Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Natside propagandafilm - sarnased materjalid

natsid, propaganda, juudid, karikatuurid, sotsiaalmeedia, hilja, varal, piiris, huumorit, stereotüübid, veele, väited, niimoodi, hiljaks, rahulikku, getos, alandamine, otsige, rottidega, sedavõrd, abielluda, samast, süüria
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

o Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina) o Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara) o Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika) o 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad o Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu o SM jäi kolooniate hõivamisega hiljaks, sest riik ühendati liiga hilja (oli noor suurriik) Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega joolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi Euroopa tsivilisatsioon ­ juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri reziimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid ,,väljapoole Saksa rahva ühendust" ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse · 1925 ­ üheparteisüsteem: duce'le piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks salapolitsei, koonduslaagrid · ulatuslik terror siiski puudus, aitasid kaasa Mussolini head suhted katoliku kirikuga · majandus riigi alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud · võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda: veenis itaallasi oma riigi vägevuses, suutis eksiteele viia ka palju läänevaatlejad, kes nägid korporatiivses korras lahendust demokraatia probleemidele · tegelikult ei suutnud It-t hädas aidata: majanduskasv veelgi madalam, agressiivne välispoliitika ammendas niigi napid ressursid aga lõplikult, ainult väline hiilgus Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal: · rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib mingis mõttes liita ukrainlased- 17% ja valgevenelased 5%, neid kõiki loetakse idaslaavlaste hulka kuuluvateks. Idaslaavlased moodustasid kokku impeeriumist vaid 2/3. Teisi vähemusrahvusi oli vähe, olid kõik väikesed. Suuruselt kolmas rahvus impeeriumis olid poolakad, nende arvele jäi vaid 6% elanikkonnast. Valgevenelased 5%, juudid 4, kasahhid 3, soomlased 2,5%. 1/3 vene rahvastikust koosnes pisitillukestest rahvakildudest. Erinev oli ka nende rahvaste hariduslik tase. Kõige kõrgemalt olid hariduslikult arenenud balti kubermangude elanikud- eestlased/lätlased koos baltisakslastega, siinsest elanikkonnast 70% kirjaoskajad 1897 rahvaloenduse andmetel. Peterburis kirjaoskust 60%, trad vene talurahva hulgas oli kirjaoskajaid napilt 20%. Veelgi kehvem oli olukord Põhja-Kaukaasias, Kesk-Aasias,

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AJALUGU II MS 1939-1945

lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus Sovietiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte tähtsaimaks võimuasutuseks sai kohaliku kompartei keskkomitee, kes liiduvabariigi valitsuse abilnkorraldas Moskvast saabunud juhiste järgi maa sovetiseerimist. Nukuparlamendile jäi vastuvõetud otsuste vormilise kinnitamise roll. Likvideeriti iseseisev kohtuvõim. Käivitus massiivne kommunistlik propaganda Eestit hakati puhastama ,,nõukogudevaenulikest elementidest" vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist Eesti ei arutanud NSVL nõudmisi ühegi teise riigiga, ei küsinud abi Eesti polnud valmis NSVL sõjaliselt vastu astuma, puudusid vajalikud oskused ja võimekus 8 Talvesõda 1. Miks on talvesõda populaarne meemide teema

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

Aastatel Sõjajärgne olukord. 1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine 2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL) 3) üleminek rahuaja majandusele Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid ->inflatsioon 1924 Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle, vanad tööstusharud. Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen pluss: Elsass lotring, Saarimaa USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal Suur depressioon sai alguse USAs 1929 USA 1924 (Dawes) USA laenas Saksamaale, Saksamaa maksab reparatsioonid Inglismaale ja Prantsusmaale ning need maksavad usale võla tagasi. 1925-29 toimus majanduse õitseng. auto, elektroonika, keemia konveier · Suure majanduskriisi põhjused, tulemused ja väljumisteed 1929 Põhjused: 1) lahendamata majandusprobleemid sõjast

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. Eesmärgid: Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide (nn reeturid) võimutsemine ­ natsionaal- sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks partei. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum) · Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse ­ valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. · Alaväärtuslikud rahvad/rassid ­ peavad neid teenima (slaavlased).

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

korruptsiooniga. Prantsusmaa lõheneb kaheks: vasakpoolsed / armee, kirik, natsionalistid. Hakati otsima olukorrale lahendust. Korraldati kolmas kohtuprotsess, leiti et ta ikka on süüdi aga talle anti armu. Lõpuks siiski Dreyfus mõisteti 1906 õigeks ­ demokraatia võit. 1905 Prantsusmaal kirik lahutati riigist. Teine oluline mõju oli see, et üks ajakirjanik kes jälgis Dreyfusi esimest kohtukäiku oli kah juut ja uskus et juudid pole kuskil kaitstud. Kiriku riigist lahutamine oli suuresti tingitud just Dreyfus'i afäärist. Prantsusmaa ajalooperioodid 19.saj (olulised revolutsioonid: 1830, 1848, 1871) 1. Bourbonide restauratsioon 1814-30. Kehtestatakse jälle kuningavõim, aga on ka rahva esinduskogu e parlament. 2. Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb ,,kodanlik kuningas" Louis Philippe. Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute, mustlasi ja venelasi, nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

Juba 1929 oli Hitler tutvunud ka Eva Brauniga, kes 1932 ja 1935 üritas samuti end tappa. Juunis 1932 sai Saksamaa kantsleriks Franz von Papen, kes kuulus ametlikult Zentrumsparteisse, ent oli oma parteikaaslastest tunduvalt parempoolsem ja toetas Hindenburgi, peagi astus ta sellest parteist välja. Papeni valitsuse välisministriks sai Konstantin von Neurath ja kaitseministriks Hindenburgi soosik kindral Kurt von Schleicher. Juulis 1932 valiti uus Reichstag ning natsid said juba 37,2% häältest. Seepeale nõudis Hitler endale kantslerikohta. Hindenburg keeldus. Novembris 1932 korraldati taas Reichstagi valimised, natsid said 33% häältest ja von Papen astus tagasi. Uueks kantsleriks nimetati Schleicher, kes üritas enda poole meelitada NSDAP vasaku tiiva juhti Gregor Strasserit, aga tulemusteta. Jaanuaris 1933 jõudsid Hitler, von Papen ja Hindenburg lõpuks kokkuleppele. 30.01.1933

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu §11-14

liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses ­ valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused, Mussolini sise-, välis- ja majanduspoliitika

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

NSVL

Sõjaväestatus ­ rasketööstuse eelisarendamine; · Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?! · Ülemaailmne revolutsioon · 1935.a. asusid uuesti sõjaväge taastama ­ Reini demilitariseeritud tsooni ehitati sõjaväebaasid ja seati sisse üldine sõjaväekohustus. Sise ja välisvaenlased: · Sisevaenlasteks peamiselt juudid ja kõik teised rahvused ja ideoloogiate esindajad ja hiljem kõik, kes ei olnud võimule meelt mööda · Sisevaenlasi oli vaja selleks, et oma hirmu kõrval nõustuksid nad ohverama enda heaolu (sõjatööstuse eelisarendamine) · Juutide peamine koonduslaager oli sõja ajal Austerwitchzis · Välisvaenlasteks kõik liberaal-demokraatlikud riigid, nim. Kõik riike tegelikult, aga peamised vaenlased olid Prantsusmaa, NSVL, Inglismaa

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA

tulemusena ei saanud ta head haridust. Ta õppis kirikukoolis ja seega sai ta õiguse teisi õpetada, kuigi ei pidanud seda ametit kaua. ·Milline oli Mussolini varasem tegevus/maailmavaade? Sotsialistlik. · Miks itaallased toetasid pärast I maailmasõda Mussolinit üha rohkem ja rohkem? Ta lubas muuta Rooma sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtis rahvuse, kui terviku heaolu. Intensiivne riiklik propaganda. 8. Mida tähendab fasistide ``marss Rooma``? Millal see toimus? Mussolini tajus oma mõjuvõimu kasvu, soovis saada peaministri kohta, vastasel juhul lubas korraldada mustsärklaste marsi Rooma, misjärel 1922 määratigi ta peaministriks. 9. Kuidas hinnata Mussolini võimuletulekut 1922. a.? Oli see riigipööre või demokraatlikul teel valitsusjuhiks saamine? Põhjenda oma vastust! Pigem riigipööre, kuna

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest

Ta asus parteid tugevdama ja levitama oma seisukohti üle Saksamaa, milles sai tähtsa positsiooni tulevane propagandaminister Joseph Goebbels. 1930. aastal jõudis majanduskriis ka vahepeal kosunud Saksamaale. Suurenes töötus ning see tõstis Hitleri partei populaarsust, kes lubas tööd ja turvalist elu. Natsipartei edule andis 30ndate alguses kaasa ka Hitleri võimas valimiskampaania. Sõnavõttudes asus ta ründama juute, kes pidid riigi kehvas olukorras süüdi olema ning lubas, et natsid suudavad riigi majanduse taas korda saada. 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti kandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa koda- kondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Göringi kaasabil teenistusse Braunsc- hweigi liidumaa majandus-esinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Demokraatia

4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid ­kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid ­nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Selle piiramatu võimu aluseks on kehtiv põhiseadus Tihtipeale

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Venemaa, Saksamaa, Itaalia

Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
31
odt

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

,,põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolamas- sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holokaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945 aaastatel. Natsid püüdsid ,,uue korra" kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid ja homoseksuaale. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Teine maailmasõda

pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisele. Ka Saksamaal ja Itaalias tuli võimule diktatuur. Saksamaal natsid, eesotsas Hitleriga ja Itaalias fasistid, eesotsas Mussoliniga. USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia. 1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

riigivanemast Olulisemad sisepoliitika tunnusjooned 1920.aastatel Maareformi (1919) tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu. Erakondade paljusus sagedased valitsuste vahetused (1919 - 1933 oli 21 valitsust, keskmine eluiga jäi alla 9 kuu). Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3 - 5 parteist) Kehtis sõna- ja trükivabadus, koosolekute vabadus Vähemusrahvused (nt baltisakslased, juudid, venelased) said kultuurautonoomia 1924.aasta 1.detsembri riigipöördekatse Korraldas Eestimaa Kommunistlik Partei tegutses (alates 1922 Nõukogude Liidu) rahalisel toel EV-s oli EKP tegevus keelustatud riigipöörde valmistasid ette Moskvas elavad eesti kommunistid (Jaan Anvelt). 1.detsembril 1924 hõivas u 300 relvastatud isikut mitmed valitsusasutused ja sidekeskused Tallinnas. Riigipöördekatse õnnestus mõne tunniga maha suruda.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; 15 vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim e. Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt.). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (1883 ­ 1945) ­ fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei asutaja ja juht (duce ­ juht). Haaras võimu 1922. a. ja kehtestas fasistliku diktatuuri. 1936. a. sõlmis sõjalise liidu Saksamaaga. II maailmasõja päevil oli ta Saksamaa poolel

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega.

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööparteisse ( NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler · 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ''Mein Kampf'' · Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku · Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata · Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid · 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada · Algus tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada · Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer HITLERI SAKSAMAA · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Maailm II maaimasõja vahel

paljudes riikides nagu näiteks Poolas, Prantsusmaal, Tsehhoslovakkias ja Austrias. Teiseks ­ ülemrass ­ aaria rass, sakslased ,,ülemrass", kellel on õigus valitseda teiste madalamate ja kehvemate rasside üle. Sisuliselt jaotati inimesed tunnuste ja omaduste järgi klassidesse. Kolmandaks ­ eluruum ­ sakslastel on õigus laiendada oma eluruumi teiste rahvaste arvelt (eelkõige Ida-Euroopa) arvelt. 7. Natsid Saksamaal võimul Kuna Saksamaal oli kehv aeg, tööstuslik tootmine langes, ettevõtted ja talud läksid pankrotti, paljud inimesed kannatasid tööpuuduse all, sissetulekud langesid peaaegu poole võrra, siis kasvas taas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei populaarsus. Natside võimuletulekut kergendas vastasjõudude lõhestatus. Kui Riigipäevahoone süüdati, süüdistati selles kommuniste ning nad arreteeriti ja keelustati

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

repressioone. Kultuur ja 1) Erinevad ideoloogiad 1) Riiklik ideoloogia, üle jäänud ideoloogiad ideoloogia 2) Kultuur on vabalooming keelustatud. 2) Mõningal määral 2) Toimub kultuuri suunatakse kultuuri riiklik reguleerimine, ta on propaganda vahend Valdkond Demokraatliku riigi Autoritaarse riigi Totalitaarse riigi tunnused tunnused tunnused Majandus Vabakonkurents. Riiklikus Suur osa Riigi osakaal väike. majanduspoliitikas tööstustoodangust

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Holokaust

päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest ­ massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokausti algusaastad ja kristallöö 1930 aastal oli ca 1% saksa elanikkonnast juudid. Natside propaganda näitas jute alaväärsetena, neid süüdistati igasugustes pattudes ja nimetati saksa rahva suurimaks vaenlaseks. Levitati seisukohta, et juutidel on võim kogu maailmas ja et nad soovivad aaria rassi hävitada. 1. aprillil 1933 alustati boikotti juutidest advokaatide, arstide ja juudi kaupluste suhtes. Paari päeva pärast algas juutide massiline töölt vallandamine ­ nii vabanesid töökohad sakslaste endi tarvis. 1933

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe sõja vahel

Massirepressioonid Vangilaagrid Gestapo-riiklik salapolitsei - VTsK- üle venemaaline SS-kaitsemalev erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus proletaarlased ühinege rahvuskuuluvus Noorsooorganisatsioonid komsomol Hitler Jugend - 10. Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler

Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

fašistideks. Sellest rühmitusest kujunes rahvuslik fašistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini. Tal oli palju pooldajaid, sest loodeti, et ta päästab riigi vaesusest, ta lubas muuta Itaalia võimsaks nagu Rooma-Impeerium. 2. Mussolini õpetuse põhiseisukohad: Tähtsamal kohal on rahvus. Ta väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Üksikinimene on rahvuse osa. Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb 8.Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Õpik 1. Keda pidasid natsid oma vaenlasteks? Saksa töölisparteid. 2. Miks toetasid natse väga erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimesed? 11 Sest nendes nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. 3. Millest tulenes natsliku Saksamaa nimetus Kolmas riik? See lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine Saksa keisririik ja kolmas Hitleri Suur-Saksamaa. 4. Milliseid eesmärke taotles Hitler oma raamatus?

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

säilib kuni Hitleri tulekuni. Veimari Vabariik 1919-1933 *Parlamentaarne riigikord. *Saksamaast saab vabariik, demokraatlik riik *kõgeim võimuorgan Riigipäev (valitatakse proportsionaalse valimissüsteemi käigus) kõik erakondade parteid, saavad valimiskohti nii palju, kui palju on saadud % ehk 30% - 30 kohta parlamendis. Riigipäev pärast valimisi moodustavad ise valitsuse - parlamentaarne riigikord. Enamuse saavad sotsiaaldemokraadid. Friedrich Ebert parempoolses opositsioonil natsid = keskel sotsiaaldemokraadid = vasakul opositsioonil kommunistid *1919 Baieris kommunistidel õnnestub võim haarata ning kuulutatakse välja Baieri Nõukogu Vabariik, aga see lükatakse ümber. *1923 Natsid Müncheni õlleputš, Majanduslik olukord Saksamaal (edukas kuni majanduskriisini, mis saab alguse 1929 Ameerikas) *väga raske, võeti El Sass Lotring (kaubandustee) *reparatsiooni maksud *Ruhrikriis(1923-1925) , toimus hüperinflatsioon, töölised hakkasid streikima

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Natsi Saksamaa

Selle kirj. Alustas ta 1924 kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle suureks ja tugevaks ja jõukaks saama. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass (kõrgemad esindajad sakslased) pidi saama maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natside eesmärk konkureerivate poliitikate/poliitikute kõrvaldamine ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides. Valitsusse kuulus ka teiste erakondade esindajaid. Kuid 1933. a toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralise loa moodustada üheparteisüsteem. Kõik parteid peale natsipartei keelati. Samuti ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse, pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks e. Füüreriks(saksa k juht).

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

1929. aasta majanduskriis tabas Euroopa riikidest kõige valusamalt just Saksamaad. (USA laenud lakkasid, kuid võlgu ja reparatsioone tuli tasuda). Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30. jaanuaril 1933 nimetas Saksamaa president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks. Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega ­ parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt!

Ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun