikkus katseisikud võivad saada psüühiliselt kannatada teadasaamisest, et on olnud võimelised teistele kahju tekitama. Milgrami eksperiment:
indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... 1 Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seos käitumisega. Selleks, et muuta käitumist on vaja muuta hoiakut, kuid seda teha on raske.
Sotsiaalnesoodustamine -teooriad ·Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria Hõlbustatud on dominantne vastus Samas head võimlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974) ·publiku efektid rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis. Järeldused: Sotsiaalne soodustamine esineb lihtsa tegevuse puhul kiirus, jõupingutus. Sotsiaalnesoodustamine -teooriad ·Zajonc'i lihtsa juuresoleku hüpotees (1965, 1980) Järeldus teiste juuresolek on oluline füüsilise stressi allikas. Teiste juuresolek seotud silmadega ja kõrvaklappidega (Schmitt et al, 1986) nimede kirjutamise katse Samas stressiolukorras kogunevad inimesed gruppidesse -sotsiaalne toetus Paljudel juhtudel juuresolek ei tekita muutusi Guerin (1986) sotsiaalse seire vaade mõjutavad need, kes ei ole monitooritavad. Sotsiaalnesoodustamine -teooriad ·Cotrell õpitud sunni vaade (1972)
situatsioonidest. Nt sugulaste aitamine, samas aidatakse ka teisest liigist isendeid. 2. Sotsiaalsed normid ühiskonnas väärtustatud normid võivad toetada prosotsiaalset käitumist. Olulised kolm normatiivset uskumust: reksiprooksuse printsiip (reciprocal altruism; peaksime aitama seda, kes meid aitab), sotsiaalne kohustus (social responsibility; peaksime aitama kõiki, kes on hädas), õiglase maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus, et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) nö õnnelikumad inimesed peaksid aitama neid, kellel ei ole nii vedanud. Normid ei ole siiski piisav prosotsiaalse käitumise seletus. Olulised ka situatsioonilised tegurid (uurimus). 3. Modelleerimine vaatlusel põhinev õppimine teiste prosotsiaalset käitumist jälgides võtame üle sarnase käitumise
Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlemise. Osaledes sotsiaalses
Töökiusamine ehk workplace bullying on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Kiusaja seisukohast: Kiusamine enesekaitseks enesehinnangu ja väliste hinnangute vahel puudub tasakaal; soodne enesehinnang põrkub välise ebasoodsa hinnanguga Kiusamine sotsiaalsete oskuste puudusel emotsionaalse kontrolli puudus; kõrge agressiivsus Kiusamine mikropoliitilistel põhjustel organisatsioonis ei ole selgepiiriliselt määratletud struktuur ja protseduurid; toimub poliitiline ja mitteametlik otsustamine ja võimu kuritarvitamine Organisatsiooni seisukohast: Muutused töökohal: o Tööülesanded muutuvad o Laiemad organisatsioonilised muutused Rollikonflikt 14
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Parim kaitse vastastikkuse reegli survet kasutatavate inimeste vastu ei ole kõigi pakkumiste süstemaatiline tagasilükkamine. Selle asemel peaksime esimesed teened või järeleandmised heas usus vastu võtma, kuid olema valmis neid vajadusel pettuseks umber defineerima. Selliselt käituda ei tunne me enam vajadust omapoolse teene või järeleandmisega vastata. Sotsiaalne tõendus nõustumist soodustab pakutava käitumise kooskõla oluliste teiste hoiakute või käitumisega. Sotsiaalse nõustumine printsiipi saab kasutada selleks, et kedagi mingi palvega nõustuma panna, teatades talle, et paljud teised inimesed on sellega juba nõustunud. Sotsiaalne tõendus on kõige mõjusam kahel tingimusel. a. Määramatus kui inimesed pole kindlad, kui olukord on segane, siis on tõenäolisem, et nad järgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks b
INIMESE MINA JA LÄHISUHTED MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. WILLIAM JAMESI MINATEOORIA Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: 1) Subjektiivne mina tundev ja mõtlev mina 2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet) Objektiivne mina jaguneb kolmeks: 1) materiaalne mina keha, rõivad, lähedased inimesed, omand 2) sotsiaalne mina see, kelleks antud inimest peetakse (igal inimese
.. 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sot
ühest märgist) Võõras keskkonnas tajume sümbolite võimu läbi KULTUURISOKI, mida kogeme ja ka põhjustame. Kultuurisokk on segaduses olemise tunne, kui puutume kokku meie jaoks harjumatu eluviisiga. Me kogeme ja põhjustame kultuurisokk Semiootika sümbolite ja märkide uurimise teadus: tähendus luuakse 13. Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir-Whorf hüpotees? Keel on sümbolite süsteem, mis võimaldab ühiskonnaliikmetel omavahel suhelda ·Kõnekeel ja kirjakeel · Keel on kultuurilise ülekande (cultural transmission) põhivahend protsess, millega üks põlvkond kultuuri järgnevale edasi annab · Sapir'i-Whorf'i hüpotees: inimesed näevad ja mõistavad maailma läbi keele kultuurilise objektiivi. Kriitika: lingvistiline determinism (keel määrab meie mõtteviisi) on liiga jäik tõlgendusviis 14. Defineeri väärtused ja uskumused
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldk
..........................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1
Pigem peaks taotlema laiapõhjalist, igakülgset arusaamist teemaga seotud inimestesteesmärgiga saada teada, millised tegurid on nende puhul peamisteks motivaatoriteks taotletud muudatuse saavutamiseks. Lahendatava probleemi käitumuslike eesmärkide hindamine. Käsitleda tuleb nii „pobleemset käitumist“ kui „soovitud käitumist“ selgitades välja nende spetsiifika: mis põhjustab probleemset käitumist ja millised asjaolud takistavad inimesi seda hülgamast (s.h. kultuuripõhised sh tavad ja kombed, emotsionaalsed; materiaalsed nt. kulutused, geograafiline asukoht, soovitud käitumise rakendamise võimalus puudub või on see liiga keeruline; kaaslaste ja sõprade toetuse mõjud jmt.). Turunduseesmärkide formuleerimisel peab võimalikult täpselt määratlema soovitud käitumislikud tulemused ning võtmeindikaatorid tulemuste hindamiseks. Arvestama peab nelja käitumusliku etapiga,
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hi
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
Kuidas saab soovist kujuneda liikumapanev jõud? Allika usaldusväärsus on oluline! 1953 Karl Hovland’s model Exposure (avalikustamine) --> Attention --> Comprehension (mõistmine) --> Acceptance --> Retention (talletamine, mäletamine) --> Behavioral) Change 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks.
· SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja · Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevus lähtub tavaliselt pigem
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
