SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................
MÕNUAINED. Põhjused, miks inimesed kasutavad uimastavaid ja narkootilisi aineid, on kindlasti väga erinevad. Neid kasutatakse lõõgastumiseks, ergutuseks, meeleolu tõstmiseks. Uimastite abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Tihti ajendavad uimasteid proovima uudishimu ja “keelatud vilja” magusus. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba ühekordne proovimine. Kordamisel tekib aga harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Soov uue annuse järele viib viia kas või kuriteoni, sest ta peab selle mõnuaine saama. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud
.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol
Narkootikumid Janek Jõgiste Narkootikumid Inimorganismil · pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitse mehhanisme Iga inimene peaks teadvustamaendale, mis on NARKOOTIKUMID !!!! · Pidev stress nii kodus, kui ka koolis võib saada ühele inimesele saatuslikuks. · Sellepärast peaks valima endale sõpru!!! Kanep Narkootikumid · Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. · Meile Eestisse toodi seda salakaubana ja müüdi kõrge hinna eest. · Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. · Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. Narkootikumide oht tarvitamisel
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub
Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, valdkondade spetsialistid panid tähele, et võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite ühiskonnas on toimumas ohtlik muutus, kuid siduda halvatus ning inimene võib hukkuda. Selleks et seda teiste valdkondadega ei osanud siis veel keegi. narkootikume endale juurde muretseda on vaja raha Nii näiteks politsei täheldas noorte kuritegevuse ja selleks, et raha saada peab niigi räsitud kasvu, kiirabi ohtlike allergiliste reaktsioonide ja narkomaan selle varastama. Sellega tõuseb ka narkootikumide süstimisega seotud nakkuste, eriti kuritegevus ning seejärel ei süüdistata narkomaani
Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi. Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks. Seesugusel kujul on kanep tüüpiline niiöelda piibutubakas, millest muuseas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID? Kahjustavad hingamisteid (hasis, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired... Mõjutavad närvisüsteemi
Uimastid Uimastid jagunevad: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid TUBAKAS Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkohol Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus
Narkootikumid Pidev stress nii kodus, kui ka koolis võib saada ühele inimesele saatuslikuks. Sellepärast peaks valima Iga inimene peaks teadvustama endale sõpru!!! endale, mis on NARKOOTIKUMID!!!! Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme Narkootikumid Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile Eestisse toodi seda Salakaubana ja Müüdi Kõrge Hinna Eest. Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju.
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna..............
Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb olulisele 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist. Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast.
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
..................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma
SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest saadik mõjutanud oma enesetunnet erinevate ainete abil. Eelkõige on püütud end muuta rõõmsamaks ja energilisemaks. See küsimus on väga aktuaalne ka tänapäeva ühiskonnas, eriti meie noorte seas. Üha enam tarbivad noored illegaalsel erinevaid mõnuained. Ka tänavapilt kirjeldab seda kui levinud on noorte seas erinevad mõnuained: tubakas, alkohol, narkootikumid. Selle teema valisin ma seepärast, et uurida narkootiliste ainete tausta, mida noored enamasti ohutuks peavad. Noorte seas on levinud arusaam, et nad tunnevad oma piire. Nad tunnevad seda, millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda. Oma uurimistöös sean ma endale neli eesmärki:
kui ka vanade seas. Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on muutunud sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad. Rohkem kui tihti. Eriliseks probleemiks nii Eesti kui ka maailma ühiskonnas on alaealised meelemürkide tarbijad ning ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust. Sageli ei mõtle tarbijad kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele ajutine unustus ja lahendus. See on põgenemine maailma eest, kuhu aga hiljem suurema probleemi - sõltuvusega - tagasi tullakse. Noorte puhul aga saab narkootiliste ainete tarbimine peaaegu alati alguse uudishimust.
· 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 arutluse all uimastite legaliseerimine · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse vastuvõtmine Keelatud tarbiine, omamine, kasvatamine jne. · Sel perioodil üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida · 2001-2002
võõrana tunduvale probleemile nagu uimastitarvitamine. · avalikkuses diskussioon uimastite legaliseerimise üle · üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete Eesti oma seaduse vastuvõtmine · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine (vahelejäänud uimastikaupmeeste vara tohtis arestida) Põhitendentsid alates 2001: · Eesti muutumine narkootikumide päritolu- ja transiitmaaks Eesti osa amfetamiini levikus maailmas 5% (UNODOC 2008) · Kollatõve (levib u. 200 korda kiiremini) ja HI-viiruse plahvatuslik levik (hakati uurima) süstivate narkomaanide hulgas. NB
Uimasteid tarvitatakse teadvuseseisundite muutmiseks. Uimastavad ained on muutunud eriti populaarseks kooliõpilaste seas, kuid õpetajatel napib nii teadmisi kui ka kogemusi adekvaatseks käitumiseks uimasteid tarbinud noortega ning koolid tunnistavad üksnes oma võimetust uimastite leviku tõkestamises kooliõpilaste hulgas. Uimastid on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas. Uimastite alla kuuluvad alkoholism, nikotism, narkomaania ja toksikomaania. Autori suguvõsas on olnud alkoholismi ja tubakaga palju probleeme ning nende sõltuvuse mõjul on surnud mitu autori lähedast inimest, seetõttu see fakt saigi võetud uurimustöö teemaks. Ka koolinoortel ei ole teadmisi ja abi kusagilt loota. Noorukid, kes tihti uudishimust või kambavaimust johtuvalt on sattunud narkootilistest ainetest sõltuvusse, ei suuda oma
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
