Naised ja riigikaitse (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

pptx

Kaitsevägi

Kaitsevägi  Arvele võtmine: · Kaitseressursside Amet võtab meessoost Eesti kodaniku arvele 17aastaseks saamisest ja kannab tema isikuandmed kaitseväekohustuslaste registrisse. · Ajateenistusse kutsutakse alates 18. eluaastast meessoost Eesti kodanik , kelle tervisesisund vastab ajateenistusse asumiseks vajalikele nõuetele ja kes ei ole saanud ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Arvele võtmine: · Seadus lubab kaitseväeteenistusest keelduda usulistel ja kõlbelistel põhjustel. Mille tagajärjel tuleb läbida asendusteenistus ja esitada taotlus Kaitseressursside Ametile, et põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab teavitama Kaitseressursside Ameti

Riigikaitse

192

pdf

Riigikaitse õpik

ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1  Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1

Riigiõpetus

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et nendes arenenud riikides, kus antud seadus juba 70ndatel vastu võeti, on antud teemaga liiga kaugele mindud. Üks asi on see, kas võrdõiguslikkuse tagamisega tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed pesevad pesu ning Ameerikas korraldavad naised streiki teemal "Miks meestel ei esine menstruatsiooni" vms. Sellised kuulujutud hirmutavad eesti mehi ja tunduvad nõmedad eesti naistele. Soolise võrdõiguslikkuse seadust (edaspidi SVS ) ei tohiks võtta kui mingite täiendavate õiguste kogumit, mis suunatud naistele. Tegelikult on ju enamik võrdõiguslikkuse nõudeid juba ka teiste aktidega kehtestatud, kuid selleks, et

Asjaajamine

31

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ­ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,

Avalik haldus

22

doc

TÖÖIGUSE EKSAMIKS

09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID  AÜS - ametiühingute seadus  KLS - kollektiivlepingu seadus  KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus  PankrS - pankrotiseadus  RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend  TKindlS - töötuskindlustuse seadus  TLS - töölepingu seadus  TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf  TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus  TMS - täitemenetluse

Tööõigus

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

2) Toitjakaotustoetused: a) Kõigi surnud isikute abikaasad ja lapsed, kes on kaitstud haiguskindlustusega, nagu on ette nähtud punktides 1 a või 1b või b) Kus toetust võimaldatakse alles pärast ainelise olukorra kontrolli, kõik lesed ja lapsed, kes on vastava riigi elanikud ning kes on kaotanud nende toitjad ning kelle elatusvahendid on ettenähtud piirides; 1) Sünnitus- ja rasedustoetuse puhul kõik töötavad naised, kes on kaetud haigustoetusega, nagu on ettenähtud punktides 1a ja 1b. Miinimumstandardid toetuse määrade kehtestamiseks Normid, millega määratakse erinevate toetuste miinimummäärad, on esitatud tabelis ,,tüüpilise toetuse saajad" ja ,,määratud protsendid" all. Tabel ILO konventsiooni nr 102 juurde Sotsiaalne risk Tüüpiline toetuse saaja Määratud protsendid Haigus Mees koos naise ja kahe 45

Sotsiaalhooldusõigus

32

doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla ­ peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja ­ füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

Õigusõpetus

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus

Kommentaarid (0)