Narkomaania , alkoholism ja noored
Tänapäeval
on maailmas palju suuri probleeme, ühed suuremad on narkomaania ja
alkoholism. Nende vastu on raske võidelda, kuid usun, et mõningal
juhul on see võimalik. Alkoholismiga ei ole enam seotud ainult
täiskasvanud, vaid ka suurel hulgal noori. Kuid miks
noored kalduvad sellele halvale teele, ehk hakkavad siis narkootikume
ja alkohol pruukima? Usun, et noorte hulgas saab narkomaania ja
alkoholism alguse peamiselt kodust. Kodus tegevus puudub või ei
tegeleta asjadega, millega kodus peaks tegema, tekib igavus , minnakse
välja uute inimestega tutvuma , pahatihti „valede inimestega“ ,
Narkomaania ja alkoholsm on ühed tänapäeva suurimad probleemid. Sellega ei ole seotud mitte ainult täiskasvanud, vaid ka paljud noored on saatuse tahtel sellele teele sattunud. Selleks, et sellele teele mitte sattuda, või et sellest teest kõrvale kalduda on küll raske, kuid usun, et mõningal juhul on see võimalik. Alkoholismi ja narkomaania leviku vähenemiseks on vaja mitmeid sobivaid tingimusi: häid suhteid koolis/tööl, kodus ja sõprade hulgas. Enamjaolt saab kõik alguse kodus, kuna see, peab oma mõistmise, nõuannete ja heakskiiduga andma edasiseks eluks tugeva iseloomu ja tahtejõu, et saavutada oma eesmärgid ning mitte sattuda alkoholismi ja naromaania küüsi. Sealt pääsemine on juba väga raske. Lisaks kodule, võiks ka kool aitata võidelda alkoholismi ja narokmaania vastu.
bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Alkoholism kui sotsiaalne probleem Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi. Kui alkoholi mõju aga ära läheb siis on juba tahtmine jälle tarvitada ,,mõnujooki". Sellest hakkab juba kooruma alkoholism. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud
ALKOHOL- INIMESE HÄVITAJA. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad
1 NARKOOTIKUMID Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori.(1) Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et noored hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. Ja lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu!(1)
............................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ...................................................................................14 2.6 Tubakas ja tubakatooted ..........................................................................................................15 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:.............................................................................16 2.7 Alkohol ....................................................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale........................................................................................17 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)........................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:.....................................................
aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13
puhkevad iga kord, kui avalikustatakse mõni mitteteadaolev fakt selle taime mõjust. Sõltumata avastatu positiivsusest või negatiivsusest, seatakse kahtluse alla uuringu meetodite ja tulemuste usaldusväärsus (Harro 2006, 253). 5 Ühiskonnas levivad kaootilised ja mitmeti tõlgendatud väärtushinnangud ja normid. Piirangud ja lubatavus on ebamäärane. See kõik soodustab müütide teket uimastite ohutusest (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat 2005, 42). Suur osa noortest arvab, et kanepi kui loodusliku narkootikumi keelustamine on põhjendamatu. Kanepitarbimise levik ja selle kättesaadavus on jõudnud tasemeni, et kliseedeks muutunud argumendid kanepi ohtlikkuse kohta ei veena enam noori. Nimetada kanepit trepiastmeks sünteetilise uimastini on mõttetu, sest iseenda, sõprade ja tuttavate kogemuste najal näevad noored reaalsuses suhteliselt kontrollitud tarbimist. Põhjustamata seejuures erilisi probleeme
tervisega riskeerimist marihuaana/hasisi proovimise puhul ("suurt riski" nende 1-2 korda proovimises nägi 44% respondentidest). Ülejäänud narkootikume, mida vähem tunti, ei osatud niigi palju karta (kokaiini 1-2 korda proovimist pidas ohtlikuks ainult 39%, LSDd 36%, ecstasyd 29%) Selles osas nii poiste kui tüdrukute arvamused ühtisid. Kaks aastat hiljem - tänavu maikuus - korraldas Emor ajakirja «Luup» tellimusel Eesti keskkooliõpilastele telefoniküsitluse. Selle tulemus näitab narkomaania leviku ilmset suurenemist noorte seas. Enam kui pool üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastest on oma igapäevases elus kas otseselt või kaudselt narkootikumidega kokku puutunud. Juba 12% vastanutest (10.-12. klassi õpilased) ütles, et on kasutanud narkoaineid, kuigi neist pooltel jäi esimene proovimine ka ainsaks kogemuseks. 28% õpilastest proovis esimest korda narkootikumi 15-, 34% 16- ja 20% 17-aastaselt. 18-aastaste puhul on see protsent juba 8
Kõik kommentaarid