Neid linde me tunneme (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

72

doc

Kevade värvid õpimapp

..........................58 LISA 23 Looduse vaatlusvihikust...........................................................................................59 LISA 24 Aiatuuliku askeldused.................... 3 SISSEJUHATUS Käesolev õpimapp on koostatud abimaterjaliks õpetajale. Õpimapi eesmärgiks on: tutvustada kevadel õitsevaid metsalilli ja lehtivaid puid tutvustada kergesti ära tuntavaid kevadel saabuvaid linde õpetada loodust nautima ja hoidma. Igas aastaajas on talle omased värvid, helid ja lõhnad. Loodus kui suur avatud raamat pakub meile väga palju: nähtavat silmailu ­ värviküllus, vee sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar; kuuldavat kõrvale ­ linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin, lehtede sahin; lõhnavat ninale ­ rõske metsaaluse lõhn, lillede, mulla, puidu lõhn;

Keskkond

57

doc

Hiir rätsepaks

Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind.

Kirjandus

9

docx

Värvulised

Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele väliskujus ja bioloogias on nad kõik väga ühelaadsed. Paljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. Suurema osa värvulistest moodustavad laululinnud. (Ling, R 1980; Eneke 1986 ) Välimus Värvulised on keskmise suurusega või väiksed linnud

Bioloogia

8

pdf

Kehalise kasvatuse didaktika suuline eksam

KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks.
 !! - METSA SEENI KORJAMA.
 Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!”
 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks).
 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal).
 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine)
 4. Autosõit (jooks)
 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine.
 6. Koju minek, autosõit (jooks)
 “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumis

Kehalise kasvatuse didaktika

98

docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

Tänapäeval inimesed ei pane tähele, mis oimub või kes viibib nende ümbruses. Minu arvates on tähtis, et inimene tunneks huvi looduse ja nende elanike vastu. Ma tahaksin laiendada inimeste silmaringi oma kodukoha ümbruses. Lisaks, kui ma lõpetan oma uurimistöö, saavad paljud teised tulevased vaatlejad või loodusteadlased rohkem informatsiooni minu kodukoha lindude kohta. Mulle meeldib iga päev õppida midagi uut. Kuna ma pole kunagi teinud loodusvaatlusi ega tunne väga palju linde, mulle tundus, et just see teema on minu jaoks kõige sobilikum. See arendaks väga minu vaatlus- ja kuulamisoskusi. Samuti ma saaksin rohkem viibida looduses ja vähem istuda kodus televiisori ja arvuti taga. Linnuvaatlus on mulle midagi uut. Seega ma pole täpselt kindel, kuidas ma linnuvaatluse korraldan. Esmaseks ma plaanin lihtsalt koeraga jalutama minna ja vaadata palju linde ma tee peal kohtan, ning võimalusel nendest pilti teha. Kuna linnud ei püsi eriti paigal, proovin ma leida

Loodus

72

docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

- samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) - seeni (3 liiki) Tutvustuses toon välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - kasvukoht (kasvunõuded); - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - kasulikkus, kahjulikkus, kasutamine vm. legendid, uskumused - 2. Loomariik Tutvusta kodukandis elavaid, pesitsevaid: - imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - legendid, uskumused. 1. Taimeriik 3  1. Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) Rahvakeeles pedajas ja pedak.

Loodus õpetus

6

pdf

ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS kodutöö

paljust muust tunduvalt rohkem teada, kui mäletan või suudan esmaselt kiiresti meelde tuletada. Miks? Sest mulle meeldib, kui mu silmaring õpetajane laieneb ning õpetaja rollis tulevad laiemad teadmised kindlasti kasuks. Kuidas saab täiskasvanu jagada loodust lastega? Hea algus oleks kindlasti laste kohta midagi teada, kui ei tea, siis tutvuda lapsega või lastega, rääkida nendega loodusest natuke ja lasta lastel sõna võtta, et teada saada, kas on midagi konkreetsed, mis looduses neid köidab. Kui juba leida kindel teema, mis huvi pakub, saab näiteks nendest rääkida, lisada juurde näiteid, teha teemat veelgi põnevamaks. Eriti positiivne oleks, kui oleks lapsele võimalik loodusest otseselt antud teemaga seonduvat näidata ning võimalusel anda ka lapsele huviobjekti katsuda. J.Cornell kirjutab järgmiset: ,,Mänge on mõttekas mängida järjest ­ äratada saarma mängudega tähelepanu,

Lapsekesksed tegevused ja mäng

10

odt

Eesti loomamuinasjutud

Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema

Rahvaluule

Meedia

Kommentaarid (0)