Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #1 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #2 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #3 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #4 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #5 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #6 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #7 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #8 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #9 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #10 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #11 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #12 Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine slideshow #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Flabos Õppematerjali autor
Powerpoint samanimelise referaadi kohta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Naise ja mehe urogenitaalsüsteemi uurimine

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava RUTA LINDRET, MAARJA MÖLDER, KEVIN AAS NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEMI UURIMINE Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 LABORATOORSED UURINGUD.................................................

Patoloogia
thumbnail
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin
thumbnail
3
doc

Neeruhaigused

Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põletik neerud kahjustuva

Sisehaigused
thumbnail
7
docx

Moodeli test meditsiinis

pildi Iktarus võib olla:... valige üks või mitu (naha, limaskestade, skleerade kollasus) Hepaatiline ehk mehaaniline Prehepaatiline Posthepaatiline ehk mehaaniline Prehepaatiline ehk mehaaniline x Hepaatiline Ma väidan, et õed tohivad terviseseisundi hindamisel kasutada Gordoni skeemi, aga mitte meditsiiniteaduses kasutatavat organsüsteemide läbivaatuse põhist skeemi. Valige üks Väär x Tõene Millega algab haige uurimine? Valige üks Haige süstemaatilise vaatlusega ehk inspekteerimisega Haige ärakuulamisega, haige avaldab oma kaebused x Haige süstemaatilise küsitlemisega ehk anamneesi kogumisega Mis iseloomustab kooma raskusastet? Valige üks Heathrow koomaskaala 5 Wales koomaskaala x Glasgow koomaskaala Teadvusetu patsiendi puhul: valige üks või mitu

Meditsiin
thumbnail
12
docx

Uurimistöö meetodid

 Lugeda algne tekst (ümberkirjutus) läbi – esimese lugemise ajal tuleb saada terviklik pilt (teemad, maht jne).  Lugeda uuesti ja teha ääremärkused – teine lugemine  Vaadata oma koodid (märkused) üle – kas sobivad teooria käsitlusega, uuritava konstruktiga.  Kaalutleda oma koode ja andmeid teoreetilises kontekstis - kuidas need sobivad teoreetilisse raamistikku, milles viiakse uurimine läbi.  Pidada meeles, et igat andmeühikut on võimalik kodeerida mitmel viisil – erinevad kodeerimissüsteemid, dimensioonid, kategooriad.  Koodide paljususe pärast ei ole põhjust muretseda  Jätkata kodeerimist ja pidada meeles, et see pole võrdne analüüsimisega, see on vaid osa analüüsist – materjal valmistatakse kodeerimisega analüüsiks ette. Andmete tükeldamine – peab olema andmestiku originaalasukoht alles. Probleemid kodeerimisel:

Organisatsioonipsühholoogia
thumbnail
16
pptx

Alajäseme kriitiline krooniline isheemia

- Suitsetamine ­ riski tõus 10x Prognoos: - Südame- ja ajuinfarkt - Koenekroosi teke - Teise alajäseme haaratus - Amputatatsioon - Diabeet - Võrreldav pahaloomulise haigusega Sümptomid Enamasti varem esinenud klaudikatsioon Rahulolekuvalu lamavas asendis, tavaliselt öösel ­ väike südameminutimaht ja puudub hüdrostaatilise rõhu positiivne toime Saab alguse varvaste piirkonnast Varba tipuosa nekroos Haavand jalalabal Kliiniline uurimine Vaatlus ­ jahe, külm, ebaloomuliku värvusega Diabeedi korral autosümpatektoomia Nekroos varba tipus, haavandid varvastel või jalalaba servadel Palpatsioon ­ puuduvad pulsid Ratschow proov Uuringud Dupleks-uuring Süstoolne vererõhk: - hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg - suurvarba piirkonnas <30 mmHg ABI (ankle/brachial index) < 0,5 kriitiline isheemia >1,2 mediaskleroos Arteriaalse vereringe visualiseerimine - angiograafia

Arstiteadus
thumbnail
12
pdf

Erektiilne düsfunktsioon e. erektsioonihäire

Üsnagi ohtlikud on väikesed, kuid pika aja jooksul esinevad lahklihatraumad, mida tuleb ette näiteks jalgratturitel. Ligi 25%-l arsti juurde pöördunud meestest on olnud erektsioonihäirete põhjuseks tarvitatavate ravimite kõrvaltoime. Erektsioonihäiret võivad põhjustada mõned hüpertooniavastased ravimid, diureetikumid, antidepressandid ja uinutid, aga ka tuntud südamerohi digoksiin (digoxin). Erektsiooni teke sõltub paljudest erinevatest komponentidest ­ mehe psüühilisest seisundist ja sellega kaasnevatest stressifaktoritest, organismi hormonaalsest tasakaalust, peenise silelihase funktsioonist ning neurogeensest ja vaskulaarsest regulatsioonist. Erektsiooniga seotud probleeme esineb umbes pooltel neuroloogiliste haigustega meestest. 75% orgaanilise põhjusega erektsioonihäiretest on tingitud peenise veresoonte puudulikkusest. Peenise verevarustuse häireteks

Tervisepsühholoogia
thumbnail
13
docx

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne

Silmahaigused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun