Negatiivsed emotsioonid (3)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Psühholoogia kursusetöö

meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele ­ retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid ­ erinevate ajuosade

Psühholoogia

13

rtf

Emotsioonid.

karu kohates ehmatame ja põgeneme joostes; meid solvab vastane, muutume vihaseks ja lööme teda. Siin on hüpoteesiks ... me oleme kurvad seepärast, et nutame, vihased 1 (tõlge Gleitmani raamatust) seepärast, et lööme meid solvavat isikut, hirmunud seepärast, et väriseme ... Ilma tajule järgneva kehalise seisundita võib emotsioon olla puhtalt tunnetuslik, väljendudes meie käitumisviisis ­ kahvatumises, norgu vajumises, emotsionaalse soojuse puudumises. Seega, me võime näha karu ja otsustada, et parem on minema joosta, solvangu puhul peame täiesti õigustatuks solvaja löömist, kuid tegelikult ei tunne me hirmu ega viha (James, 1980,v.2. p.449). Need väljaütlemised on südamikuks teooriale, mida praegu tuntakse James­Lange

Psühholoogia

7

docx

KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS

On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid ­ vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!").

Pedagoogika

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne

Suhtlemispsühholoogia

37

odt

Psühholoogia

Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009  SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6

Psühholoogia

44

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis ­ Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad ­ Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega ­ Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused ­ Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu

Enesejuhtimine

12

doc

Kuidas jagu saada oma ärevusest

· mõtlemine, · tunded · käitumine o Väga tähtis oled sina ise-, see kuidas otsustad mõelda, tunda ja tegutseda. See määrab ära sinu ärevuse ebaterve väljendusvormi. o Sa ei saa mõjutada paljusi sündmusi oma elus, kuid sa saad mõjutada seda, kuidas sa nendele sündmustele reageerid. 3 Terved negatiivsed emotsioonid: · pettumus, · kurbus, · kahetsus, · pahameel · frustratsioon Need on tervislikud ja head tunded, kuna sunnivad: · sind toimunu ebaõnne uuesti läbi vaatama, · selle peale mõtlema, · sellega leppima · ning tegema pingutusi olukorra muutmiseks. Ebaterved tunded: · ärevus, · paanika, · masendus, · raev, · enesesüüdistus, · enesehaletsus Kui sa valid ebaõnne korral negatiivsed tunded on sul raske oma muredega toime tulla.

Psühholoogia

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?.....................................11 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?............................................................................11 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend?..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?.......................

Uurimistöö

Kommentaarid (3)