Naljakas härjamüümine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

Kati arvas, et Nipernaadi ei armasta teda, kuna ei heitnud ta kõrvale magama. Hommikul ärkas Nipernaadi lärmi peale üles – õige pererahvas oli laadalt jõudnud ja nad olid pahased, et härg jäi müümata. Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härgandis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas „onu” tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul. Söögilauas ütles ta

Kirjandus

7

doc

Decameron VII päev

DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le

Kirjandus

31

docx

Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted

Talle tulid vastu Sarviku sõdalased, kelle K Kalevipoeg võitis(277-280). Kalevipoeg palus, et Sarvik võitleks temaga nagu mees mehega(282-284). Üheksateistkümnes lugu (Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated. 285-301). Kalevipoeg ja Sarvik võitlevad 7 ööpäeva ning Kalevipoeg võidab ja aheldab Sarviku(285-287). Võtnud 4 kotti kulda, läheb ta tagasi maapeale, kus teda ootas Alevipoeg(287-289). Nad sõid härja liha ning läksid kodu poole(289-290). Kalevipoeg sõbrad soovitasid Kalevipojal minna kosja, aga Kalevipoeg toob põhjusi miks veel mitte minna(290- 291). Kalev ja ta sõbrad pidutsevad ja Kalevipoeg on nii täis, et annab priiuse kirjad ja tarkused Varrakule(291-300). Kalevipoeg on ehmunud, et sõda juba linnas ja isalt abi otsides läheb hauale(300-301) Kahekümnes lugu (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321)

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6  Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed

Alusharidus

15

pdf

Naljandid ja anekdoodid

jääbki sõiduloomaks. Vale- ja absurdinalja vist kauneim esindaja on juturegistreis numbri AT 1960 alla koondatud "suurte asjade" tsükkel. Siin toimub ohjeldamatu fantaasiamäng maailma mõõtmetega, asjade suurusvahekordade jm. omadustega. On nt. suur härg, sellel istuvad kolm venda -- üks sarvel, teine seljas, kolmas sabarootsul; hakkavad härga jootma -- härg joob tohutuis kogustes; tuleb suur haugas, rebib härjalt kintsu; vennad kukuvad härja seljast kolm päeva; ühele neist läheb puru silma, selgub, et see on härja ärarebitud kints; rebane hakkab kintsu sööma; rebane tapetakse, selgub olevat nii suur, et ei jõuta nülgida; keegi eit lõikab nahast poole ära, paneb veel sada nahka juurde ja laseb lapsele mütsi teha jne. jne. Või pikk puu kasvab pilvini; keegi ronib seda mööda taevasse ja näeb seal mitmesuguseid absurdseid asju; laskub köiega taevast alla; köis lõpeb, jätkab seda aganatega;

Kultuur

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus

21

docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve

Kirjandus

25

pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Kuigi lossist viis maaalune käik Uuemõisa, oli siiski raske hankida toiduaineid, sest maad kurnas nälg ning piiramine kestis juba seitsmendat aastat. Elanikud otsustasid abiks võtta kavaluse. Viimastest humalanatukestest keetsid nad kange õlle, jootsid sellega ainsat järelejäänud härga niipalju, kui ta tahtis ning talutasid teda siis lossi müüride ääres. Joobnud härg möirgas rohkem, kui seda harilikult teeb terve härjakari. Kui poolakad kuulsid härja metsikut möirgamist, järeldasid nad, et lossis on toidutagavara veel küllalt ning lõpetasid piiramise. Isatapja Ühel rüütlil oli kaks poega, kes pikemat aega olid viibinud sõjas. Nooremale pakkus sõda niipalju lõbu, et isa suutis teda kodus hoida suuri vaevu, meelitades raha ja varandusega. Kui isa teda noomis pillava ja lodeva eluviisi pärast, ei meeldinud see pojale ning ta kandis isa vastu salajast viha. Kord läks isa jahile ning poeg jälgis teda

Ajalugu

Kommentaarid (1)