Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole põhjustatud kiirendusest vaid vastupidi, kiirendus sõltub jõust.
mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna.
Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg) Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F =k l F- elastsusjõud 1N k- jäikus, sõltub materjalist, keha kujust 1N: m l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel 1m Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta algset kuju elastne- keha taastab algse kuju Väikestel deformatsioonidel (elastsuse piires) kehtib Hooke'I seadus, mis ütleb, et elastsusjõudon võrdeline deformatsiooni ulatusega. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss ehk
F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm/ R2 Fr raskusjõud 1N G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm/(R+h)2 m keha mass 1kg R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel 1m Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest
kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus .
Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne gravitatsiooniseadus) Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G Gravitatsioonijõud jõud kõikide kehade vahel 5. Raskusjõud. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib alati kehade vahel vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1
F – jõud(1N). m on mass(1kg) 20. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. P=m·g; P=m·(g+a) ; P=m(g-g)=0 21. Millal on keha kaaluta olekus? Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0 22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. 23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). 24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. 25
Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame?
g- raskuskiirendus ( 9,8 ) Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune mõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest, materjalist, vastu pinda suruvast jõust. Deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.
On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või kui teite kehade mõjud neile kompenseeruvad. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Newtoni II seadus Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Keha inertsuse mõõduks on igapäevaelust kõigile tuntud suurus mass. Keha massi määratakse vastasmõjul kaalumise teel, Massi etaloniks on plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud silindri mass 1 kg, mida hoitakse Prantsusmaal. Ühe keha mõju teisele kehale nimetatakse teisele kehale mõjuvaks jõuks. Kui kehale mõjub jõud, siis muutub tema kiirus, ta saab kiirenduse. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m; F=ma . Jõu ühikuks on jõud
kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0.
Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu suurust võib arvutada nii kiirenduse kui deformatsiooni suuruse kaudu. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Kiirendus sõltub jõust. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=G*m1m2/r², Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud
I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F= G*(m1m2/r2) Gravitatsioonikonstant- G= 6,7* 10-11(Nm2/kg2) 5.Raskusjõud, kaal, kaalutus, ülekoormus, alakoormus
Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²., kus G=6,7*10astmel-11 Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist
(vaakumis). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei raskusest ega kujust. Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. (Wikipedia) Hõõrdumine(Hõõrdumine on jõud, mis on suunatud vastu kokkupuutes olevate pindade liikumisele)-miksikesest: Hõõrdejõud – Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist.Ühe keha libisemisel teisel kehal, tekib kehade vahel hõõrdejõud, mis on alati suunatud vastupidiselt keha liikumise suunale hõõrdetegur = Fh/N Jäikustegur – (Jäikustegur näitab, kui suurt deformeerivat jõudu on vaja ühikuliseks vedru pikkuse muutmiseks),mõistet pole vaja vist.. Keha jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Hooke´i seadus – elastsuse piirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline deformatsiooni vastandväärtusega Fe=-K* X Deformatsioon – Keha kuju ja ruumala muutumine keha välise jõu mõjul A=F/m -> F=m*a
tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto
(, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline. Liikumise võrrand seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas. a) Ühtlane sirgjooneline liikumine b) Ühtlaselt muutuv (kiirenev, aeglustuv) liikumine 2.2. Kehade vastastikmõju Mass keha inertsuse mõõt. (Kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada, seda nähtust nim. inertsiks ja keha vastavat omadust inertsuseks) Tähis m, ühik 1 kg. Jõud vastastikmõju mõõt, mida mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. (tähis F, ühik 1N) 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg 1 Rõhk füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule.
Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, materjalist jne. Jäikus- näitab kui suur jõud tekib kehas 1N jõu rakendamisel, et pikenemine oleks 1m. New I
Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg . Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti poole. 6. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline
Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. v = const a = const ÜRL-i kiirendust nimetatakse veel kesktõmbekiirenduseks. 39. Sõnastada Newtoni I seadus Kui teiste kehade mõjud meid huvitavale kehale kompenseeruvad, siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 40. Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 43. Sõnastada Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuvate jõudude resultandiga ja pöördvõrdeline keha massiga. m a - kiirendus 1 2 s F
Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg) Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“ Newtoni kolmas seadus – „kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega“ Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv)
teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 5. Keha mass on keha inertsuse mõõduks igapäevaelus tuntud füüsikaline suurus. Tema ühikuks on 1 kg = 1 l ja tähis on m. 6. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Tähis F ja ühikuks on 1 N. 7. Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (F=ma) 8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9
kiirenduse 1 m/s2. Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Dünamomeetriga saab jõu suurust mõõta seal oleva vedru pikenemise (deformeerumise) kaudu. Dünamomeetri töö põhineb vedrus tekkiva elastsusjõu mõõtmisel – mida suuremaks muutub vedru deformatsioon, seda suurem elastsusjõud temas tekib. Dünamomeetrid Sageli mõjub ühele kehale korraga mitu jõudu. Samale kehale korraga mõjuvate jõudude summat nimetatakse jõudude resultandiks ehk resultantjõuks (tähis F või R) Kui mõjuvate jõudude suunad on ühesugused, siis saab neid jõud omavahel liita ning keha liigub edasi samas suunas. Kui mõjuvate jõudude suunad on vastassuunalised, siis tuleb suuremast jõust maha lahutada väiksema väärtusega jõud.
F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm Fr raskusjõud 1N R2 G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm m keha mass 1kg 2 (R+h) R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel 1m Raskusjõu arvuamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest.
FÜÜSIKA KONSPEKT/KORDAMISMATERJAL Küsimused 1. Mis on vastastikmõju? 2. Mis on resultantjõud? 3. Mis on inertsiseadus (Newtoni I seadus)? 4. Mis on inertsus? 5. Mis on Newtoni II seadus? 6. Mis on Newtoni III seadus? 7. Mis on keha impulss? 8. Gravitatsiooniseadus ja gravitatsioonikonstant? 9. Raske ja inertne mass? 10. Mis on raskusjõud? 11. Maa mass ja Maa raadius? 12. Mis on raskuskiirendus/gravitatsioonikiirendus? 13. Mis on kaal? 14. Mis tähendab kaaluta olek? 15. Mis erinevus on raskusjõu ja kaalu vahel. 16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24
Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newtoni II seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. II seadus dünaamika põhiseaduseks. Kui me teame keha algkoordinaati, algkiirust, massi ja mõjuvat jõudu, saame Newtoni II seadusest arvutada kiirenduse ning välja kirjutada keha liikumisvõrrandi
Tähis p, ühik 1N/m2=1Pa. Valem p=F/S (S pindala). Tihedus: näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Tähis . Valem =m/V. Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Valem F=mg (g raskuskiirendus; g=9,81m/s2) !? sama vist, mis F=ma Elastsusjõud: keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. Valem: F=kx (k keha jäikus; x deformatsioon); Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud võrdne keha pikkuse muutusega. F=-kl (k jäikus, l pikkuse muutus) Hõõrdejõud: esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Valem: F=N ( hõõrdetegur). Üleslükkejõud: vedelikku sukeldunud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F=gV (V - allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala). Impulss: keha massi ja kiiruse korrutis. Tähis p, mõõtühik 1kgm/s. Valem p=mv. Vektoriaalne suurus.
) 2. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjustab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja. Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud (raskusjõud), elektromagnetilised jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad jõud. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib neid „liita“ nagu vektoreid, arvestades suunda. Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks. 3. Jõudude puudumise ja mõju seost keha liikumisega on uurinud inglise füüsik Isaac Newton, kelle nime kannavad ka tema poolt sõnastatud kolm seadust. I Newtoni seadus:
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. Newtoni teine seadus Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a - kiirendus F - jõud m - mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud
15. Mõiste: Jõud: Ühe keha mõju teisele iseloomustatakse jõu abil. Jõud on vektoriaalne suurus, mis tähendab, et tal on olema suund ja arvväärtus. 16. Mõiste: Üks njuuton ja millega võrdub? 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s. 1N=1kg x 1m/s 17. Mõiste: Gravitatsiooni jõud: Kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga. 18. Mõiste: Raskusjõud: Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. 19. Mõiste: Keha kaal: Keha kaal näitab jõudu, millega kehale mõjub kravitatsioon. 20. Mõiste: Hõõrdejõud: Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. 21. Mõiste: Elastsusjõud: Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kehade kuju muutumisel e. deformeerumisel. 22. Mõiste: Keha impulss e. liikumishulk: Keha massi ja kiiruse vaheline korrutis. 23
kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja