TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud.
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
Kõrboja peremees Kõik sai alguse sellest, et Villu lõi Eevi pärast, kellega tal laps oli mehe maha. Selle eest läks ta mõneks ajaks vangi. Koju saabudes sai ta teada, et ka Kõrboja peretütar, Anna on kodus. Annaga olid nad lapsepõlves head sõbrad olnud ja Anna pärast oli Villu oma ühe silma peast jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse
Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil tõesti aeg naaseda Kõrbojale.Kõrboja Rein,kooliõpetaja,nüüdseks juba Kõrboja peremees,on mures. Ka Mädasoo,Põrgupõhja ning Metsatoa rahvas ootavad preili käiku. Kas tõesti Anna tuleb ja jääb,ning hakkab perenaiseks? Kõrboja vajas uusi inimesi,lapsi,naisi, noori mehi. Muidu rohtuvad põllud ja rägastuvad heinamaad. Reaalne Kõrboja oli väga halvas seisus ,elamumajas on vihmavesi palgivahel mädaniku sünnitanud,katus laseb läbi,viljapuuaiast on järele jäänud vaid riismed,aiasaadused on nakatunud ja rohkem ussi süüa kui inimese
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 05.12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest
Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõrboja Mousi (sest see oli küla suurim koer) ja mingi naise jälgi. Ta läks nende jalajälgede järgi, kuni ta need kaotas silmist. Mõne aja pärast leidis ta need üles Need olid läinud järve äärde. Ka Villu läks suplema. Kui ta järveäärest tagasi koju jõudis, sai ta teada, et Kõrboja Anna jääb ehk Kõrbojale elama. Peale söömist hakkas tööd tegema. Ta märkas, et töö tegemine polegi nii hull ja peale selle on väga palju tööd vaja teha
Kirjandusteose analüüs 08.04.2009 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks.
. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätte jõudis Jaanilaupäev, kui Kõrboja peremehe tütar Anna tuli Kõrbojale. Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei saa ainult üksi perenaine, ta peab endale ka peremehe leidma, niisiis lepivad Rein ja Anna kokku, et Anna valib endale ka kaaslase. Anna saatis Jaaniga teate kõikidesse lähedal olevatesse taludesse, et nad on tema poole oodatud jaanituld tegema. Ühtlasi oli ka Anna sünnipäev. Anna istub laguneva perenaise pingi
kannatab selle all. Poole pealt mõista juba, et teos lõppeb traagiliselt. Tammsaare oma loo pealt kirjutanud. Palju helisid ja värve. Peategelane mängis viiulit. Novell „Kärbes“- armastuse otsingud. Peategelane otsib aga ei leia. Ainuke kellega rääkida on kärbes. Paralleelselt Tixi armastuseotsing aga ei jõua seegi õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“. Romaan „Kõrboja peremees“- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi. Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu. „Kõrboja peremees“ Tegevusaeg, koht: esimese Eesti Vabariigi alguskuud, 1918. aasta varakevadest varasügiseni
jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kiiremini seda lugu lugema, et teada saada kelle jäljed need on. Mina küll kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed. Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega, et esimene kord elus isagi temaga rahul oli, sest veel kunagi polnud Villu Katkul nõnda tööd teinud. Villul oli ka olnud vend Juhan, kes sai sõjas surma. Alati oli olnud isa tema üle uhke. Ma sain sellest põhjusest aru, miks nende isa Juhanit rohkem austas. Villu oli ju vangis istunud. Kuid siiski tuleks mõlema poja üle uhke olla.
Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa tallu, et seal perenaiseks asuda, kuid Anna ei oleks ise talu ülalpidamisega toimetulnud, seega hakkas ta otsima Kõrbojale peremeest. Anna ja Villu olid lapsepõlves koos sõprustanud. Kord juhtus nõnda, et Kõrboja Anna süü läbi oli Katku Villu metsas joostes omal ühe silma oksaga välja torganud. Kui anna ja Villu uuesti kohtusid tahtis Anna Katku Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks
· ,,Ma armastasin sakslast"- minategelase päevik; armastuse teemaline · ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"- erinevad peremehetüübid · ,,Kõrboja peremees"- inimestevahelised suhted 4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus.
et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda Mefistoteles pakub Faustile kõikide maiste mõnude naudingut, mida tundis ja nägi. Faust seni on pidanud vääraks. Ta muudab Fausti nooremaks oma Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui võlujoogi abil, tänu millele Faust armub ühel peol süütusse ja lükkas Tatjana armastuse tagasi. rangelt kasvatatud Margaretisse. Faust hülgab Margareti kuna too Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade hullub peale seda kui on kogemata oma ema liigsete unerohtudega probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See peegeldab tapnud ning tagatipuks veel uputanud nende ühise lapse. Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest Mefistoteles tahtis Fausti viia kõrvale tema õigest hingelisest vabastamise temaatikat
sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga
Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. Tragöödia "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse
Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. Libahunt Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse.
Ka mina ei saa temata läbi, aga ma võitlen tema ülivõimu vastu. Pead õppima pisutki enda üle valitsema, kuigi Sa oled loomu poolest valinguline, katastroofiline." Kirjaniku asjalik toon erineb igatahes põhjalikult neist romantilistest, intensiivsest huvist ja vaimsest-hingelisest lähedusest rääkivatest kirjadest, mida ta aastail 19071908 saatis oma varasemale sümpaatiale Lucie Martnale, keda kunagi hiljem paraku liiga hilja kutsus endale naiseks tulema. Naine võttis mehe Kuid Käthe Weltman oli aktiivne hing, tegutses operatiivselt ja mängis täispanga peale. Ta saadab Tammsaarele postkaardi, et jõuab Aegviidu jaama siiski juba 7. juunil. (See selgub Tammsaare vastukirjast, kõik saadud kirjad hävitas kirjanik veidi enne surma ja venelaste tulekut.) Tammsaare lubab Weltmanile jaama vastu tulla. Sama päeva hommikuks on Käthe Weltman lasknud ajalehtede Sotsiaaldemokraat ja Päevaleht esiküljel omatahtsi ja
joob veini ja peaks nagu filosofeerimagi. Kärbsel on aga käesoleval korral nõrk ehituslik tähtsus teoses: ta võimaldab küll korteri peremehel filosofeerida, kuid tema olemasolul pole erilisi tulemusi. Ta tundub võõrkehana. Nii jõuame ,,Kõrboja peremeheni" (1922), ilma et teemaks võetud otsinguil oleks mingeid tähelepandavaid tulemusi. Esimesel pilgul ähvardab ,,Kõrboja peremeeski" tühjalt edasi saata. Heitkem aga pilku Katku Villu noorpõlves vigastatud silmale. Katku Villu ja Kõrboja Anna vahekorra kujunemist ta ei mõjuta kuidagi asendamatult. Nende kahe isiku vastastikune külgetõmbavus seal soodetaguses kolgas oleks toimunud nii või teisiti; intensiivistavaks takistuseks oleks olnud piisaval määral Eevi laps, Villu vangisolemine, tema halb kuulsus jne. Soovi korral oleks saanud leiutada hõlpsasti veelgi mõne loomulikuna tunduva kehalise vigastuse. Autor on aga lasknud Villul kaotada
usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses. Peterson rõhutas oma eestlust ka väliselt: ta olevatki kandnud ,,talupojakuube" musta pikka maamehe vammust. Ka eestikeelne luuletamine polnud sel saksakeelse kultuuri ajastul tavaline. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik" (Mart Mäger). 2 Friedrich Robert Faehlmann (17981850)
Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A.H. Tammsaare meisterlikkus tipneb aga tema karakterites. Juba Juuditis ja Kõrboja peremehes täheldame otsekui ilmsi elavate kujude loomisoskust, mis kõnesolevas suurteoses eesti kirjanduses seni ületamatule tasemele tõuseb. Õigusega on imetletud A. H. Tammsaare võrdselt tugevat sisseelamisvõimet nii laste, taluperemeeste, taluperenaiste, kaupmeeste, 11 intelligentsi mõtte- ja tundemaailma ning erinevate temperamentide tabamist. A. H.
Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas kõik Juuditi pakkumised tagasi ning seejärel tapab Juudit magava Olovernese mõõgahoobiga. Tammsaare on viinud iidse konflikti auahnuse ja kirgede tasemele. Kõrgperioodi esimene proosateos on romaan ,, Kõrboja peremees". Selle romaaniga suundus Tammsaare enda meelisainestiku, nimelt maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. ,,Kõrboja peremees" on küll lühike romaan, kuid sellegi poolest on ta elutunnetusliku sisu ja ideede poolest rikas, eriti köitvad on karakterid. Selle kõrval käsitleb kirjanik külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus milline on õige peremees. Romaani kesksed tegelased on vastuolulise karakteriga talupoiss Katku
liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
,,Tuulte põõrises"(1906). Siis rajati ka Vanemuise uus teatri hoone. Kutselise teatri rajamine. Tegevus toimub maal. Inimkarakteri psüholoogiline kujutamine. 70- nd hästi peale. ,,Tuulte Põõris" näidendite võistluse võitja. Kitzbergi näiendite tipp 1912 ,,Libahunt" klassikaline draama. Tegevus toimus 18- saj Eestis. Päris orjuse mõttelaad. Teine tipp teos oli ,,Kauka Jumal"(1912) lavale 1915. ,,Libahunt" Osades: Tammaru peremees ja perenaine Nende poeg Margus Nende kasutütred Tiina ja Mari Sulased Jaanus ja Märt See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. 8. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik, ema hell, suure lugemusega ja rõõmsameelne. Väiksena puutus palju kokku kirjandusega. Lapsepõlve kultuurimuljed vastandlikud: helged vene muinasjutudsalapärased, sünged lood suguvõsastpõhjalik piibli tundmine. Üsna noorelt suri ema tiisikusse, varsti ka isa (talupojad tapsid), mis muutsid Dostojevski rohkem endassesulgunuks. Sokk, kuna isa surm saladuslik Saab närvisoki, mis
Meeste ja naiste maailm. Vastamata armastus. Ürgnaiselikkus. Inimeste suhted. Kangelaslikkus vs kuritegelikkus. Lühidalt sisu: Nebukadnetsari väejuht Olovernes piirab Petuulia linna. Juudit läheb vastaste laagrisse. Juudit võtaks Olovernese, aga mees põlgab ta ära. Juudit ässitab Nimetut, kuid too tapab end. Meeleheitest tapab Juudit Olovernese, lõikab pea maha ja läheb tagasi Petuuliasse. Seal tunnistab üles oma mehe Manasse tapmise, ei nõustu Osiase ettepanekuga tema naiseks saada. Osais tapab end, et Juuditit päästa. Sõnum: Kus lõppeb kangelaslikkus ja algab kuritegelikkus? Üksteisest möödarääkimine. Tsitaat: Siimeon: ,,/.../ Paneb torm pahaks, kui teda sõimatakse, või muudab voolav vesi käiku, kui teda pilgatakse? Jätab rohi tärkamise needmise pärast või vaikib laulev linnuke meie naeru pärast? /.../" Pilet 13: ,,Tõde ja õigus", romaani osade tutvustus ja loetud osa(de) lähivaatlus ,,Tõde ja õigus" on viieköiteline epopöa
Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks
Ta pidi saama selle, mida tahtis ning oli selleks valmis ka jõudu kasutama. Ärevust tekitavad näiteks kirjeldused, mil Kusta vihaseks muutub, ähvardades Maali uks maha murda ning jõuga ta enda omaks teha; mil Kusta teda vihaselt mööda ilma taga ajab, käed rusikas ning silmad raevu täis. Antud olukorrad panevad lugejat, vähemalt mind, kahtlema, kas Kustas üldse midagi inimlikku leidub. Ta on niivõrd vastuoluline: ühel hetkel mangub Maali ukse taga, vihjates, et võib tüdruku enda naiseks teha, kuid juba sekundi murdosa jooksul on ta suutnud saada tema peale nii vihaseks, et oleks valmis nende vahel oleva ukse kasvõi jõuga maha murdma. Romantilise hingega inimese jaoks võivad Kusta teod kõik normaalsed olla, sest teadupärast on armastuses ja sõjas kõik lubatud. Kustat võib vaadata kui armuhulluses olevat meest, kes lihtsalt ei suuda enda tundeid kontrollida. Mina ise aga näen Kustas enesekontrollipuudust ning rahuldamata vajadusi. Kui ta juba praegu enda
Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960. aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol". Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat inimeste kannatusest, murest ja kurbusest ning tundund kaasa viletsale ja vaesele. 1899. suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elas ühes hotellis, mille peremees tasus tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha lõppeb kiiresti. Sõber Douglas käis pärast isa surma tehda vahel edvistades kostitamas. Wilde suri 30. Novembril 1900 ajuvähki ning tema matused on lühikesed ja kurvad. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 3: 1) L. Tolstoi elu ja looming Lev Tolstoi (1828-1910) isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja.
Üks karjus viis aga lapse Korintose kuninga kotta. Kuningas pani poisile nimeks Oidipus ja kasvatas ta üles. Noormehena sai ta oraaklilt sama hoiatuse ja põgenes laia maailma. Ta pidas kuningat oma pärisisaks. Kord teelisi kohates läks noormees nendega riidu ja tappis nad. Mehe pärisisa Laios sai samuti surma. Teel Teebasse sai noormees jagu sfinksist, kes hoidis linna hirmu all. Selle teo eest sai ta kuningakrooni ja naiseks Laiose lese, kes oli noormehe pärisema. Viisteist aastat hiljem tabas Teebat katk. Raamatu tegevus läheb müüdi lõpust edasi. Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad. Oidipus saadab nõunik Kreoni Delfisse küsima, kuidas linna päästa ja saab vastuseks, et tuleb Laiose tapja tuleb maalt välja saata. Maalt väljasaatmine või surmanuhtlus on mitu korda mainitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
