1.
Neeme Korv : arvuti lapsed
- Milline kasvatustegelikkus
peegeldub antud arvamusesloost?
See, et lapsi visatakse kooli, et las
õpetajad tegelevad nendega ning ka kodus olgu lapsed omaette avutis
ja ärgu segagu. Ning vanemad õhutavad lapsi olema pigem arvutis kui
lugema raamatut, sest ka nemad ju omal ajal ei viitsinud raamatuid
lugeda.
- Kas nõustute sellega või
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
.......................................................................... 35 3 LISAD LAULUSÕNAD STEND LEIA ERINEVUSED! VÄRVI LAULULIND PILDIKAARDID LISAMATERJAL TULEVASTEKS NÄDALATEKS MÄNGUKAARDID 4 SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu
esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajavad privaatsust ning ei pruugi sujuda enne kui laps on saavutanud turvatunde. Kui füsioloogiline vajadus saab kasvõi osaliselt täidetud, tekib võimalus järgmisele tasemele jõudmiseks, milleks on vajadus end turvaliselt tunda. Turvalisuse tagab · meeleorganite kaudu saadav stimulatsioon (välised tegurid) · silmad on tundlikud valguse, värvide suhtes. Päevane uni · (puhkus) võimaldab sellest stimulatsioonist taastuda.
Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades. Mitte iga lapsel pole see punkt täidetud. Lapsed langevad lasteaiast välja, sest neil on iseärasused, millega lasteaiad ei suuda toime tulla. Nt tehakse lapsevanemale ettepanek, et ta lastaaeda väga ei tuleks. Kahjuks selle paragrahviga meil on raskusi ja puudusi. Põhikooli: Üldine alus, mida koolis tehakse ja millega tegeletakse, mis arenguvaldkondi ta toetab lapsel. Siin on hEV terminina kirjas, et sõltumata sellest, peab HEV saama haridust vastavalt oma võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt)
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on
lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa
Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega.
Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud. Siiski ma arvan, et õpetaja peab olema positiivsem ja peab mõnel ajal ka huumorimeelt üles näitama. Positiivne atmosfäär klassis on kasulik vahend lastega heade suhete arendamisel. Mulle tuleb meelde üks juhtum, kui mul oli vaja paberit prügikasti visata, ja kuna ma tegelesin kunagi korvpalli, viskasin kabineti keskelt täpselt prügikasti. See oli poiste klass ja tänu sellele kummalisele juhtumile võitsin ma selle klassi lugupidamist
samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis olnud. Esialgu ei osanud kuidagi reageerida, siis aga selgitasin, et see mis telerist tuleb, seda ei tasu päris tõesena võtta ja suunasin teistele mängudele. Mõni aeg hiljem avastasin nad jälle seda sama mängu mängimas. Tol hetkel ei osanud ma vist leida parimaid sõnu selgitamaks, et nii päris ei tehta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid