Narva Hermanni Linnus (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Narva Bastionid

Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi

Ajalugu

36

odt

Liivimaa linnused

...........................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme...........................................................................

Ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud ­ Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) ­ Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) ­ 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem ­ Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) ­ Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld ­ Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas

Ajalugu

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis ­ kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882

Eesti ajalugu

51

doc

Eesti ajalugu - konspekt

Muinaslinnuseid on 4 tüüpi: · Mägilinnused (nt Otepää) olid igast küljest looduslikult kaitstud. · Neemiklinnused (nt Rõuge) rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.  4 · Kalevipoja-sängi tüüpi linnused (nt Alatskivi) ehitati voore kõrgemale keskosale, nii et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit. · Ringvall-linnuseid (nt Valjala Saaremaal) rajati neis kohtades, kus polnud looduslikke künkaid ja seega olid nad otsast lõpuni inimeste kätetöö. Ümber kogu linnuseõue püstitati kõrge kunstlik vall. Linnused paiknesid tavaliselt võimalikult lähedal külale, et rünnaku korral oleks kergem varjuda. Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest

Ajalugu

47

docx

Eesti keskaeg

arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta. Materjali hulk on sedavõrd suur, et seal on Livoonika asju mida pole keegi vaadanud ega kasutanud. Tallinna linnaarhiiv on hästi säilinud - Mõne kaupmehe materjalid olid säilinud, kuid juhuslikult, sest kaupmees jäi pankroti ja jäi linna erakätesse. Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel. Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch- Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Ürikuteraamat. Esimesed köited ilmusid aastail 1853-1875, mis olid koostatud F. Bunge poolt

Keskaeg

24

doc

11. klassi kokkuvõte

Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall. Kalevipoja säng-linnuste rahvapärane nimetus, sest eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit. · Kalmed- uusi tarandkalmeid enam juurde ei ehitatud ja uued kivikalmed kujutasid endast ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid. Esmajoones levisid liivast kuhjatud kääpad. Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused

Ajalugu

63

doc

Eesti Varauusaeg

Tallinnas tõsiselt hoiti silma peal Narval, sest järgmine sihtpunkt oleks olnud Tallinn. Öeldakse, et Narvast tulistati kahuritest esimesena, teised ütlevad, et venelased tulistasid esimesena. Linnas tekib paanika. Vaherahu, Linnas algavad läbirääkimised. Tuleb saata saadikud Venemaale, Joachim Krumhusen ja Arnd von Deden saadetakse. Neid valiti, sest nad on kaubelnud Venemaal ja neil on hea vene keele oskus. Deden ja Krumhusen polnud nõus tsaariga, sest nad ei tahtnud, et Narva läheks tsaari võimu alla. Saadikud ei jõudnud veel tagasi aga Narvas oli raske olukord. Venelased kasutasid ära läbirääkimisi, et piirata ümber linna. Narvas toiduvarud olid tühjenemas ja laskemoonasi oli vähe. Aprilli lõpus saabub Viljandi komptuur ehk Gotthard Kettler, kellega tulevad kaasa Riia palgasõdurid (Riia linn oli nad vallandanud). Said piiramise rõngast sisse ning tugevdasid linna kaitset. Toimub üks kokkupõrge, sest soov võidelda oli nii suur. Tallinlased tulid

Eesti varauusaeg

Kommentaarid (0)