Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel te
Inimesega kõige sarnasemad loomad on orangutangidsimpansid(ja gorillad). 3. Simpansil on nagu inimeselgi 46 kromosoomi48 kromosoomi. 4. Australopiteegid on kunagi AustraaliatIda- ja Lõuna-Aafrikat asustanud ahvid. 5. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine inimahvide omast 7 5 miljonit aastat tagasi. 6. Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaajukahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni ummikharu. 8. Neoteenia seisneb individuaalse arengu pidurdumises (ja aeglustumises). Õige vastusevariant. 9. Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb simpansi omast: a) 10%, b) 5%, c) 2%, d) 0,2 % 10. Inimese aju on simpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda, d) 7 korda. 11. Esimene inimliik tekkis umbes: a) 40 tuhat, b) 200 tuhat, c) 2,5 miljonit, d) 4 miljonit aastat tagasi. 12. Nüüdisinimene tekkis: a) Euroopas, b) Ees-Aasias, c) Aafrikas, d) Hiinas. 13
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofilised ja religioossed, selle a
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku mit
Inimese ja inimahvi võrdlus 12.klass · Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näid
vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. Millist osa evolutsioonis võib etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel.
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, �
Kõik kommentaarid