....................................................................17 Hall lepp........................................................................................................................18 Paju................................................................................................................................18 Harilik toomingas..........................................................................................................19 KEVADE LINNUD..................................................................................................................20 1 Kuldnokk.......................................................................................................................20 Kägu..............................................................................................................................20 Laulurästas..
Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid.
kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi
Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“. N: Luik, harakas, vares, lõoke, tihane, suitsupääsuke, leevike, part, toonekurg, öökull, tuttpütt, papagoi, kajakas, kägu, kakk, rähn, linavästrik, ööbik, kuldnokk, ronk. 10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat sobivat tegevust. • KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11. Ringtreening põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks.
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?............................................
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
Aseta kümme käbi ringi ja pane nende keskele kivi. Koostage üks looduslooline arvutamise muinasjutt. Ennemuistsel ajal elasid kolm männikäbi. Nendele männikäbidele meeldisid kangesti pääsukesed, kes lendasid kõrgel taevas ja elasid mäe serval. Pääsukeste koduks olev mägi oli nii kõrge, et isegi kõige suurem männipuu ei ulatunud selle tipuni. Ühel sügishommikul otsustasid männikäbid koos, et tahavad elada seal, kus pääsukesed. Nende õnneks kuulis mööduv pääsuke männikäbide juttu ja lendas nende juurde. Kui pääsuke maandus männikäbide juurde ütles ta, et on nõus männikäibisid aitama. Männikäbidel oli väga hea meel selle üle. Kõige pealt võttis pääsuke kõige väikse männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Siis võttis pääsuke keskmise männikäbi ja viis ta mäe otsa oma pessa. Viimasena võttis pääsuke suure männikäbi ja viis ka tema oma pessa sinise taeva all. Mitu männikäbi on pääsukese pesas?
Muust piirkonnast, teistsuguse levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega. Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad
11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40
- Jüriöö pasun (jüripäev on karjalaskepäev) - vile - relvad (eestlastel lihtsalt polnud) Loomad · hunt (sõda huntidega kestab 19. sajandi keskmeni) · varss · konn · -viga (siili, karu, tedre) [,,Susi tuli soovikusta] Ilmastikunähtused - Päev - liiga kauaks jäid magama, siis sa koperdad nagu päevast petetud lind - Kuu Linnud - väga liikuvad, häälekad Kägu - kuningas · Ei tee pesa · Tal on oma sulane - Käosulane (lind) · Suve teisel poolel muutub kulliks · Sajatav hääl o Kari kuivab o Sured ära o Söögiisu kaob o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks
3 LOOMASTIK Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas,
Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. 14 KLASS LINNUD Progressiivsed tunnused:• homoiotermsed• tiivad• tagajäsemed hästi arenenud• kõrgemini arenenud NS Lindude toes on: 1. peaaegu täielikult luustunud 2. luudel on tentents liituda 3. enamikes luudes rikkalikult õhuruumikesi Ökoloogilised tüübid: 1. puudelinnud n. rähnilised, osa kullilisi,enamik värvulisi 2. avamaastikulinnud n. enamik kurvitsalisi 3. veelinnud (sõna laias mõttes) n.pütilised, sõudjalalised, pingviinilised 4. õhulinnud n. pääsukesed, koolibrilised
Joonis 4. Metsvint käest söömas (Dorrell, 2008) 1.3 Häälitsused ja laul Metsvindil on lühike kiiretempoline laul. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Ta laulab tavaliselt oksal, alustab hommikul vara ja lõpetab hilja. Laulmise lõpetavad nad juuni lõpul. Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega "siit, siit, siit, siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk". Isased metsvindid alustavad laulmist juba sünnist saati, sest emased linnud valivad oma paarilise laulmise järgi. Mida paremini isaslind laulab seda paremad sansid on tal paarilist valides. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida ja võib jääda üksikuks. 6 Joonis 5. Laulev metsvint Joonis 6. Metsvint laulmas (Almond, 2010) 2. Metsvindi eluviis 2
lossi elama. Kingaproovimisel jäid jalad terveks. Prints lasi 3. päeval trepi pigitada ja sinna jäi 1 king kinni. Kingaproovimisel raiuti varvas ja kand. Pulmapeol nokkisid linnud õdedel silmad peast. Anderseni RM: „Keisri uued rõivad“, „Tuleraud“. Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ- sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või
· Tõlkekirjanduse kasv · Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt) · Lasteperioodika kasv (Täheke) 5 Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Soosituimaid teemad: Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu ,,Noorte pere" 1947 jutustus ,, Kaks poissi puhkusel" 1949 jutustus J.Kallak ,, Tedrepoeg Pii-Pii"1946 ,,Tiit ja siilirahvas" 1946 ,,Summ-summ"1947 Ajaloost: A.Hint ,,Vesse poeg" 1948 Leida Tigane 1927 Laste Rõõm jutuke ,,Tibu" 1936 I lasteraamat ,, Lugu kahest laisast varesest" 1938 ,,Metsatalu vahvad loomad"
halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid, jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru tikutaja-karjapoisid löövad orkide otsa jalad puru kakerdaja- linalind-linavästrik karjalind- Tegevused: 1)kuulis 1x kägu 2)nägemine 3)varjamine 4)situtamine petmine -võõras hing(inimene võõra võimu all) - hingekaotus Maagiline kontaktsus: kehaline kontakt: 1)kallistamine 2)hammustamine 3)suudlemine 4)suguühe 5)kehaeritised 6)puudutus 7)söömine 8)joomine 9)tapmine 10)imemine kaudne kontakt: 1)puhumine 2)jälgedes käimine 3)asemel magamine 4)toolil istumine 5)kellegi asja saamine endale 6)üle läve andmine 7)nimetamine 8)kiitmine 9)pilk-kade pilk 10)kinkimine 11)eitamine
Trumm lonkas, kuid jalad said ravitud. Trumm soovis osta Kunksmoorile midagi tänutäheks-ta ostis ilusa suure kübara, uue kleidi ning Kunksmoor tundis ennast nii kaunina, kaunis oli ta ka Trummi arvates. Koos mindi ka kohvikusse sööma. Ühel hetkel tundis Kunksmoor, et mingi õnnetus on lähenemas- lennuväljal. Koos sõideti lennuvälja juurde, Kunksmoor tõstis lennuki ees käed. Järgmine hetk katsid taeva suur hallrästaparv, ning Kunksmoor päästis lennuki. Kunksmoori käsu peale linnud tulid tmea juurde ning uus lennuk maandus õnnelikult. Külas käisid ka ajakirjanikud, kes pärisid mida Kunksmoor oskab ja kas ta on ikka päris nõid. Pärast oli Kunksmoor kurb, kui nägi ajakirjades kui edevalt ta oli käitunud. Hiljem tuli Trumm tema kätte paluma ning otsustati jääda koos Kunksmoori majja. Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus) Õnnetuse korral peab tegutsema. Kui sa oskad aidata, siis aita. Emotsioon (kuidas ette kanda
Häälitsustes veel kähisev "tsää", lühike kõlav "kräik" või siis paarimiseajal ka väga varieeruv ja omapärane küllalt pehme kõlav "haukumine". Eesti mandriosas ja suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind, mõnedel talvedel harilik talikülaline. Eelistab suuremaid kuuse-segametsi ja lodumetsi.( T. Randla, 1976) Händkakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest lisaks meil pesitsevale kuni 2000'le paarile, lisanub igal talvel rände tulemusena põhja poolt veel kuni 1500 lindu.(eoy.ee) Karvasjalg-kakk e. laanekakk: II kategooria liik. Rästa suurune, kuid jässakam. Ülalpool pruunikashall, tumeda mustriga. Pea väga jäme. "Loor" ühevärviliselt valkjashall. Saba vähemalt poole tiiva pikkune. Aktiivne öösiti. Päeval istub varjatult puuokstel, puuvõrades. Paarimisaegne häälitsus pehme vilerida "ugugug". Üldpikkus 25 cm. Karvasjalg-kakk on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi. Eelistab suuremaid
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
Venemaalt. Samuti võivad ühineda meie kurepered naabermaade kogumitega. [ 2 ] Pilt 2. Sookure ränne. Autor: Zacek, S. Saadud: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 10. Suuremosa sookure kogumikke alustavad rännet talvitumisalale septembris või novembris. Liikuma hakatakse varahommikul. Lennatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel ka öösel. Kõige parem ilm rändeks on selge ja tuulevaikne ilm. Parvedes on mõnikümmend kuni paarsada lindu. Rändelennu faas võib olla paarsada kuni tuhat kilomeetrit. Selline vahemaa läbitakse mõne päeva kuni nädalaga. Soodsa ilma ja suure tahtmise korral võivad kured lennata puhkamata kuni viissada kilomeetrit. Rändepeatus kestab umbes kaks nädalat. Eesti kured lendavad enamasti Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse või Põhja- Aafrikasse. Peatutakse enamasti pikemalt Saksamaal, Prantsusmaal ning Ungaris. Suurimaks
Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall Mängu käik: Lapsed on ringis. Üks laps on seotud silmadegaringi keskel. Lapsed laulavad või loevad salmi: "Pimesikk, nüüd otsi sa oma sõber ülesse. Siis sa hakkad nägema, üks, kaks, kolm!" Pimesikk astub kellegi juurde, kombib teda ja pead ta ära tundma. Kui kompides ei tunne, siis palub lapsel laulda või teha mingi looma häält (näiteks teemale vastavat kui nädalateemaks on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 10-15 mängijat Vahendid: taskurätik Reegel: Kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik naerma, kui maha kukub, tuleb naer lõpetada. Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma
tuleks välja nähtuse paradoksaalne iseloom. (Vanapoiss; magus valu). 10. Eufemism pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebameeldiva asemel. (Vana = auväärses eas) Kõlakujundid: 1. Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja-kaja, tuba-luba) 2. Onomatopöa loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal); 3. Alliteratsioon konsonantide kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus) 4. Assonants vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Lausekujundid: Ebatavaline sõnajärg lauses, tahtlikud sõnakordused/sõna väljajätud, retoorilised küsimused jm. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik lüürika ja dramaatika kõrval. Eepilised tekstid kirjeldavad peamiselt sündmusi, kuigi neis võib esineda ka tundeseisundite kujutamist. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Proosa eepika väljendusvorm
enda suhtes. Taarapita nime võiks seega tõlgendada predikatiivselt kui vaeglauset ,,Taara (on) suur" või ka atributiivselt Taara-suur ehk tänapäevasemalt Suur Taara. 7. Mille poolest erinevad regivärsilise loomislaulu eesti, ingeri ja soome-karjala redaktsioonid? Kuidas suhestub läänemeresoome regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ilmalinnu loo puhul võib eesti redaktsioonis olla loo kandvaks tegelaseks olev lind olla nii vares, lõoke või mis tahes lind, keda "pühaks" peetakse. Pärnu ja Läänemaa rannakihelkondades tõuseb see lind merest ja laulu ühes arenduses väidetakse ta olevat sündinud saarel kasvava õunapuu viljast, mille tuul vette raputab (kajastus kosmilisest viljapuust?). Need motiivid on tähelepanuväärsed, kuna ääretu ürgookean on paljude rahvaste loomislugude lähtepilt (esineb Piibliski) ning seob vastavat eesti laulu ka teiste läänemeresoome redaktsioonidega.
lähedale. Kõrgematel loomadel N. selgroogsetel, kuid ka rõngussidel on kinnine vereringe: veri ringleb südames, artereis, kapillaarides ja veenides, verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees: 1. suunata. 2. rõhku kaugemale Südame kojad - Kalade süda 2-kojaline, kahepaiksetel 3, roomajatel 3 osal vaheseinaga, linnud, imet 4. Vähemlihaseline on aatrium e. südame koda (vastu), mis võtab vastu hapnikuvaest verd veenist. Lihaselisem õõnsus on vatsake (välja). Süstol kokkutõmbumine, veri välja, diastol lõtvumine. Kahekambrilise südamega loomadel on üks vereringe. Südame keerukama ehituse korral on tegemist kahe vereringega: suur vereringe, mis varustab keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks e. kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga. 3.3. Kohastumused keskkonnaga
- Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi. - Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus. - Põhjatuuled ja udused ilmad augustis tähendavad sooja ja kuiva septembrit. - Kui august tuuline, siis sügis lühike ja talve esimene pool käre. - Kui augustis palju äikest, siis talve teisel poolel palju tuisku.
• Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2.Psüühiline vägivald • Kirsten Boie: Väikelinn Chicago (2001) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (2003) • Jerry Spinelli: Tähetüdruk (2005) 3.Rassism, ksenofoobia • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Reeli Reinaus: Must vares (2010) Armastus ja seksuaalsus 1 . (esimene) armastus ja kiindumine, (esimene) seks • Kamille Saabre: Mu kuninganna (2007) • Aidi Vallik: Anni-lood (2001, 2002, 2007) • Evelyne Stein-Fischer: Esimest korda ja enamgi (ek 2001) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Armastus ja seksuaalsus 2.Alaealiste soovimatu rasedus, vägistamine • Katarina Mazetti: Jumala ja minu vahel on kõik
või oja kohal aga tähelepanelikule loodusehuvilisele naljalt märkamata. Tema selg ja sabapealne on ere-taevassinised, muu ülapool tuhmroheline peente helesinakate tähnidega, rind ja kõhualune on ookerjalt roostepunakad. Selliselt värvunud sulestiku tõttu on nii 6 kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga. Jäälindude eredal värvusel on seega hoopis teistsugune otstarve kui kevadel hundrüüga uhkeldavatel isapartidel. Nende väljakutsuvat välimust võime pidada liigi säilimist soodustavaks kohastumuseks: sellal, kui emalind haudub, tõmbab pesa läheduses jõude ilutsev
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saa
mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R. Kreutzwaldi tuntud salm Loe mind eest ehk tagant otsast, / ikka tõusen maast ja metsast (udu); anonüümsele autorile kuulub salm Mu esimest on sulle vaja, / kui jahu veskilt koju tõid, / mu teine puhastab su maja, / kui rotid rohkest rooga sõid, / nad ühtekokku mõlemad / üht kuulsat lindu näitavad kahe esimese värsi lahendus on `kott', kahe järgmise lahendus `kass', kahes viimases esitatakse nende umbkaudne liide: `kott' + `kass' qqq `kotkas'; L v loogika- ja arvutusülesanded, sh. ülesanded sugulusvahekordadest: Kes r eee on sulle su õemehe äi? Isa; Läksid kaks neegrit, suur neeger oli väikese uuuuu
Sellest raamatust leidsin palju teemakohaseid jutukesi, mida kindlasti plaanin lastele ette lugeda. I osas“Mina tean“ on palju jutukesi ja seletusi ilmastikust ja sellega seonduvast. Näiteks lapse arvates teeb tuul küll häält, aga oma nägu ta ei näita, sest kindlasti on ta pahandust teinud ja kaardab oma nägu näidata. II osas“Kõik räägivad“ on jutukesed loomadest, lindudest ja köögiviljadest nende endi silmade läbi. Näiteks räägib rähn, et terve nende pere on trummarid. Veel sain teda, et kui mesi maha kukkus saiaga, siis ta solvus. III osas on luuletuses, millest enamusi oli üsna raske lugeda ja riimis püsida. Lisaks võis luuletustest leida lastele ja kohati ka mulle üsna tundmatuid väljendeid. IV osas“Paras talle“ on igapäevajutukesed lapse silmade läbi.Mulle meeldis justuke „Kaks autot“-sellest kuidas emal läksid näärikingitustele kirjutades
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält". · Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada. · Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist. · Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE
Huvitav on asjaolu, et märkimisväärne osa emalindudest lahkub pesitsusterritooriumilt 2-3 nädalat ülejäänud perekonnast varem, lennates esimesse talle teadaolevasse vahepeatusesse rännuks jõudu koguma. See toimub peale poegade lennuvõime saavutamist juuli lopus voi augusti alguses. Ka isalinnud, kelle pesitsemine ebaõnnestus, alustavad rannakut talvitusaladele margatavalt varem kui edukalt pesitsevad isendid. (Saurola 1996; Hake et al. 2001; Kjellen et al.. 2001). Esimese suve linnud (2 aastased) ei tule suveks tagasi oma pesitsusalale, vaid veedavad selle Aafrikas (Forsman 1999). Eestis toimub kalakotka sügisene läbiranne peamiselt augustis ja septembris, vähesel määral ka oktoobris. Rände haripunktiks on tavaliselt september. Kõige hiljem on kohatud kalakotkast 1961. aasta 28. oktoobril, Matsalus (Randla 1976). Eestis pesitsevad kalakotkad viibivad siin keskmiselt aprillist septembrini seega maksimaalselt 5 kuni 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
