10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiina moosel
Õppematerjali autor
Nerva on Eesti graafikakunstnik. S�ndinud 1972. aastal, hariduselt helilooja, kunstiga tegeleb aktiivselt alates 1998. aastast. Ta on teinud sadakond akr��lmaali, enam kui 200 graafikaseeriat, samuti on valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on toimunud rohkem kui 60 isikn�itust Eestis ja v�lisriikides. Aastatel 1998�2000 joonistas Nerva sadakond pilti, kasutades akr��lv�rve. Akr��lmaalide tegemisel t��tas ta v�lja oma tehnika, kuidas pilti osaliselt katta, et saaks pritsida sujuvaid �leminekuid. Aastal 2002 hakkas Nerva kasutama suureformaadilist digitaalset joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan, mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal n�itab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning p�rast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati. Kuni aastani 2004 kasutas Nerva
Nerva Kunstnik Nerva, kodaniku nimega on Koit Nerva, on s�ndinud 16. septembril 1972. aastal Karilatsis P�lvamaal. Tema ema on tekstiilikunstnik Eevi Nerva ja isa kirjanik ja luuletaja Silver Silliksaar. Lisaks on tema �de Kaja Raitar moekunstnik. Nerval ja tema abikaasal Evel on kolm last: poeg Ef Nei Net (s�ndinud 2000) ning t�tred Ke Nette (s�ndinud 2002) ja Mona Rea (s�ndinud 2006). Hetkel elab ja t��tab kunstnik Nerva L�una-Eestis P�lvamaal Maaritsas. Hariduselt on Nerva viiuldaja ja helilooja. Kunsti pole ta kunagi �ppinud � oli autodidakt. Kunstit��ga alustas 1998. Aastal, kui m��s maha oma muusikainstrumendid ning tekkis enesev�ljenduskriis. Ta alustab omaloomingut akr��ljoonistustega. 2002. Aastal hakkas ta pilte tegema digitaalsel joonistuslaual, hiljem ta printis joonistused v�lja. 2004. Aastal l�i ta "tindi baasil graafika
t�hjaksvalgumine, m�lu delegeerimine, maailma t�bi informatsiooni hulga suurenemise t�ttu. Subjekti v�ime informatsiooniga toime tulla j�rjest v�heneb). Zombid � see on supermetafoor (iseenda muundamine, virtuaalse keha poole p��dlemine, m�tlemise v�ljal�litamine. Inimesed, kes on kehaga tavamaailmas ja m�istus on virtuaalmaailmas). 2. ,,Suure romaani" v�imalikkusest. N�iteid Eesti kirjandus vajab �ht teost, kus k�sitletakse Eesti n��disaega ja tehakse seda laiahaardeliselt mitme p�lvkonna kogemust kirjeldavana. See on see, mida suure romaaniga silmas peetakse. Seda oleks p�lvkondade �leselt lugeda, mida loeb vanaema, ema ja ka laps. Seos erinevaid p�lvkondi ja olevikus eksisteerivaid teemasid, mida k�sitleda. M�rt V�ljataga: ,,Enamik n��disaegseid eesti romaane vahendab ka l�hiajaloolist minevikku v�i kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele
Munchi pidada van Goghi k�rval teiseks t�htsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse j�ljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelk�ige v�imalus v�ljendada kunstnikule t�htsaid m�tteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt j�rsku ja kiiresti lagunenud k�la�hiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel. Ka oli tema peres olnud mitmeid traagilisi s�ndmusi. Sellet�ttu on Munchi maalide ja graafika peamiseks tegelaseks end maailmas �ksikuna tundev inimene. Munchi t�lgenduses on inimese olemasolu s�nge ja l�hedus teistega saavutamatu, vaid surm on v��ramatu. T�htis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust n�eb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude v�ljendamiseks leidis Munch lihtsad ja �ldised kujundid, mis m�juvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma t��des vahetut tunnete kujutamist ja k�sitleb loodusvorme v�ga suure vabadusega
vormikeele huve. Veelgi suurem m�ju tema loomingule on jaapani v�rvilisel puul�ikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimt��pide kujutaja. Inimesi kujutades n�itab Toulouse-Lautrec nende �hiskondllikku kuuluvust ja r�hutab nende omap�raseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema v�rvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika m�judega � oma teravmeelse �konoomse joonek�vera, selgete v�rvuste ja tugevalt r�hutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristk�likukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja s��filisest ruineeritud tervise t�ttu oma vanemate lossis Malrom�'s. Ta on maetud Verdelais'sse, m�ne kilomeetri kaugusele oma s�nnikohast.
Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau’l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre’i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka juugendiga.. Henri de Toulouse-Lautrec suri alkoholist ja süüfilisest ruineeritud tervise tõttu oma vanemate lossis Malromé’s. Ta on maetud Verdelais’sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast.
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab t�htsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsat��stus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESS�NA Eestlastele on l�bi aegade olnud omane l�hedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes �le poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda
......................................................................................60 Viidatud allikad.............................................................................................................63 Summary........................................................................................................................91 SISSEJUHATUS K�esoleva magistrit�� teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate p�hendu- misest v�listurgudele sisenemisele, on P�rnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. L�henemisnurk teemale on P�rnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas P�rnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on v�imalused s�ilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas v�tmes. Magistrit�� uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti P�rnu k�lastamise v�henemise p�hjuste kohta informatsiooni puudumine. T�� tulemusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid