Narkootikumid ja nende ohtlikus (3)

Narkootikumid ja nende ohtlikus
Eestis on viimase kümne aasta jooksul päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri valdkondade spetsialistid panid tähele, et ühiskonnas on toimumas ohtlik muutus, kuid siduda seda teiste valdkondadega ei osanud siis veel keegi. Nii näiteks politsei täheldas noorte kuritegevuse kasvu, kiirabi ohtlike allergiliste reaktsioonide ja narkootikumide süstimisega seotud nakkuste , eriti hepatiit B ja C sagenemist teismeliste seas.
Narkootikumide proovimiseks on mitmeid võimalusi. Esmaseks on uudishimu ja pingete maandamine. Sõpradelt, kes on seda alles proovinud kuuldakse, et see viib mured peast ja kõik on imehea. Tõepoolest ennem sõltuvuse saamiseni on kõik hästi ja aine viib mingiks ajaks muremõtted peast. Tegelikult aga mured ei kao kuhugi , nad lihtsalt heidetakse kõrvale ja kui satud sõltuvusse algab tõeline põrgu. Narkootikumide ostmine võtab sult viimse raha ja sa ei ole enamasti võimeline nendest omal jõul ka vabanema.
Üldjuhul alustatakse ikka lahjema kraamiga näiteks kanep . Sealt edasi minnakse enamasti järjest kangemate ainete peale – et ikka rohkem feelingut oleks.
Narkootikumid jaotatakse kolme klassi: rahustava toimega narkootikumid (opiaadid, kanep, uinutid ja rahustid ); stimulandid ehk ergastava toimega uimastid (kokaiin, amfetamiin , ecstasy ); hallutsinogeense toimega narkootikumid ehk hallutsinogeenid (LSD, PCP, seened).
Joobe tekitamiseks peab inimene uimastit manustama võrdlemisi suures koguses. Seda on võimalik teha mitmel moel. Väärkasutamise korral tavaliselt kasutatavad viisid on järgmised: suitsetamine või sissehingamine; veresoonde (intavenoosne manustamine) või lihasesse süstimine ( intramuskulaarne manustamine); allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine.
Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe - ja hingamiselundite halvatus ning inimene võib hukkuda. Selleks et narkootikume endale juurde muretseda on vaja raha ja selleks, et raha saada peab niigi räsitud narkomaan selle varastama. Sellega tõuseb ka kuritegevus ning seejärel ei süüdistata narkomaani mitte ainult narkootilise aine kasutamises vaid ka muudes kuritegudes.
Mida narkootikumid teevad?

• Kahjustavad hingamisteid (hašuš, marihuaana , crack).
  
• Põhjustavad organismi üldist kurnatust (ecstasy, amfetamiin, speed , kokaiin, püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii pea aegu kõik narkootikumid).Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired…
  
• Mõjutavad närvisüsteemi. Isegi mitu aastat pärast LSD tarvitamise lõpetamist võivad ilmneda hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine.
  
• Põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi (herroiin, oopium).
  

Need olid vaid mõned näited! Kõigi narkootiliste ainete mõju inimese tervisele pole veel arstidelegi päriselt selge, seda enam ei soovitaks ma seda omal nahal järele proovida.
Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist või muud uimaainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks . Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus , üldine halb enesetunne jne.
Kohanemus on organismi võime kaitsta end mürgitamisreaktsiooni eest, kui narkootikumi või muud uimastit manustatakse korduvalt. Kuigi aine kogus jääb samaks, väheneb aine mõju. Narkootilise aine kasutaja aga arvab , et ta kannatab rohkem, ning seetõttu peab varasema mõju saamiseks annust suurendama .
Võõrdumisreaktsioon ehk abstinents on seisund, mis tekib tugeva vastumõjuna narkootikumi tarvitamisest
hoidumisele. Pärast narkootilise aine pikaajalist väärkasutamist narkomaan kaineneb ja see võib kesta mitu päeva, mõnikord isegi üle nädala. Selline seisund on äärmiselt ohtlik. Enamasti vajab inimene sel juhul arstiabi, vahel võib võõrutusreaktsioon olla ka eluohtlik.
Uimastisõltuvus ehk narkosõltuvus on seisund, mil inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Sõltuvuse tekkeks võib kuluda vähem või rohkem aega, see sõltub uimasti väärkasutaja isiksuseomadustest, aine omadustest, väärkasutuse intensiivsusest jms. Narkosõltlase käitumist mõjutavad kõik loetletud asjaolud ja seetõttu on narkomaaniat edukalt ravida väga raske.
Ebahügieeniliste süstaldega süstimine levitab tihtipeale mitmeid haigusi, näiteks HIV, mis võib edasi areneda AIDS’iks. AIDS on teatavasti surmav haigus, millele otsest ravimit pole. HIV ja AIDS ei levi mitte ainult narkootikume süstides, need levivad ka näiteks sugulisel teel. Seetõttu levivad need ohtlikud haigused ka mitte narkomaanide seas ja on ohtlikud kõigile. Spetsialistid ütlevad, et aidsi nakatuvad kõigepealt narkomaanid, siis prostituudid . Nende järel vastsündinud, kes saavad viiruse oma vanematelt. Ja viimaks täiesti tavalised inimesed.
Enimlevinud konfiskeerimisjuhtude arv