Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

67

doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1

Inimese õpetus

38

docx

Seksuaalkasvatus

Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest

Seksuaalkasvatus

41

pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin

24

doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat  3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine,

Bioloogia

41

odt

Rinnavähk

naine USA-s, iga 12. naine Inglismaal. Eestis seni küll veel iga 25-s, mis tähendab aga, et igal aastal diagnoositakse pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600-l naisel ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis. (EMJM 2011) Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vanuse suurenemisega, peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50. aastastel naistel. Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja- Ameerikas (113 juhtu 100 000 naise kohta aastas) ja Lääne-Euroopas (99 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Harva diagnoositakse rinnavähki Lääne-Aafrikas (7 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Samuti avastatakse vähe rinnavähki Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides. Näiteks 6 jaapanlannadel esineb rinnavähki 5 korda vähem kui USA-s, kuid kui Jaapanist emigreeruda Põhja-Ameerikasse, kaob vahe 1-2 generatsiooniga

Bioloogia

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo

Meditsiin

34

docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni: Naistel tekivad ja valmivad naissugurakud (munarakud) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM

Anatoomia ja füsioloogia

27

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Seda haigust on 2 tüüpi: 1. juveniilne e noorte diabeet ­ avaldub tavaliselt juba varajases lapseeas, on reeglina kaasasündinud ja raskem vorm ­ haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise tagamiseks tuleb tema organismi regulaarselt insuliini viia 2. täiskasvanute diabeet ­ areneb elu jooksul tavaliselt pankrease kahjustuses, reeglina kergem vorm ­ raviks piisab tavaliselt suu kaudu võetavatest ravimitest ja dieedist. Sugunäärmed Munand ­ kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene ­ progesteroon, testosteroon), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist. Munasari ­ kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte

Füsioloogia

Kommentaarid (0)