Naise roll tantsus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Mehe roll tantsus

Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika

Kehaline kasvatus

10

doc

Standard tantsud

STANDARDTANTSUD Referaat 2009  Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2  Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi

Tantsuõpetus

21

doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 ­ 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 ­ 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6

5

docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

alatoon - anda edasi tundeid - jääb ikka samaks. Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi tempo on aja jooksul langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid. Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana. PASO DOBLE: Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude

Ajalugu

15

odt

Erinevad tantsustiilid

olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Standard- ja ladina tantse tantsides teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel

Uurimistöö alused

10

doc

Ladinaameerika tantsud

Moodi läksid paaristantsud, kus mees oli juhtiv pool. Partneritevaheline kehaline kontakt muutus hädavajalikuks. Seltskondlik fokstrott veetles masse, aga palju elegantsem, peenem ja raskem aeglane fokstrott muutu eelistatuks kogenud tantsijate seas. Rivitantse ühel või teisel kujul on alati nauditud, pärast I MS olid ülipopulaarsed palais glide ning lambeth walk ja hokey cokey. Pärast II MS ja eriti 1950ndatel toimus jöärgmine tantsurevolutsioon. Tuli rock n roll, mis on populaarne tnaseni. 1960. aastaltutvustas Chubby Checker tantsusaalile soolotantsu tvisti näol. 21. sajandil on esiplaanile tõusnud Ladina-Ameerika tantsud. Peale rumba, samba, salsa ja tango võib tantsuvõistlustel ja tantsupõrandal näha selliseid tantse nagu lambada, merengue ja mambo. Hiljutised trendid hõlmavad ka tänavatantsu, paljud tantsukoolidk aasavad õppekavasse traditsioonilise kõhutantsu. Tänapäeval on tantse tohutult palju

Sport/kehaline kasvatus

11

doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba

Kehaline kasvatus

17

odt

Standardtantsud

ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 ­ 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 ­ 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6

Tantsimine

Kommentaarid (1)