TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut
Taavi Käärid
NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS
Uurimustöö
Juhendaja: Marianne Paimre
Tallinn 2010 Sissejuhatus
Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis,
rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka
põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka
mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi
stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab
sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga.
Samuti ulatuvad narkootilise aine müügist saadud tulud mitmetesse miljarditesse kroonidesse.
Sellest tulenevalt on seadusandja sanktsioneerinud eelpool nimetatud süütegude
toimepanemist eriti rangelt . 01. jaanuaril 2004. aasta jõustunud seadusega muudeti karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks,
väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse.
Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid
sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel
saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika , mitte niivõrd kuriteo enda üle
juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste
keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua
kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö
hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste
määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed.
Töö esimeses osas lahkab autor kehtivat regulatsiooni, peamisteks allikateks on siinkohal
kehtiv karistusseadustik , selle eelnõu, samuti õigusteadlaste arvamused nii artiklites,
toimetistes kui ka kommentaarides. Esimese osa eemärgiks oleks välja tuua kehtiva
seadusakti mõte, suhtumine ja seadusloome eesmärk. Samuti proovib autor välja tuua ka
Euroopa Nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni, arvestades siinjuures karistuste
määramisel olulisi aspekte.
Teises osas käsitleb ja analüüsib autor eesti kohtupraktikat, siinkohal mitte niivõrd kaasust
ennast lahates vaid tuues välja vangistuste, katseaegade ning rahaliste karistuste keskmised
suurused ja pikkused. Kolmas osa püüab kahte eelnevat osa analüüsida, otsides kollisioone või konflikte
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taavik
Õppematerjali autor
1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9). Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on
isegi seinalt kraabitud krohvi. Tablett võib olla tehtud räpases keldrilaboris. Tavaliselt ei tea ka narkodiiler, kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Loodetud toime asemel saadakse nii mõnigi kord hoopis tugev mürgitus Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest? Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva. Väärteost saab kriminaaltegu, kui leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sõltuvalt uimastist ja selle kvaliteedist võivad
Uimastid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui
Üksnes väike osa kõigist nendest, kes on kunagi keelatud uimasteid proovinud, jõuab taoliste tõsiste probleemideni. Kui tekib kahtlus, et teie laps või keegi lähedastest tarvitab uimasteid just sellisel viisil, tuleks kohe võtta ühendust vastava ala spetsialistidega, sest iga taoline juhtum on erinev ning vajab erinevat lähenemist. 13 Seadus ja karistused Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva. Väärteost saab kriminaaltegu, kui leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sõltuvalt uimastist ja selle kvaliteedist võivad need kogused teinekord olla väga väikesed. NB
Tavaliselt ei tea ka narkodiiler, kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Loodetud toime asemel saadakse nii mõnigi kord hoopis tugev mürgitus. Sellepärast peakski hoiduma narkootikumide tarvitamisest ja selle ostmisest. Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest? Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva. NB! Väikeses koguses narkootikumide viimise eest üle riigipiiri karistakse aga kriminaalkorras, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning siin ei aita enam väide, et uimasti on vaid enda tarbeks.
novembri 1997. aasta määrus nr. 39 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja seaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjade kinnitamine8. Alates 2002. aasta 1. septembrist määrab nii kriminaal- kui ka halduskorras karistatavad teod ning nende eest ettenähtud karistused Karistusseadustik9, mis võeti vastu 2001. aasta 6. juuni Riigikogu otsusega. Karistatavate tegude hulka kuuluvad narkootilise ja 1 RT II 1996, 19-22, 84 2 RT II 2000, 15, 92 3 RT II 2000, 7, 41 4 RT I 1995, 57, 978 /.../ RT I 2003, 26, 156 5 RTS §1, lg1 6 RT I 1997, 52, 834 /.../ RT I 2002, 63, 387 7 RT I 1997, 84, 1429 8 RTL 1997, 192/193, 1010 /.../ RTL 2003, 79, 1162 9 RT I 2001, 61, 364 /.../ RT I 2003, 4, 22 6 psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine, suures koguses
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteo
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid