Nahkade töötlemine ettekanne (0)

Urmas Niklus
Kalakasvatus  II
Ajalugu
Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. 
Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate 
rõivaesemetena. Kuna  toores  nahk roiskub kiiresti, 
kuivades  muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, 
on  kasutatava  naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja 
möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja 
meetodeid  naha vastupidavuse suurendamiseks.
Esimesed nahkade parkijad olid  egiptlased .
Toornahkade jaotamine
1)Väiksed toornahad
Veiste väikesed nahad
Hobuse väikesed nahad
Lambanahad
Kitsenahad
Jänesed ja väikesed närilised.
2) Suured toornahad
Veisenahad
Hobusenahad
Sea toornahad
Enne konserveerimist
Enne konserveerimist tuleb nahad:
Korrastada
Leotada
Sõnnik eemaldada
Pesta
Kõlutustada
Sorteerida ja kaaluda
Konserveerimisviisid
On olemas neli konserveerimise viisi: 
- õhuga  kuivatamine
- märgsoolamine
- kuivsoolamine
-  happega  soolamine
- kuivatamine ja soolamine
Konserveerimisel tekkinud 
vead
Haudunud kohad
Sarvestumine
Soolalaigud
Suitsumine
Roostelaigud
Külmalaigud
 Kortsus  kohad
Nahkade parkimine
Naha parkimisel võib eristada kolme peamist etappi:
1. Eeltööd - kuivatatud nahad leotatakse  pehmeks , 
soolatud nahkadest pestakse välja sool. Toimub karvade  
ärastamine ja nahkade puhastamine
2. Parkimine
3. Viimistlustööd -  pargitud  nahkade kuivatamine, 
silumine ja värvimine
Parkimisviisid