Saksa
lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja
Roland). „Nibelungide
laul“.
Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid)
siis see mõjutas seda.
Sigfried-
oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse.
Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli
Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oliver Stimmer
Õppematerjali autor
kohta: edukate sadu, edukate vihm, kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed). Loeti ette ja jeti nagu jrjejutuna pooleli hel htul, et jrgmisel jtkata. Meieni on judnud 100 kangelaslaulu. Silmapaistvaim on Rolandi laul. Enamasti on kangelaslauludel neil ajalooline tagaphi, sndmus. Mida kaugemal minevikus see aset leidis, seda rohkem need teisenesid ja muutusid suurejoonelisemateks, krgelennulisemateks, reaalsustaju kadus, ilmnes muinasjutulisus ja erandlikkus. Rolandi laul on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lpus. Rgib Karl Suure sjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid
Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argpüksideks. Cid ja tema õukond olid lahingutes karastunud mehed, tõelised rüütlid, aga väimehed on kehkenpüksid. Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile. Corpese laul Nad jõudsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Nüpeldasid oma naisi kättemaksuks, et neid Cidi juures koheldi. Sidusid naised puu külge ja läksid ise minema. Üks Cidi meestest järgnes ja päästis Cidi tütred. Cid võib-olla kahtlustas midagi ja saatis nuhi neile järgi. Tütardega selline käitumine nõudis kohtumõistmist. Oli olukord, kus väimehed võeti ette. Lasti kohut mõista relvadel. Toimus kahevõitlus.
nt Siegfried jne, kes esinevad tihti Ristisõdadel tekkis rüütlitel kokkupuude ajalooliste isikutena kõrge Araabia ja Bütsantsi kultuuriga Käsitleb seega nii muistendeid, kui ka Tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus rahvaste rändega seonduvaid sündmusi Lõ-Prantsusmaal Esimeses osas jutustatakse, kuidas Kurtuaasse kultuuri tegevuskohaks oli loss Nibelungide soost kangelane Siegfried, Väline peen käitumine pidi peegeldama kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe sisemist täiuslikkust Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Jumala asendamine naisega; taevane Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne maisega tekstis naituda Islandi kuninganna Brunhildiga. Trubaduurid Siegfried nõustub. Ta teeb ennast võukuue
Pilet 3 Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul"; Jutustada üks Boccaccio novell 1. Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul" Enamiku Euroopa rahvaste eeposed ="Kalevipoeg" ei ole keskajast, see on 19. sajand Euroopa lääneosas on palju lugulaule Karl Suurest =Krooniti 800. aastal Rooma keisriks =Tal oli 12 rüütlit e. Peeri e. Paladiini -Ustavad -Peer = võrdne -Paladiin => palee ehk õukondlane Rolandi laul =Prantsusmaal =Prantsusmaal esitasid laule zonglöörid -Olevat neid esitanud juba 1066, sõduritele julgustuseks -Lauldi, kui William Vallutaja purjetas Inglismaale =Vanim käsikiri 12. sajandist -Ristisõdade ajast =Laulu alus on ajalooline fakt -Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu 778. -Vägedega Galliasse tagasi pöördudes rünnati tema järelväge
kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse, millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning ta omanda linnukeele. Kui lohe veres kümmelda, siis saavutab nahk võitmatuse, aga S jäi pärnapuu leht abaluu alla- nõrk koht. Aarde juures on ka müts, mis teeb ta nähtamatuks. S läheb Guntheri juurde tööle ning armub Kriemhildi. Gunther tahab endale naiseks Islandi kuninga tütart Brünhildi. Et saada naist endale tuleb temada võidelda
Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger. Esitati lauldes, luulevormis. Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks,
Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia"
(prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid