Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida milliseid narkootikume Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest......................................................................................
omaste visuaalsete efektidega, s.o. hallutsinatsioone, aga ka kangestust, mälukaotust, samuti pöörduvat nägemise kaotust. Ketamiin kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja, s.o. ainete hulka, mida sisaldavaid ravimeid võib jaemüügi korras apteegist väljastada ainult retsepti alusel. UIMASTITE KASUTAMISE ENNETAMINE KOOLIS Põhikooli esimesed aastad: Põhikool erineb algkoolist oluliselt ning mõnel lapsel võivad tekkida kooliraskused. Kuigi lapsed selles vanuses ei pruugi veel tunda huvi uimastite proovimise vastu, võib mõnigi neist teha algust alkoholiga ning mõned katsetada olmekeemiaga. See võib tähendada näiteks juba nõukogude ajast teada kummiliimi, aga ka bensiini ja mitmesuguse muu olmekeemia toodete aurude sissehingamist. Kui võimalik, tuleks jätkata samasuguse avatud ja toetava suhtega, nagu kirjas nooremate laste puhul. Kui teie usalduslikud vestlused jätkuvad, on sellest laste teismeliseikka jõudes palju abi.
Narkootikumid. Kanep Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: · marihuaanat · hasisit · kanepiekstrakti Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui ta
HASIS e. KANEPIVAIK: Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadaksegi hasisit, mis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko. KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. 5 OOPIUM: Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks
Välimuselt on antud aine peeneteraline kristalliline valge pulber. Seda süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Toime on sarnane heroiiniga, tarvitajat valdab tugev õnnelaine koos soojusetunde ja unisusega, kasutajale tundub, et on eemal igasugstest muredest, kuid „valge hiinlase“ mõju on tugevam ja lühiajalisem, kuskil 30-90 minutit. Fentanüül tekitab väga kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Sõltlane ei suuda selle tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas ja ühe suuremaid doose, et end hästi tunda. Kuna fentanüüli kangus ei ole koguaeg samasugune, siis on väga suur oht üle manustamiseks. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valu liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. (TAI 2009: 9) 1.2 Narkosurmad Narkootikumide tarvitamine on üheks suureks probleemiks Eestis. Narkootikumide
esimene nõrgeneb ja teine tugevneb. Alkohol pärsib närvisüsteemi – suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu – ja tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet. Alkohol võib tekitada ajutüve turse ja on sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuna alkoholiannused on suured ja alkohol on vesilahustuv, siis võivad kahjustuda alkohooliku kõik koed ja elundid. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene koht agressiivsuse esilekutsumises. Alkohol suurendab impulsiivsust, teotsemist hetke ajel, mis muu hulgas suunab suureneva agressiivsuse nii lähedaste kui ka iseenda vastu. Alkoholism- kontrlolli kadumine joomise üle. Väike annus etüülalkoholi on rahustina psühhofarmakoloogiliselt peaaegu kordumatu – halvad emotsioonid kaovad, aga võime meeldivaid tundeelamusi kogeda jääb alles, ning närvisüsteem ei ole üldiselt pärsitud.
.......................................................................................20 1 SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi
Kõik kommentaarid